2. • Eesti põlevkivi ladestusala on u 3000 km2
• Kaevandatud ala on 425 km2
• Kaevandatud kokku ligi 1 miljard tonni
• 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub ca 1,4
kg põlevkivi
• 1 barreli põlevkiviõli tootmiseks kulub
ligikaudu 1,5 tonni põlevkivi
PÕLEVKIVI
3. • Maailma suurim põlevkivikarjäär
• Rajatud 1970. aastal
• Tootmismaht on ligi 6 mln tonni
kaubapõlevkivi aastas
NARVA KARJÄÄR
4. TOOTMINE
• Põlevkivikihi pealt eemaldatakse
ekskavaatoriga kattekiht (ülemine osa
lihtsasti eemaldatav, alumist on vaja lõhata)
• Põlevkivi tuuakse maa alt välja kihtide kaupa
• Kihid kobestatakse buldooser-kobestiga
• Kaevandisse kogunenud vesi juhitakse
veekraavide kaudu pumbajaama (edasi
settetiiki)
• Põlevkivi viiakse kalluritega vahelattu
• Kaevandatud alad korrastatakse
5.
6. MÕTLEMIS- JA
ARVUTUSÜLESANNE NARVA
KARJÄÄRI KOHTA
• Belaz' i kallurid on vaja ehitada kõrgemaks,
kuna põlevkivi on kerge ning teda mahub
ühe kalluri peale rohkem.
• Tihedused:
paekivi: 1650 kg/m3
põlevkivi: 2500 kg/m3
rauamaak: 2840 kg/m3
7. • Ruumalad 55 t puhul
paekivi: V=55000/1650=33,3 m3
põlevkivi: V=55000/2500=22 m3
rauamaak: V=55000/2840=19,4 m3
Interneti andmete põhjal on Belazi kalluri
kasti maht 22 m3, järelikult põlekivi puhul
oleks vaja kast ehitada umbes 50 cm
kõrgemaks, et kastist põlevkivi välja ei
pudeneks.
8. NARVA SOOJUSELEKTRIJAAM
• Ehitus toimus aastatel 1959-1965
• Tootmise kõrgperiood oli 80ndate aluses
• Maksimaalne aastane toodang jäi aastasse
1977, mil toodeti 8919 GWh elektrienergiat
• Praegune aasta kogutoodang on 2,3 TWh
• Elektrijaamas toodetakse elektrit
energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb
kahest katlast ja turbiinist ning 7 km
torudest.
9.
10. PÕHIPLOKID
Katel
• Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites
tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse,
tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru.
Turbiin
• Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia
paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab
elektrienergiat.
11. •Võrk
Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV. Enne
elektrivõrku andmist tõstetakse pinge transformaatorites
kuni 330–360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida
kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu.
12. ÜLESANDED
• Narva SEJ vajab ööpäevas 6000 tonni ja
aastas 2,2 miljonit tonni põlevkivi
elektrienergia tootmiseks
• Aurukatlad on energiamuundurid, mida
kasutatakse auru tootmiseks
• Kasutegur on 90-93%
• Aurukatlaid on kokku 3
• Tarvitatud auruga edastatakse soojust ja
mehaanilist energiat
13. AURU PARAMEETRID:
Temperatuur umbes 540 kraadi
Rõhk 12,7 MPa
AURUTURBIINIDE PARAMEETRID:
Võimsus mõnest kilovatist kuni 1400 MW
Minutis teeb 3000 pööret
Kasutegur 35-45%
14. Iga katla kohta töötab üks generaator
Juhtimiskeskuses jälgitakse ja juhitakse kõikide
masinate tööd ning kontrolitakse tootmise efektiivsust
Elektrijaamas toodetud energiat saadetakse edasi
mööda kõrgepingeliine
Kõrgpingeliinide pinged: 110 V, 220 V, 330 V
Kõrgepingeliinide pinged on erinevad, sest korraga pole
võimalik pinget 220 V alandada
Põlemisel tekkinud tuhk suunatakse tuhamägedele,
tuhka kasutatakse tsemenditootmises
Gaaside eraldumist õhku piiratakse filtritega korstendes
Heitveed puhastatakse ja võetakse kasutusele
jahutusveena
15. Põlevkivi oksüdatsioonireaktsiooni täielikuks ja
kiireks kulgemiseks tolmustatakse põlevkivi
enne, kui see kateldesse jõuab.
Elektrijaama korstendest eralduvad
süsihappegaas, väävliühendid ja NOx gaasid.
Peale kütusena elektrijaamades kasutatakse
põlevkivi fossiilse kütuse ning
keemiatööstuse toorainena. Põlevaine
utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist
saab toota maagaasi, mõningaid
väävliühendeid ja teekattebituumenit.
17. TRANSFORMAATORID
• Transformaator on elektromagnetiline
seade, mis võimaldab muuta
vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust
voolusagedust muutmata
• Trafode kasutegur on 98-99%
18. ELEKTRI TRANSPORT
• Elektrijaamas toodetud elektrienergia
pinget tõstetakse trafode abil 330kV-i, et
vähendada mööda juhet transportimisel
tekkivaid kadusid
• Elekter transporditakse kõrgepingeliinide
kaudu
19. • Kui elektrienergia on tarbijale lähedale
jõudnud, muudetakse see trafojaamade abil
umbes 380V pingeks
• Sealt edasi liigub see elektriliinide abil laiali
alajaamadesse, kus see muundatakse 220V
pingeks
• 220V energia jõuab tarbijani juhtmete abil
20.
21. OKASPUUDE SEISUND
• Kogusime kuuselt 100 okast
• 100-st okkast ei olnud ühtegi pruuni okast
• Kõik jäid vee pinnale püsima
• Tegime järelduse, et kõik okkad oli
kahjustamata
27. Süsivesikute ja rasvade
energiasisaldus
• Üks gramm rasva sisaldab 9 kalorit, üks gramm
süsivesikuid 4 kalorit
• Rasvades on süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste -2,
süsivesikutes 0
• Rasvades on süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste
süsivesikute omast madalam, mistõttu eraldavad nad
oksüdeerumisel hulga rohkem energiat kui süsivesikud.
• Sel põhjusel ongi rasvad süsivesikutest palju
energiarikkamad toitained.
29. • Õli ja rasv muutusid kuumutades
tumedamaks
• Searasv hakkas kuumusega sulama
• Mõlemad eritasid oksüdeerumisel
ebameeldivat haisu
• Õli oksüdeerumisel tekivad
tervistkahjustavad laguproduktid
• Rasvhapete oksüdeerumisel e rääsumisel
tekivad reaktsioonivõimelised radikaalid
• Ahelreaktsiooni lõpp-produktina
moodustuvad süsivesinikud, lühiahelalised
aldehüüdid, happed..
30. PRAKTILINE TÖÖ - Valguse
intensiivsuse mõõtmine termomeetriga
TÖÖ KÄIK:
• Katsime ühe katseklaasi hõbepaberiga, teise
aktiivsöepulbri kihiga.
• Täitsime mõlemad õliga
• Kontrollisime, et mõlemas katseklaasis oleks
sama temperatuur (28°C)
• Mõõtsime luksmeetriga erineva pilvisusega
kohtades mõlemat katseklaasi.
33. JÄRELDUS:
• Mida vähem on pilvi,seda suurem on kiirguse
intensiivsus.
• Heledale katseklaasile mõjus suurem
kiirguse intevsiivsus kui tumedale
katseklaasile.
• Mida vähem pilvi, seda suurem on heleda ja
tumeda termomeetri erinevus.
36. PELLETI TOOTMINE
• Pelletitehas OÜ Flex Heat Eesti, asub
Ebaveres, Lääne-Virumaal.
• Tehase tootmismaht on 110 000 tonni
pelleteid aastas.
• Kasutatakse puidutööstuses tekkivat
saepuru, palke ja muud ebavajalikku puitu.
• Kõik jääkmaterjalid jahvatatakse ning
pressitakse suurel rõhul pelletiteks.
