PRAKTIKA Merlin Alaküla, Marleen Allemann,  Martin Ott, Brita Pruuel 10. RL 2011
KIVIMID <ul><li>Kivimid on looduslikult tekkinud ained, mis võivad koosneda teistest kivimiosadest või fossiilsest materja...
RAKVERE REOVEE PUHASTUSJAAM JA RAKVERE VEETÖÖTLUSJAAM <ul><li>Külastasime reovee puhastusjaama ja veetöötlusjaama 31. mail...
<ul><li>Reoveepuhasti andis aimu sellest, millised puhastusprotsessid läbib olmevesi, mis kanalisatsiooni kaudu meie kodud...
RAKVERE REOVEE PUHASTUSJAAM <ul><li>Mehhaaniline puhastamine filtrite, setitamise ja sõelumise läbi </li></ul><ul><li>Muda...
<ul><li>Muda eraldatakse järelsetitis polümeerlahuse abil, tekkiv liigmuda läheb mudatihendajasse </li></ul><ul><li>Puhast...
 
REOVEE PUHASTUSJAAMA SEOSED MEHAANIKAGA <ul><li>Hõõrdejõud esineb masinates osakeste ja masinate vahel </li></ul><ul><li>S...
 
RAKVERE VEETÖÖTLUSJAAM <ul><li>Vesi saadakse 5 puuraugust </li></ul><ul><li>270 m sügavuselt kambrium - vendi kihtidest </...
<ul><li>pH ligikaudu 8,16, meie põhjavesi ei sisalda muid lisandeid peale raua </li></ul><ul><li>Veetöötlusjaamas toimub r...
 
NEERUTI <ul><li>Palju ilusaid maastikke </li></ul><ul><li>Pandivere kõrgustiku põhjaserva jääv looduskaunis koht </li></ul...
<ul><li>Käisime Neerutis 3. juunil </li></ul><ul><li>Viisime rühmaga läbi erinevaid katseid: mäe kõrguse mõõtmine teivaste...
<ul><li>Neeruti meenutab veidi kuumaastikku </li></ul><ul><li>Eesti kõige esinduslikum oosistik </li></ul><ul><li>Kohati k...
<ul><li>Neeruti pinnavorme kutsutakse Kalevipoja künnivagudeks </li></ul><ul><li>Oosid on moodustunud liustikualuste surve...
CaCO3 SISALDUS TEOKARPIDES <ul><li>Keemilise katsega tõestasime CaCO 3   sisalduse teokarpides </li></ul><ul><li>Kaheharul...
LUBIAINED ELUSOLENDITES <ul><li>Lindude munakoored sisaldavad kaltsiiti, veelindude munakoored valdavalt vateriiti </li></...
 
ARU KARJÄÄR <ul><li>Rajati 1960. aastal </li></ul><ul><li>Toorainet aastas ~1mln 300-400 tuhat tonni </li></ul><ul><li>900...
TSEMENDI TOOTMINE <ul><li>Tsement on sideainete hulka kuuluv ehitusmaterjal </li></ul><ul><li>Kundas valmistatakse tsement...
 
TOOTMISPROTSESS <ul><li>Tsemendi tootmine algab toorainete ettevalmistamisega </li></ul><ul><li>Lubjakivi purustatakse lõu...
<ul><li>Pöördahjud on 150m-pikkused, kaldega terassilindrid </li></ul><ul><li>Kütustena kasutatakse kivisütt, põlevkivi ja...
 
TSEMENDI TOOTMINE <ul><li>250ºC- 500ºC Põlevad orgaanilised lisandid, eemaldub vesi </li></ul><ul><li>900ºC- CaCO3 lagunem...
FÜÜSIKALISED NÄHTUSED KUNDAS <ul><li>Elektrofiltrites tolmu liikumine raskusjõu mõjul </li></ul><ul><li>Masinate ja aineos...
ELEKTROFILTRID <ul><li>Gaasi ioniseerimisel e lagundamisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks kahe elektroodi vahe...
KUNDA KESKKONNAPROBLEEMID <ul><li>Peamine probleem atmosfääri saastatus, abiks on kvaliteetsed filtrid </li></ul><ul><li>K...
TÄNAME KUULAMAST!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Praktika "Kivimid" 2011

940 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
940
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Praktika "Kivimid" 2011

  1. 1. PRAKTIKA Merlin Alaküla, Marleen Allemann, Martin Ott, Brita Pruuel 10. RL 2011
  2. 2. KIVIMID <ul><li>Kivimid on looduslikult tekkinud ained, mis võivad koosneda teistest kivimiosadest või fossiilsest materjalist </li></ul><ul><li>Tekivad maakoores geoloogiliste protsesside tagajärjena </li></ul><ul><li>Jaotatakse tard-, sette- ja moondekivimiteks </li></ul>
  3. 3. RAKVERE REOVEE PUHASTUSJAAM JA RAKVERE VEETÖÖTLUSJAAM <ul><li>Külastasime reovee puhastusjaama ja veetöötlusjaama 31. mail </li></ul><ul><li>Rakvere reovee puhastusjaam Rakvere vallas Tõrremäel </li></ul><ul><li>Veetöötlusjaam linnas Ööbiku tänaval, ehitati aastal 2001 </li></ul>
  4. 4. <ul><li>Reoveepuhasti andis aimu sellest, millised puhastusprotsessid läbib olmevesi, mis kanalisatsiooni kaudu meie kodudest puhastusjaama jõuab </li></ul><ul><li>Veetöötlusjaamas saime teada, kuidas toimub vee puhastamine enne, kui see tarbijani jõuab </li></ul>
  5. 5. RAKVERE REOVEE PUHASTUSJAAM <ul><li>Mehhaaniline puhastamine filtrite, setitamise ja sõelumise läbi </li></ul><ul><li>Muda eraldamiseks polümeerlahus </li></ul><ul><li>Hõljumi eraldamiseks orgaanilised ained ja setitit ning selgitit </li></ul><ul><li>Liiv tuleb eraldada, sest see kahjustab seadmeid </li></ul><ul><li>Orgaaniliste ainete lagundajaks bakterid, mikroorganismid </li></ul><ul><li>Reovett õhustatakse aktiivmuda toimimiseks </li></ul>
  6. 6. <ul><li>Muda eraldatakse järelsetitis polümeerlahuse abil, tekkiv liigmuda läheb mudatihendajasse </li></ul><ul><li>Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke. </li></ul><ul><li>Taimede vohamist veekogudes põhjustavad fosfor ja lämmastik </li></ul><ul><li>Eutrofeerumine – toitainete hulga suurenemine, mis viib veekogu kinnikasvamiseni </li></ul><ul><li>Puhastatakse 20000- 27000 m³/ööpäevas </li></ul><ul><li>Reoveejaam puhastab Rakvere Lihakombinaadi heitvett 1300 m³/ööpäevas </li></ul>
  7. 8. REOVEE PUHASTUSJAAMA SEOSED MEHAANIKAGA <ul><li>Hõõrdejõud esineb masinates osakeste ja masinate vahel </li></ul><ul><li>Setitites toimub ühtlane ringjooneline liikumine </li></ul><ul><li>Aerotankides lisatakse hapnik suruõhu toimel </li></ul><ul><li>Pöörlemine toimus mudapressis </li></ul><ul><li>Kogu veemass liigub laineliselt </li></ul><ul><li>Elektrivool paneb masinad tööle, mis edastavad impulsi veeosakestele </li></ul>
  8. 10. RAKVERE VEETÖÖTLUSJAAM <ul><li>Vesi saadakse 5 puuraugust </li></ul><ul><li>270 m sügavuselt kambrium - vendi kihtidest </li></ul><ul><li>Sisaldab raua ioone, mis settivad aereerimisel </li></ul><ul><li>Õhustamisel muutub vesi uduvihmaks, raud settib plastikketastele </li></ul><ul><li>Kvartsliiv eraldab vees lahustumatud ained </li></ul><ul><li>Reservuaarid 2x 1000m³ </li></ul><ul><li>Bakteriaalse reostuse korral oleks abiks UV-filter </li></ul><ul><li>Tarbitakse 1500/1600 m³ päevas </li></ul>
  9. 11. <ul><li>pH ligikaudu 8,16, meie põhjavesi ei sisalda muid lisandeid peale raua </li></ul><ul><li>Veetöötlusjaamas toimub raua eraldamine, puhastatud vesi tarbeveeks </li></ul><ul><li>L äbipesu korral suletakse torustikulõigu otsasiibrid ning lõik uhutakse läbi vee ja õhu seguga </li></ul><ul><li>Vesi suunatakse trassidesse ~2,55-2,63 bar rõhu all </li></ul><ul><li>Kogu veetrass on ~76 km ja kanalisatsioonitorustik ~99 km </li></ul>
  10. 13. NEERUTI <ul><li>Palju ilusaid maastikke </li></ul><ul><li>Pandivere kõrgustiku põhjaserva jääv looduskaunis koht </li></ul><ul><li>Kahe valla – Kadrina ja Saksi – piires </li></ul>
  11. 14. <ul><li>Käisime Neerutis 3. juunil </li></ul><ul><li>Viisime rühmaga läbi erinevaid katseid: mäe kõrguse mõõtmine teivaste ja veereva palli abil, mäe kaldenurga arvutamine, maatüki pindala mõõtmine jt </li></ul><ul><li>Korjasime erinevaid kivimeid, teokarpe </li></ul>
  12. 15. <ul><li>Neeruti meenutab veidi kuumaastikku </li></ul><ul><li>Eesti kõige esinduslikum oosistik </li></ul><ul><li>Kohati kolmekümne meetri kõrgused nõlvad, mille kallak võib olla isegi kuni 45 º </li></ul><ul><li>Lamedamad lavaoosid, voored, mõhnad </li></ul>
  13. 16. <ul><li>Neeruti pinnavorme kutsutakse Kalevipoja künnivagudeks </li></ul><ul><li>Oosid on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist </li></ul>
  14. 17. CaCO3 SISALDUS TEOKARPIDES <ul><li>Keemilise katsega tõestasime CaCO 3 sisalduse teokarpides </li></ul><ul><li>Kaheharulise katseklaasi ühes harus HCl ja teokarp ning teises Ca(OH) 2 </li></ul><ul><li>Teokarp lahustus ja teises harus tekkis lubjavesi </li></ul>
  15. 18. LUBIAINED ELUSOLENDITES <ul><li>Lindude munakoored sisaldavad kaltsiiti, veelindude munakoored valdavalt vateriiti </li></ul><ul><li>Munakoored säilivad paremini aluselises ja </li></ul><ul><li>hävinevad happeliseskeskkonnas </li></ul><ul><li>Tigude kodasid hävitab </li></ul><ul><li>põud ja liigniiskus, </li></ul><ul><li>ebasoodsad talvitumisolud </li></ul>
  16. 20. ARU KARJÄÄR <ul><li>Rajati 1960. aastal </li></ul><ul><li>Toorainet aastas ~1mln 300-400 tuhat tonni </li></ul><ul><li>900 000 tonni tsemendi tootmiseks, muu killustikuks </li></ul><ul><li>5 pumpa põhjavee eemaldamiseks karjäärist </li></ul><ul><li>Töös on 2 kopplaadurit </li></ul><ul><li>Kivide purustamine toimub lõhkamismeetodil </li></ul><ul><li>Karjääri alumistes lademetes leidub fossiile </li></ul>
  17. 21. TSEMENDI TOOTMINE <ul><li>Tsement on sideainete hulka kuuluv ehitusmaterjal </li></ul><ul><li>Kundas valmistatakse tsementi märgtehnoloogial </li></ul><ul><li>Põhitooraine on lubjakivi – 60-70% (kõrge Ca sisaldus, madal Mg sisaldus) </li></ul><ul><li>Oluline on ka savi – kuni 40% </li></ul><ul><li>Kundas saadakse lubjakivi Aru karjäärist, lisaks olemas sinisavi karjäär </li></ul>
  18. 23. TOOTMISPROTSESS <ul><li>Tsemendi tootmine algab toorainete ettevalmistamisega </li></ul><ul><li>Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites, suunatakse killustikulattu </li></ul><ul><li>Savi läbib samuti purustussõlme, see suunatakse savikarussellidesse ja segatakse koos veega savilobriks </li></ul><ul><li>Killustik + lisandid lähevad tooraineveskisse, kus kuulikesed peenestavad segu </li></ul><ul><li>Tooraineveskitest saadav segu ehk lobri pumbatakse lobribasseini, kus see seguneb savilobriga </li></ul><ul><li>Valmis lobri suunatakse mõõtepaaki ja sealt edasi põletusahjudesse </li></ul>
  19. 24. <ul><li>Pöördahjud on 150m-pikkused, kaldega terassilindrid </li></ul><ul><li>Kütustena kasutatakse kivisütt, põlevkivi ja ka prügikütust </li></ul><ul><li>Kõrgemalt tuleb lobri ahju, tuleleek liigub alt vastu </li></ul><ul><li>Tule ja lobri kohtudes tekib klinker </li></ul><ul><li>Lõpp-produkt saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel kuulveskites </li></ul><ul><li>Valmis tsement suunatakse suruõhupumpade abil tsemendisilodesse </li></ul><ul><li>Suurem osa tsementi jõuab suurtarbijateni rongiga, veoautodega või meritsi, vaid 3-4% pakendatakse väiketarbijate jaoks </li></ul>
  20. 26. TSEMENDI TOOTMINE <ul><li>250ºC- 500ºC Põlevad orgaanilised lisandid, eemaldub vesi </li></ul><ul><li>900ºC- CaCO3 lagunemine </li></ul><ul><li>1200ºC- 1300ºC tekivad keerulised aluminaadid, silikaadid jt ühendid </li></ul><ul><li>1400ºC- 1500ºC </li></ul><ul><li>tsemendi klinkri </li></ul><ul><li>teke </li></ul>
  21. 27. FÜÜSIKALISED NÄHTUSED KUNDAS <ul><li>Elektrofiltrites tolmu liikumine raskusjõu mõjul </li></ul><ul><li>Masinate ja aineosakeste vahel on hõõrdejõud </li></ul><ul><li>Pöördahi – ühtlane pöördliikumine </li></ul><ul><li>Savilobri segamisel saavad osakesed kiirenduse </li></ul><ul><li>Tsemendi suunatakse silodesse suruõhu abil </li></ul><ul><li>Lobri segamine – ühtlane ringjooneline liikumine </li></ul><ul><li>Pöördahjudest kandub soojus ümbritsevasse keskkonda - soojusülekanne </li></ul><ul><li>Kütuste põlemisel toimub energia ülekanne </li></ul><ul><li>Pöördahjus liikumine kaldpinnal </li></ul><ul><li>Klinkri jahutamisel puhuri ringliikumine </li></ul>
  22. 28. ELEKTROFILTRID <ul><li>Gaasi ioniseerimisel e lagundamisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks kahe elektroodi vahel </li></ul><ul><li>Gaas muutub elektrijuhiks </li></ul><ul><li>Ioonid ja elektronid liiguvad positiivse elektroodi poole </li></ul><ul><li>Kokkupuutel kaotavad osakesed laengu ning sadestuvad </li></ul><ul><li>Osa kinnipüütud tolmust läheb tootmisse tagasi, osa põldude lupjamiseks </li></ul>
  23. 29. KUNDA KESKKONNAPROBLEEMID <ul><li>Peamine probleem atmosfääri saastatus, abiks on kvaliteetsed filtrid </li></ul><ul><li>Kaevandamine rikub looduslikku pinnamoodi, põhjavesi on selles piirkonnas kergesti saastuv </li></ul><ul><li>Tehase ümbruses olevad mullad on tsemenditolmu tõttu tugevalt leelistunud </li></ul><ul><li>Õhu saastatus kahjustab taimi ja toiduahelate kaudu ka teisi organisme </li></ul>
  24. 30. TÄNAME KUULAMAST!

×