   Kivim on looduslikult esinev tahke    mineraalidest koosnev kogum Tekivad maakoores geoloogiliste  protsesside tagajä...
   Neeruti on Põhja-Eesti ilusamaid paiku   Asub Läähe-Viru maakonnas, Kadrina vallas   Neeruti mäed algavad Tapa-Rakve...
   Käisime Neerutis 4.    juunil   Viisime rühmaga läbi    erinevaid katseid:    mäe kõrguse    mõõtmine pulkade ja    v...
   Neeruti meenutab    veidi kuumaastikku   Eesti kõige    esinduslikum oosistik   Kohati kolmekümne    meetri kõrgused...
 Neeruti pinnavorme kutsutakse Kalevipoja  künnivagudeks Oosid on moodustunud liustikualuste surveliste  sulamisvete poo...
•   Külastasime reovee    puhastusjaama ja    veetöötlusjaama 6.    juunil•   Rakvere reovee    puhastusjaam Rakvere    va...
 Vett puhastatakse mehaaliniselt,  setitatakse, filtreeritakse ning sõelutakse Muda eraldamiseks kasutatakse  polümeerla...
   Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke.   Taimede vohamist veekogudes    põhjustavad fosfor ja lämmastik, mis    tekiv...
 Liiv võtab kinni raua reovees Muda eraldatakse mudapressiga ning  tehakse kompostiks Polümeeri kasutatakse vees sisald...
   Hõõrdejõud esineb masinates osakeste ja    masinate vahel   Setitites toimub ühtlane ringjooneline    liikumine   Ae...
   Veetöötlusjaamas    saime teada, kuidas    toimub vee    puhastamine enne,    kui see tarbijani    jõuab   Reoveejaam...
   Vesi saadakse 5 puuraugust   200-250 m sügavuselt kambriumi - vendi    kihtidest   Sisaldab raua ioone, mis settivad...
 pH ligikaudu 8,16, meie põhjavesi ei  sisalda muid lisandeid peale raua Veetöötlusjaamas toimub raua  eraldamine, puhas...
 Keemilise katsega tõestasime CaCO3  sisalduse teokarpides Kaheharulise katseklaasi ühes harus HCl ja  teokarp ning teis...
• Lindude munakoored sisaldavad kaltsiiti,  veelindude munakoored valdavalt vateriiti• Munakoored säilivad paremini alusel...
   Rajati 1960. aastal   Toorainet aastas ~1 300 000 – 1 400 000 tonni   900 000 tonni tsemendi tootmiseks, muu    kill...
 Kundas valmistatakse tsementi  märgtehnoloogial Põhitooraine on lubjakivi – 60-70% (kõrge Ca  sisaldus, madal Mg sisald...
•   Tsemendi tootmine saab alguse toorainete    ettevalmistamisega•   Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites,   ...
•   Pöördahjud on 150m-pikkused, 14 m läbimõõduga    kaldu asetsevad terassilindrid (ahjus 1400 kraadi)•   Kütustena kasut...
•  250ºC- 500ºC Põlevad orgaanilised lisandid, eemaldub   vesi• 900ºC- CaCO3 lagunemine• 1200ºC- 1300ºC tekivad keerulised...
• Elektrofiltrites tolmu liikumine raskusjõu mõjul• Masinate ja aineosakeste vahel on hõõrdejõud• Pöördahi – ühtlane pöörd...
   Gaasi ioniseerimisel e lagundamisel    positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks    kahe elektroodi vahel   Tekkinud...
• Peamine probleem atmosfääri saastatus,  abiks on kvaliteetsed filtrid• Kaevandamine rikub looduslikku  pinnamoodi, põhja...
 Mõõtsime südamelööke kõigil  rühmaliikmetel Seismisel10s jooksul ja mäest ülesse  jooksmisel ja kõndimisel Mõõtsime ka...
   Mõlemal poisil oli sarnased näidud   Seismisel oli Aivol 12 lööki, Jormal 13 lööki    ning mõlemal 3 hingetõmmet   K...
 Kristil lõi süda kohapeal seistes 16 korda,  Laural 15 korda, hingetõmbeid oli  mõlemal 3 Kõndides oli Kristil 20 südam...
Praktika 2012
Praktika 2012
Praktika 2012
Praktika 2012
Praktika 2012
Praktika 2012
Praktika 2012
Praktika 2012
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Praktika 2012

439 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
439
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Praktika 2012

  1. 1.  Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum Tekivad maakoores geoloogiliste protsesside tagajärjena Jaotatakse tard-, sette- ja moondekivimiteks Kivimiteks ei loeta tehiskive, nt betoon
  2. 2.  Neeruti on Põhja-Eesti ilusamaid paiku Asub Läähe-Viru maakonnas, Kadrina vallas Neeruti mäed algavad Tapa-Rakvere maantee lähedalt, ning ulatuvad kagus Saksi Jõepere teeni
  3. 3.  Käisime Neerutis 4. juunil Viisime rühmaga läbi erinevaid katseid: mäe kõrguse mõõtmine pulkade ja veereva palli abil, mäe kaldenurga arvutamine jt Korjasime erinevaid kivimeid, teokarpe
  4. 4.  Neeruti meenutab veidi kuumaastikku Eesti kõige esinduslikum oosistik Kohati kolmekümne meetri kõrgused nõlvad, mille kallak võib olla isegi kuni 45º Lamedamad lavaoosid, voored, mõhnad
  5. 5.  Neeruti pinnavorme kutsutakse Kalevipoja künnivagudeks Oosid on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist Mägede absoluutne kõrgus on 126m merepinnast Pinnavormid tekkisid mandrijää taganedes
  6. 6. • Külastasime reovee puhastusjaama ja veetöötlusjaama 6. juunil• Rakvere reovee puhastusjaam Rakvere vallas Tõrremäel, Põhjakeskuse juures• Saime teada, kuidas vee puhastamine toimub ning kuhu vesi edasi läheb
  7. 7.  Vett puhastatakse mehaaliniselt, setitatakse, filtreeritakse ning sõelutakse Muda eraldamiseks kasutatakse polümeerlahust, Superfloc© Orgaaniliste ainete lagundajaks bakterid, mikroorganismid Reovett õhustatakse aktiivmuda toimimiseks
  8. 8.  Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke. Taimede vohamist veekogudes põhjustavad fosfor ja lämmastik, mis tekivad lagunemisest Puhastatakse 20000- 27000 m³/ööpäevas Tegeleb ka Rakvere Lihakombinaadi vee puhastamisega Reoveejaam puhastab Rakvere Lihakombinaadi heitvett 1300 m³/ööpäevas
  9. 9.  Liiv võtab kinni raua reovees Muda eraldatakse mudapressiga ning tehakse kompostiks Polümeeri kasutatakse vees sisalduva hõljumi eemaldamiseks
  10. 10.  Hõõrdejõud esineb masinates osakeste ja masinate vahel Setitites toimub ühtlane ringjooneline liikumine Aerotankides lisatakse hapnik suruõhu toimel Pöörlemine toimus mudapressis Kogu veemass liigub laineliselt Elektrivool paneb masinad tööle, mis edastavad impulsi veeosakestele
  11. 11.  Veetöötlusjaamas saime teada, kuidas toimub vee puhastamine enne, kui see tarbijani jõuab Reoveejaamas saime teada, kuidas toimuvad puhastusprotsessid Asub Ööbiku tänaval, kuna seal piirkonnas on vee kättesaadavus parim
  12. 12.  Vesi saadakse 5 puuraugust 200-250 m sügavuselt kambriumi - vendi kihtidest Sisaldab raua ioone, mis settivad aereerimisel Õhustamisel muutub vesi uduvihmaks, raud settib plastikketastele Kvartsliiv eraldab vees lahustumatud ained Reservuaarid on 100000l suurused Tarbitakse 1500/1600 m³ päevas
  13. 13.  pH ligikaudu 8,16, meie põhjavesi ei sisalda muid lisandeid peale raua Veetöötlusjaamas toimub raua eraldamine, puhastatud vesi tarbeveeks Läbipesu korral suletakse torustikulõigu otsasiibrid ning lõik uhutakse läbi vee ja õhu seguga Kogu veetrass on ~ 140 km ja kanalisatsioonitorustik ~99 km, kuid kasvab iga aasta
  14. 14.  Keemilise katsega tõestasime CaCO3 sisalduse teokarpides Kaheharulise katseklaasi ühes harus HCl ja teokarp ning teises Ca(OH)2 Teokarp lahustus ja teises harus tekkis lubjavesi
  15. 15. • Lindude munakoored sisaldavad kaltsiiti, veelindude munakoored valdavalt vateriiti• Munakoored säilivad paremini aluselises jahävinevad happeliseskeskkonnas• Tigude kodasid hävitabpõud ja liigniiskus,ebasoodsad talvitumisolud
  16. 16.  Rajati 1960. aastal Toorainet aastas ~1 300 000 – 1 400 000 tonni 900 000 tonni tsemendi tootmiseks, muu killustikuks 5 pumpa põhjavee eemaldamiseks karjäärist Kivide purustamine toimub lõhkamismeetodil Karjääri alumistes lademetes leidub fossiile
  17. 17.  Kundas valmistatakse tsementi märgtehnoloogial Põhitooraine on lubjakivi – 60-70% (kõrge Ca sisaldus, madal Mg sisaldus) Oluline on ka savi – kuni 40% Kundas saadakse lubjakivi Lõuna-Aru karjäärist, lisaks olemas sinisavi karjäär
  18. 18. • Tsemendi tootmine saab alguse toorainete ettevalmistamisega• Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites, pärast suunatakse killustikulattu• Savi läbib samuti purustussõlme, see suunatakse savikarussellidesse ja segatakse koos veega savilobriks• Killustik koos muude lisanditega lähevad tooraineveskisse, kus kuulikesed peenestavad segu• Saadud aine ehk lobri pumbatakse lobribasseini, kus see seguneb savilobriga• Valmis lobri suunatakse mõõtepaaki ja sealt edasi põletusahjudesse
  19. 19. • Pöördahjud on 150m-pikkused, 14 m läbimõõduga kaldu asetsevad terassilindrid (ahjus 1400 kraadi)• Kütustena kasutatakse kivisütt, põlevkivi ja ka prügikütust• Lobri liigub ahju seina mööda tuleleegile vastu• Tule ja lobri kohtudes tekib klinker• Ahjust tulnud klinker jahutatakse, suunatakse klinkerahju• Klinker purustatakse löökpurustites tolmpeeneks tsemendiks, sinna lisatakse juuurde ka kipsi, mis parandab tsemendi omadusi• Valmis tsement suunatakse suruõhupumpade abil tsemendihoidlatesse• Suurem osa tsementi jõuab suurtarbijateni rongiga, veoautodega või meritsi, vaid 3-4% pakendatakse väiketarbijate jaoks
  20. 20. • 250ºC- 500ºC Põlevad orgaanilised lisandid, eemaldub vesi• 900ºC- CaCO3 lagunemine• 1200ºC- 1300ºC tekivad keerulised aluminaadid, silikaadid jt ühendid• 1400ºC- 1500ºCtsemendi klinkriteke
  21. 21. • Elektrofiltrites tolmu liikumine raskusjõu mõjul• Masinate ja aineosakeste vahel on hõõrdejõud• Pöördahi – ühtlane pöördliikumine• Savilobri segamisel saavad osakesed kiirenduse• Tsemendi suunatakse silodesse suruõhu abil• Lobri segamine – ühtlane ringjooneline liikumine• Pöördahjudest kandub soojus ümbritsevasse keskkonda - soojusülekanne• Kütuste põlemisel toimub energia ülekanne• Pöördahjus liikumine kaldpinnal• Klinkri jahutamisel puhuri ringliikumine
  22. 22.  Gaasi ioniseerimisel e lagundamisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks kahe elektroodi vahel Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks Ioonid ja elektronid liiguvad positiivse elektroodi poole Kokkupuutel positiivselt laetud sadestus- elektroodiga kaotavad osakesed laengu ning sadestuvad Osa kinnipüütud tolmust läheb tootmisse tagasi, osa põldude lupjamiseks
  23. 23. • Peamine probleem atmosfääri saastatus, abiks on kvaliteetsed filtrid• Kaevandamine rikub looduslikku pinnamoodi, põhjavesi on selles piirkonnas kergesti saastuv• Tehase ümbruses olevad mullad on tsemenditolmu tõttu tugevalt leelistunud• Õhu saastatus kahjustab taimi ja toiduahelate kaudu ka teisi organisme
  24. 24.  Mõõtsime südamelööke kõigil rühmaliikmetel Seismisel10s jooksul ja mäest ülesse jooksmisel ja kõndimisel Mõõtsime ka hingamisesagedust samade tingimustega
  25. 25.  Mõlemal poisil oli sarnased näidud Seismisel oli Aivol 12 lööki, Jormal 13 lööki ning mõlemal 3 hingetõmmet Kõndimisel Aivol 18, Jormal 16 lööki, hingetõmbeid mõlemal 4 Jooksmisel Aivol 22, Jormal 20, mõlemal poisil samapalju hingetõmbeid Kui suurenes löökide arv, siis suurenes ka hingetõmmete arv, aga ühel sissehingamisel jäid löögid samaks
  26. 26.  Kristil lõi süda kohapeal seistes 16 korda, Laural 15 korda, hingetõmbeid oli mõlemal 3 Kõndides oli Kristil 20 südamelööki, Laural 18, Kirsti hingas 4 korda, Laura 5 korda Jooksmisel oli Kristi südamelöökide arv 10 sekundi jooksul 25 ja Laural 23, hingetõmbed vastavalt 7 ja 9 Tüdrukutel hingetõmbed suurenesid, aga pulss vähenes 1l hingetõmbel

×