2. Saku õlletehas
Õlle tootmiseks on vaja nelja komponenti:
Vett (95% õlles)
Otra (oder aetakse sobiva niiskuse ja temperatuuri juures idanema)
Humalaid (lisab omapärase maitse, kibeduse)
Pärmi (põhjapärm Sakus)
3. Tootmine
Linnaste jahvatamine ja segamine veega
Meskimine
Virde keetmine ja humala lisamine
Kääritamine
Laagerdamine
6. Iru soojuselektrijaam
Lisaks prügile kasutab elektrijaam veel maagaasi ja vedelkütuseid
Elektrijaam kasutab aastas 220 000 t ja päevas 660 t olmeprügi
Kuigi prügi tuleb peamiselt Eestist, imporditakse teistest riikidest (Soome,
Iirimaa) ligikaudu 10% kogu prügi hulgast
Kokku on 3 enegiaplokki- 1 jäätmeplokk uues ning maagaasi ja
vedelkütuse oma vanas
Prügi põleb katlas vahemikus 800-1500o
C
Eralduvat soojust kasutatakse Tallinna kütmiseks
Prügi on hea kütus, sest sellest on võimalik toota 8–14 MJ
8. Kütuse kasutusvõimalused Iru
elektrijaamas
Kasutades maagaasi ja vedelkütuseid, saab 750 MW energiat, millest 700
MW läheb elektrienergia ja 50 MW soojusenergia tootmiseks
Kasutades prügi, saab 224 MW, millest 207 MW läheb elektrienergia ja 17
MW soojusenergia tootmiseks
Jahutamaks palju kuumust tekitavaid radiaatoreid, on vajalik
pildil välja toodud hoone (gradiir). Kui maha jahutamine
puuduks, tekiksid ohtlikud rikked
9. CO2 ja mürataseme mõõtmised
Hüpotees: kõige suurem co2 sisaldus on kütteala juures
Kõige kõrgem CO2 tase oli juhtruumis – 1366 ppm ja kõige madalam turbiinisaalis – ~900 ppm,
seega ei pidanud meie püstitatud hüpotees paika
Meie andmete järgi oli kõige vähem müra gradiiris – 76 db, kuid võis olla ka juhtruumis, kuna meil
puuduvad andmed mõnede ruumide mürataseme kohta
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
katlamaja turbiinisaal prügipõletuskatel prügila juhtruum
CO2
(ppm)
10. Diagramm kajastab seda, et mürataseme mõõtmisi on tehtud kolmes
ruumis. Diagrammilt selgub, et kõige vaiksem on jahutustornis
80
78.5
76
74
75
76
77
78
79
80
81
HELI (db)
Katlamaja
turbiinisaal
jahutus gradiir
11. Flex Heat
Väike-Maarja külje all Ebaveres asub AS Kalvi Mõis pelletitehas, mis kasutab kaubamärki
– Flex Heat
Pellet on tahke biokütus, mis on üheks mugavamaks ja efektiivsemaks taastuvenergia
allikaks
Tootmisprotsess: 1) purustatakse puidumass
2) puidumass kuivatatakse
3) jahvatatakse tolmuks
4) pressitakse
5) jahvatatakse
Tulemuseks on 6-8 mm läbimõõduga graanulid, mis sisaldavad vaid naturaalset puitu
Tekkinud kütust saab kasutada kodumajapidamises aga ka tööstuslikes
automaatsüsteemides
12. Äntu Valgejärv
Asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarjast 7-9 km lõuna pool
Järve pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m
Järve põhjas on järvelubja kiht
Rannik on kaetud metsaga
Iseloomulikumad taimed: jänesekapsas, sinilill, mustikas, kask, kuusk
13. 1. vaatlus: vesijooksiku liikumine
Jälgisime vesijooksiku liikumist veepinnal
Nad on kerged, väikesed
3 jalapaari, veepeal olles laskub raskus keskmistele ja tagumistele
Neil on pöiapära-mittemärguv
Ei murra veepinda
Pöiapärg eritab vaha
Vaha on hüdrofoobne
Pöiapära kaetud väikeste karvakestega
Kare pind on väga efektiivne tõrjumaks vett jalgu katmast
Vesijooksik jookseb liigutades keskmisi ja tagumisi jalgu
14. Tõukejõud tuleneb peamiselt keskmistelt jalgadelt, mis käitud nagu aerud
Kui jalg libiseb tahapoole, tekitab ta vette keeristetoru
U-tipud veepinnal on kaks lähestikku asetsevat keerist, mis pöörlevad eri suundades (vee
alt ühendatud)
Kuna osa vee liikumisest keeristes on suunatud tahapoole, tõugatakse looma ettepoole
15. 2. vaatlus: sõudiku liikumine
Liikumisele ja hõljumisele aitavad kaasa pikad tundlad
Liikumisorganiks on jalad
Veeputukad hoiavad tasakaalu õhumulli abil, mida nad keha katvate mittemärguvate
karvakestega kaasas kannavad
Õhumulli abil tunnevad putukad vee rõhu muutusi enda ümber
Rõhu mõjul tiheneb õhk mullikeses, mullis olevad tundlikud karvakesed reageerivad sellele ning
putukas tajub oma asendi muutust
16. Taimede lehtede/okaste
märgamine/mittemärgamine
Kuuseokas: hülgas vett, seebivett hülgas mõningal määral, piiritust ei hüljanud
Männiokas: hülgas vett, seebivett hülgas mõningal määral, piiritust ei hüljanud
Teeleht: ei märgunud veega, märgus seebivee ja piiritusega
Kaseleht: ei märgunud veega, märgus seebivee ja piiritusega
Mustikaleht: hülgas vett, piiritus märgas lehe kiiresti, seebivesi märgas lehe aeglasemalt
Järeldus: Taimede lehed/okkad ei märgu veega, taimede okkad suudavad seebivett
mõningal määral hüljata, kuid kõigi taimede lehed/okkad märguvad piirituses
17. Taimede kasvukoha valgustatus metsas
ja niidul
Uurisime viite niidul ja metsas kasvavat taime
1) Mõõtsime taimede lehtede pindalad
2) Kaalusime taimed
3) Mõõtsime luksmeetriga pinnalt peegeldunud valguse
4) Leidsime lehe pindala ja taime kaalu suhte
Lehe pindala leidmiseks asetasime taime lehe ruudulisele paberile, leidsime täisruutude pindala,
seejärel lugesime, mitu poolruutu on ja korrutasime nende arvu 0,25-ga. Saanud kaks pindala,
liitsime need kokku ja saimegi lehe pindala
18. Tulemused
Liik
Peegeldunud
valgus
Keskmine
lehe
pindala
Keskmine
taime
kaal
Pindala
ja kaalu
suhe
Niit
Valge ristik 63000 lux 3,9 cm 8,9 g 2,3
Võilill 57000 lux 6,8 cm 14,5 g 2,1
Mägiristik 37000 lux 4,2 cm 7,1 g 1,7
Aasristik 52000 lux 5,0 cm 9,0 g 1,8
Värihein 46000 lux 3,9 cm 7,6 g 1,9
Mets
Valge iminõges 21000 lux 24,9 cm 24,4 g 1
Jänesekapsas 13000 lux 4,9 cm 2,4 g 0,5
kaseleht 15000 lux 9,0 cm 8,1 g 0,9
sõnajalg 12000 lux 366,4 cm 185,4 g 0,5
mustikaleht 39000 lux 43,0 cm 24,9 g 0,6
19. Järeldused
Lehtede suurus oleneb taimede tihedusest (kui tihedalt nad paiknevad)
Vaatlusest selgus, et niidu taimede lehed on väiksemad kui metsas
kasvavate taimede lehed
Niidu taimede massid on väiksemad kui metsas kasvavate taimede kaalud
20. Okaspuude seisundi uurimine
Valisime välja ühe kuuse ja võrdlesime teda ümbritsevate kuuskedega
Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud
Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 7-aastased
Vaadeldaval puul ei olnud hirmuvõresid
Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teised kuused
Kuuse okkad ei olnud erakordselt lühikesed, millest järeldasime, et puu ei ole haige
Kogusime kuuselt 100 okast, millest 10 olid pruunid ja 8 märgusid. Järeldus: puu on noor ja
okastel on üldiselt terve vahakiht
Kogusime männilt 50 okkapaari, nendest 2 olid pruunid ja märgusid. Järeldus: puu on noor ja
tervete okastega
21. Lehelaba pikkus
Valisime kaks põõsast (sama liiki) ja korjasime neilt juhuslikult 50 lehte
Mõõtsime iga lehe lehelaba pikkuse ning saadud andmete põhjal
koostasime varjatsioonikõvera
Põõsad pidid olema erinevatest paikadest
Põõsaliik: harilik sarapuu
Esimene sarapuu paiknes Tammikus ja teine Rotimetsas
23. Tulemused
Tulemuseks saime, et esimese sarapuu optimaalne lehelaba pikkus on 85-91 mm
Teise sarapuu optimaalne lehelaba pikkus on 70-77 mm
Järeldused: mida varjulisemas kohas taim kasvab, seda suuremad on tema
lehed, et võimalikult palju päikest saada
24. Taimemahlad. Alkeenid. Liitumispolümeerid
Vaadeldi vereurmarohu ja võilille taimemahla asetades need mõneks ajaks klaasplaadile seisma
Vereurmarohi kuivas ära ega muutnud värvi
Võilill kuivas ära ning muutus tumedamaks; näppude all oli see kleepuv
Lisasime eelnimetatud taimemahladele kaaliumpermanganaadi lahust (KMnO4)
Vereurmarohu kollakas värv lahustus, võilille värv mitte
Seletus katsele: taimed sisaldavad terpeene, milles on kaksiksidemed, millest tuleneb nende
omadus reageerida kaaliumpermanganaadi vesilahusega. Reageerides KMnO4 lahusega,
lagunevad terpeenid ning tekivad erinevad üksiksidemetega orgaanilised ühendid
25. Mõlemad ained, nii kautšuk kui ka puuvaik on elastsed ja vett hülgavad, nende
polümeerides on keemilised struktuurid sarnased
Vaik lahustub etanoolis paremini kui bensiinis
Bensiini keemiline struktuur on etanoolist keerulisem, mistõttu ei haaku bensiin teiste
ainetega nii kergesti kui etanool
Bensiini struktuur etanooli struktuur
26. Etanooli ja vaigu segus immutatud puidu tükk on hüdrofoobsem kui
bensiini ja vaigu lahus
Looduslikke vaike kasutatakse lakkide ja polituuride koostises (šellak,
kampol, merevaik jne). Laki eesmärk on kaitsta välismõjude eest
27. Elektrienergia ja kõrgepingevõrgud
Alajaamu on vaja pinge alandamiseks ja elektrienergia transportimiseks
Elektrienergiat transporditakse juhtmete ja transformaatorite abil
Transformaator (kõnekeeles trafo) on elektromagnetiline seade, mis
võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust
muutmata
Elektrijaamas toodetud elektrienergia pinget tõstetakse trafode abil 300
kV-ni
See on vajalik selleks, et vähendada mööda juhet transportimisel tekkivaid
elektrikadusid
28. Osakeste suunatud liigutamiseks on vaja teha tööd
Juhtme sisemine takistus ning osakeste liigutamiseks kuluv töö põhjustavad
elektrikadu
Mida pikemad vahemaad, seda suuremad elektrikaod
Kui elektrienergia on tarbijate lähedale jõudnud, muudetakse see
trafojaama(de) abil umbes 380V pingeks
Sealt edasi liigub see alajaamadesse laiali, kus see muundatakse 220V
pingeks
220V pingega elektrienergia jõuab tarbijateni juhtme abil
31. Molycorp Silmeti ajalugu
1928. a ehitati Sillamäele põlevkivikeemiatehas, mis hävis II MS-s
1945. a tehti Moskvas otsus toota Sillamäel uraani, uut tehast ehitati
aastatel 1946-1948
Toorainet saadi Sillamäelt, hiljem Ungarist ja Ida-Saksamaalt
1970. a hakati Sillamäel tootma haruldasi metalle ja muldmetalle
1990. a lõppes uraani tootmine
Samal aastal nimetati asutus ümber RAS Silmetiks.
1997. a ettevõte erastati ning nimetati ümber AS Silmet Grupiks
32. 2011. a ostis USA firma Molycorp 90% AS Silmet Grupi aktsiatest
Täna on asutuse nimi Molycorp Silmet
33. Tööstusharud
Molycorp Silmetis tegeletakse haruldaste metallide ja muldmetallide
tootmise ja metallurgiaga
Aastas toodetakse:
• 3000 tonni haruldasi muldmetalle oksiidide ja
karbonaatidena
• 700 tonni haruldasi metalle nagu tantaal ja nioobium
36. Metallide kasutusalad
Silmetis toodetavaid metalle kasutatakse:
• Elektroonilistes aparaatides nagu laptopid
• Hübriid- ja elektriautodes
• Sateliitides ja kommunikatsioonisüsteemides
• Meditsiiniaparaatides ja paljudes muudes valdkondades
37. Kasutatav tehnika
Molycorp Silmeti laborites kasutatakse palju erinevaid elektroonilisi
seadmeid nende toodete puhtuse määramiseks
Nendeks masinateks on elektronmikroskoop, fluoroskoop, spektroskoop ja
paljud teised
Sulamite puhastamiseks kasutatakse elektronkiirahje
Selle tehnoloogiaga saab viia metallid puhtuseastmeni 99,999999%
39. Vajalik haridus
Molycorp Silmetisse teaduslikule ametikohale saamiseks peab olema ülikoolis
õppinud kas füüsikat, keemiat, materjaliteadust, inseneeriat, mehaanikat või
läbinud teisi nende aladega seotud kursusi
