2. Saku Õlletehas
AS Saku Õlletehas asutati 1903. aastal.
AS Saku kuulub Carlsbergi kontserni.
Eelmisel aastal toodeti üle 100 miljoni liitri.
46% toodangust eksporditi, põhiliselt Saku
Originaali.
1991. aastal loodi õllemark Saku Originaal.
Õlle tegemisel kasutatakse 4 põhilist
komponenti:
linnas, vesi, humal, pärm.
3. Humal annab õllele mõrkja maitse ja tugeva
vahu.
Valmistamine: lisatakse linnasele vesi
(meskimine), kuumutatakse 65-70 kraadini,
filtreeritakse ja alles jääb virre, jahutatakse ning
lisatakse pärm.
Kasutatakse põhjakääritamist(8-14⁰C)
ja pinnakääritamist(5-25⁰C).
Ühes tunnis villitakse 38 000 purki ja 35 000
pudelit.
5. Iru soojuselektrijaam
Soojuse tootjana alustas tööd 1978. aastal.
Jäätmeplokk alustas tööd 2013. aastal.
Aastas põletatakse 220 000 tonni
segaolmejäätmeid.
Varustab soojaga Tallinna ja Maardu.
Iru elektrijaama võimsus on 700 MW.
Lisaks prügile võib elektrijaam kasutada veel
maagaasi, puitu ja vedelkütust.
6. Prügi tuleb Irusse peaaegu kõikjalt Eestist, kuid
seda imporditakse sisse ka Soomest ja Iirimaalt
(10% prügist).
Prügi põleb katlas 1500⁰C juures.
Jäägiks on tuhk, mida tekib 25% ulatuses.
Külastasime ekskursiooni käigus
veesoojenduskatlaid, turbiinisaali,
prügipõletuskatelt, jäätmetehalli, juhtimiskeskust,
prügipõletusruumi ja jahutusseadet.
10. OÜ Ebavere Graanul (Flex Heat)
Küttepelletite tootmine.
2012 müüdi Flex Heat AS Graanul Investile ja sai
uue nime – OÜ Ebavere Graanul.
Ainult 3-5% toodet müüakse ja kasutatakse Eestis,
ülejäänu imporditakse välismaale.
Valmistamiseks kasutatakse: ümarpalk,
tükkjäätmed, puiduhake, saepuru(märg/kuiv),
höövelaast.
Tooraine jahvatatakse, kuivatatakse ning
pressitakse pelletiteks.
Pelleti populaarsuse kasvu tingivad:
a)Fosiilsete kütuste kallinemine
b)Pelletid on keskkonna säästlikud
11. Pelleti omadused:
a) niiskus ˂ 8%
b) tihedus ˃ 620 kg/mᵌ
c) tuhasisaldus ˂ 0,5%
d) purusus ˂ 1,0%
e) läbimõõt 8 mm
f) pikkus 1-4 cm
g) alumine kütteväärtus ˃ 4,9 kWh/kg
h) mehaaniline tugevus ˃ 97,5%
13. Narva karjäär
1970. aastal rajatud pealmaakaevandus.
Karjääri suurus on 16 000 ha.
Tegeleb põlevkivi kaevandamisega.
Selleks, et põlevkivi kätte saada tuleb
lõhkamisega eemaldada ligi 25 meetri paksune
kattekiht.
Aastas kaevandatakse Narva karjääris umbes 6
mln tonni põlevkivi. Põlevkivi varusid on veel
umbkaudu 15 aastaks.
Kaevandatud maavara läheb elektrijaama
kütuseks.
Kasutatakse erinevaid masinaid: kallureid,
14. Molycorp Silmet
Tegeleb haruldaste muldmetallide ja metallide
tootmisega.
Toodavad aineid, mida kasutatakse elektroonika
tootmisel.
Ettevõttes on 600 töötajat, 32 erinevast
rahvusest.
Metalli sulatatakse 2500⁰C juures
elektronkiirahjudes.
17. Füüsika küsimused
Elektrienergiat saadakse mõnda teist liiki energiat
muundades peamiselt elektrijaamades.
Tänases maailmas toodetakse peaaegu
kogu elektrienergia fossiilkütuseid põletavates
soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja
tuumajaamades.
Üle kahe kolmandiku maailma
elektrienergiatarbest kaetakse fossiilkütuse
põletamise teel. Eesti energeetika
põhineb põlevkivil.
On tekkinud suur huvi alternatiivsete
elektrienergia allikate vastu, nendeks on:
tuuleenergia, geotermaalenergia, päikese
kiirgusenergia, bioenergia ja vesinikuenergeetika.
19. Alajaamad on ette nähtud elektrienergia
muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab
sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi,
lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning
hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja
juhtimisaparatuur.
Transformaator (kõnekeeles trafo) on
elektromagnetiline seade, mis võimaldab muuta
vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust
voolusagedust muutmata.
21. Katse 2: Monosahhariidide sisalduse
määramine taimedes
Taim/toiduain
e
Reaktsiooni kirjeldus Mono-
sahhariidide
sisaldus
Rohi Rohekas, CuSO4 lisamisel muutus värv
intensiivsemaks, seismisel tekkis veidi
sadet
Väike
Õun Sinakas, CuSO4 lisamisel eraldus vesi Väike
Mesi Kollakas, CuSO4 lisamisel muutus värv
väga intensiivseks kollaseks
Suur
Kartulimahl Pruunikas, CuSO4 lisamisel muutus värv
väga intensiivseks roheliseks, seismisel
tekkis palju sadet
Suur
Banaan Läbipaistev, CuSO4 lisamisel mullitab,
muutub siniseks, eraldub vesi ja tekib sade
Keskmine
Kartulipüree Hägune, CuSO4 lisamisel mullitab ja
muutub siniseks, eraldub vesi
Keskmine
22. Katse 3: Orgaanilise aine
lagunemine
Materjal Kogus
g
Algus-
aeg t₀
Lõpp-
aeg t
Alg-
temp
T₀
Lõpp-
temp T
Sooju
s-hulk
Võimsu
s W
Võilill 5 9.20 10.30 23,5ºC 24ºC 10,5 J 21 W
Piibeleht 8 10.40 12.00 24,0ºC 25ºC 33,6 J 33,6 W
Kaseleh
ed
6 12.10 13.10 24,0ºC 25ºC 25,2 J 25,2 W
Sarapuu 8 8.10 9.40 23,5ºC 24,5ºC 33,6J 33.6 W1. Erinev soojusefekt on tingitud taime vee sisaldusest
2. Gaasilukk loob soodsama lagunemise keskkonna
3. Orgaanilise aine lagunemise algstaadiumis on
soojuse eraldumine kiirenev
4. Soojuse eraldumine kestab nii kaua kuni orgaaniline
aine laguneb
5. Katse viisime läbi termoses, sest termos hoiab sooja
23. Katse 4: Okaspuude seisukorra
hindamine Äntus
Puud, mida me vaatasime, olid 7 aastased.
Palju oli okasteta oksi.
Korjasime valitud puult okkaid, mille hulgas oli
rohelisi ja pruune okkaid.
Kastsime okkad ükshaaval vette ning jälgisime,
kui paljud vette kastetud okastest märguvad.
Ükski okas ei märgunud, mille põhjal järeldasime,
et okaste vahakiht oli vigastamata.
24. Katse 5: Taimede kasvukoha
valgustatus metsas ja niidul
Liik Keskmine
lehtede
pindala
Keskmine
taime kaal
Pindala ja
kaalu suhe
Valguse
keskmine
intensiivsus
Kortsleht 25,25 cm² 0,2 g 126,25 2900
Võilill 50 cm² 12 g 4,17 2200
Metsmaasika
s
17,5 cm² 0,2 g 87,50 2400
Orashein 18 cm² 0,2 g 90,00 2500
Teeleht 26,5 cm² 0,5 g 53,00 3400
Jänesekapsa
s
7 cm² 0,5 g 14,00 569
Kuusk 0,125 cm² 0,008 g 15,63 569
Mustikas 2,5 cm² 0,01 g 250,00 569
Sarapuu 36 cm² 0,3 g 120,00 569Niidutaimede lehed on suuremad kui metsas kasvavate taimede
lehed, sest neile langeb suurem valgushulk.
25. Katse 6: Valguse mõõtmine
erinevatel aegadel
05.06.2014 kell 12 päeval
05.06.2014 kell 9 hommikul 09.06.2014 kell 9 hommikul
