2. IRU SOOJUSELEKTRIJAAM
• Põhikütus olmejäätmed, reservkütus maagaas ja vedelkütused
• Elektrijaama võimsus 700mW
• Kokku kolm energiaplokki
• Aastas kasutatakse ca 220 000 tonni jäätmeid
• 90% jäätmetest Eestist, 10% imporditud välisriikidest
• Prügi põleb 1500°C juures
• Jäägiks tuhk (25%)
3.
4. 1000
884 900 903
83 92 96 77
0
200
400
600
800
1000
1200
KATEL ENERGIABLOKK TURBIIN PRÜGIHOIDLA
CO2 SISALDUS ÕHUS JA HELIVALJUS ERINEVATES JAAMA PUNKTIDES
CO2 (ppm) HELIVALJUS (dB)
5. FLEX HEAT
• Flex Heat'ile kuulunud tehasest on saanud Graanul Investi
kuuluv tootmisüksus
• Pelletite müük läbi Pelletikütte, mis on Graanul Investi
tütarettevõte
• Pelletid e. saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm
läbimõõduga silindrilised pulgakesed
• Koosnevad saepurust ning höövellaastudest, mis jahvatatakse
ning pressitakse suurel rõhul pelletiteks
6. • Lisandeid seejuures ei kasutata
• Saadav kütus on tänapäeval ainuke
kodumaine taastuvenergia
valdkonda kuuluv katlakütus
• Tehase tootmismaht on 110 000
tonni pelletit aastas
• Tellida saab pelleteid nii 15 kg
kottides kui ka 1-tonnistes
7. • Niiskus kuni 8%
• Tihedus kuni 620 kg/m3
• Läbimõõt 6-10 mm
• Pikkus 1…4 cm
• Mehaaniline tugevus kuni
97,5%
• Tuhasisaldus kuni 0,5%
• Alumine kütteväärtus kuni
4,9 kW/kg
8. OKASPUUDE SEISUND
• Valitud puul oli võrseid 28,
seega puu on 28 aastane
• 100st okkast 21 olid üleni
pruunid
• 100st okkast 47 märgusid
• Järeldus: Peaaegu pooltest
uuritud okastest oli vahakihit
vigastatud, mistõttu okas ei ole
kaitstud liigse vee aurumise eest
9. SAKU ÕLLETEHAS
• Tehase asutajaks oli 1820. aastal saksa mõisnik Krahv Karl
Friedrich von Rehbinder
• Tehas on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud õlletehas
• Õlut valmistatakse veest, odrast, humalast ja pärmist
• Ettevõte ekspordib oma tooteid Lätti, Leetu, Soome, Rootsi,
Inglismaa, Saksamaa ja Tsehhi
10. ÕLLE LIIGITAMINE
Põhjakääritusega õlu ehk laager:
• Põhjakääritusega õllede
üldnimetus laagriõlu tuleneb
saksakeelsest sõnast lager, mis
tähendab pikaajalist setitamist
ehk siis laagerdamist. Lager võib
olla nii hele kui tume õlu.
Laagriõlled on reeglina kergesti
joodavad, karged ja
värskendavad.
Pinnakääritusega õlu ehk Ale:
• Reeglina on pinnakääritusega
õlu pisut magusama ent tugevalt
humalarikkama maitsega kui
laagriõlled. Pinnakääritusega
õllede hulgas leidub ka
süsimustasid tugeva rösti
maitsega õllesid (nt. Porter),
mille nautimiseks on vajalik
pikemaajaline õllejoomise
kogemus.
11. ÕLLE VALMISTAMINE
LINNASTE JAHVATAMINE JA
SEGAMINE VEEGA
• Odralinnased jahvatatakse ja
segatakse puhta kvaliteetse
veega. Vesi määrab väga
paljuski õlle kvaliteedi- ja
maitseomadusi. Saku õllede
jaoks ammutatakse vesi 200
meetri sügavuselt maapõuest.
12. MESKIMINE
• Järgmine samm on meskimine
ehk linnaste- ja veesegu
kuumutamine erinevatel
temperatuuridel. Meskimise
käigus lõhustub linnastes olev
tärklis suhkruteks ehk
maltoosiks, millest hiljem tekib
kääritamise tulemusel alkohol.
Samuti eralduvad linnastest
valgud, mis oluliseks toitaineks
pärmile. Valkude lagunemise
vaheainena tekivad ained, mis
määravad õlle maitse. Pärast
kuumutamist saadud segust
eemaldatakse linnasejäägid ning
tulemuseks on õllevirre.
VIDRE KEETMINE JA HUMALATE
LISAMINE:
• Õllevirre filtreeritakse ja aetakse
keema. Keetmise käigus
lisatakse humalad, et anda
joogile vajalik maitse, lõhn,
värvus ning parandada õlle
säilivusomadusi ja soodustada
vahu teket.
13. KÄÄRITAMINE
• Pärast humalatega keedetud õllevirde
maha jahutamist ja filtreerimist
suunatakse vedelik käärtanki, kus
lisatakse pärm, mis kääritab
linnastest eraldunud suhkrud
alkoholiks. Käärimisel eraldub ka
süsihappegaas, mis moodustab õllese
mullid.
Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist
eristatakse põhja- ja
pinnakääritamist.Põhjakääritamine
toimub temperatuuril 8-12°C ning
tekkinud saadust nimetatakse
tooreks õlleks. Põhjakääritamisega
sündinud õlled on pilsner, lager, bock
jms. Pinnakääritamine toimub
temperatuuril 15-25°C.
Pinnakääritamise meetod on levinud
peamiselt Inglismaal, kus niimoodi
valmistatud õlut nimetatakse ale’iks.
14. LAAGERDAMINE
• Pärast kääritamist jäetakse õlu
laagerduma, mis võib aega võtta
mõni nädal kuni mitu kuud,
olenevalt selles, millist tüüpi ja
kanguse astmega õlut
õllemeister soovib pruulida.
Põhjakääritusega õlled
laagerduvad kauem,
pinnakääritamisega õlled
vähem. Igal juhul sünnib ühel
ilusal päeval kääritatud õllevirde
laagerdumisel puhas ja nauditav
õlu. Pärast veelkordset
filtreerimist on vahutav õlu
valmis villimiseks ja joomiseks.
15. NARVA KARJÄÄR
• Asutamise aeg: 1936
• Suurus: 16000 ha
• Kaevandatav maavara:
Põlevkivi
• Põlevkivi varud: 15-aastaks
• Aastas kaevandatakse: 7.5
miljonit tonni
16. • Protsessid, mida läbitakse
kaevandamisel:
1)Paljastustööd
2)Lõhketööd
3)Koristustööd
4)Veekõrvaldus
17. TOIDUÕLI JA SEARASVA OKSÜDEERUMINE
PANNIL
• Kahele eri pannile toiduõli ja searasv.
• Searasv hakkas kuumutamisel koheselt sulama. Eemaldus
ebameeldiv rasva lõhn.
• Toiduõli kuumutades muutus see tumedakas, eritades samuti
ebameeldivat ja kibedat lõhna.
• Õli oksüdeerumisel tekivad tervistkahjustavad laguproduktid
• Rasvhappe oksüdeerumisel vabad radikaalid. Ahelreaktsiooni
tulemuseks süsivesinikud, aldehüüdid, happed.
20. VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMINE
TERMOMEETRIGA
• Kaks katseklaasi, millest üks kaetud
hõbepaberiga ja teine aktiivsöepulbri
kihiga.
• Mõlemad katseklaasid täidetud õliga.
• Temperatuur ühtlustada, et
katsetulemused oleksid võimalikult
õigsed.
• Peale temperatuuride jälgimise
mõõtsime luxmeetriga mõlemat
22. ELEKTRIENEGRIA SAAMINE-TOOTMINE-
TARBIMINE
• Alajaamu on vaja selleks, et vähendada liinides pinget ja jagada
vool laiali
• Elektrienergiat transporditakse juhtmete ja transformaatorite
abil
• Transformaatorite e. trafode ülesandeks on pinget ja
voolutugevust muuta
• Trafo töötab elektromagnetilise induktsiooni nähtusel
• Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim. elektrivoolu tekkimist
juhtivas kontuuris (nt suletud juhtmekeerus), kui muutub selle
23. TOIT KUI KÜTUS
• Määrasime kuivade pähklite ja kartulikrõpsude
energiasisalduse.
• Energiasisalduse määramiseks soojusbilansi võrrand (𝑄 = 𝑐 ×
𝑚 × ∆𝑡)
• Vajaliku info kättesaamiseks tuli põletada mõlemat produkti.
24.
25.
26. • Katse tulemusena pähklite kilokalorsus 100g kohta 160 kcal,
tabeli väärtuse puhul aga 560 kcal.
• Katse tulemusena kartulikrõpsude kilokalorsus 100g kohta
176.1 kcal, tabeli väärtuse puhul aga 569 kcal.
• Energia kadu suuresti tingitud katse keskkonnast.
• Kartulikrõpsud koosnevad enamasti süsivesikutest, pähklid aga
rasvadest. 1g rasva sisaldab 9 kalorit, 1g süsivesikuid 4 kalorit.
• Rasvades on süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste süsivesikute
omast madalam, mistõttu eraldavad nad oksüdeerumisel hulga
rohkem energiat kui süsivesikud. Sel põhjusel on rasvad
süsivesikutest energiarikkamad toiduained.
28. AS SILMET
• Eesti metallurgia ettevõte Sillamäel umbes 550 töötajaga.
• Suurimaid teaduspõhiseid ettevõtteid Eestis ning haruldaste
metallide ja muldmetallide tootjaid Euroopas.
• Silmet tootmine hõlmab kolme vabrikut
• Silmet toodab metalle nii maagist kui sulamist, aga eelistatakse
sulamit, kuna maagis on liiga palju lisandeid
• Ettevõtte toorained tulevad nt. Brasiiliast, USAst, Venemaa
Koola poolsaarelt.
29. • Varustab toodanguga
tarbijaid üle maailma,
sealhulgas Aasias, Euroopas
ning Põhja- ja Lõuna
Ameerikas.
• Silmeti tooteid kasutatakse
autotööstuses, lennunduses,
elektroonikas ning
kõrgtehnoloogias.
