SlideShare a Scribd company logo
1 of 34
PRAKTIKA
Gutnar Leede
Kerstin Kõrre
Nele Salak
Reemet Kampus
2012
AIDU KARJÄÄR
Avati 1974.a.
Põlevkivi kättesaamine
 Puuritakse 20cm läbimõõduga auk
 40t lõhkeainet(amnit+diisel)
 Ekskavaatorid kaevandavad 1 kuuga
  40 000mᶾ
 Veetakse välja 10 000t ööpäevas,
  aastas 2 400 000t
 Rikastusvabrik – eraldatakse põlevkivi
  (järelpuhastamisele)
   63% põlevkivi ja 37%
    aherainet
   Karjäärist pumbatakse
    välja 60-65mln mᶾvett
    aastas
   8 pumbajaama
   Tööd jätkub
    veel 1 kuuks
   Aastas veetaks
    välja 48 000
    vagunitäit
    põlevkivi, rongi
    pikkuseks
    1 440 000 km
   Kadu 480 000t
BALTI ELEKTRIJAAM
 Avati 1959.a.
 50% taastuv kütus
 Põlevkivi kütteväärtus 7,6 MJ/kg
 400 kg põlevkivi – 200-300 kWh
 881 töötajat
 Ööpäevas 5200-5400t põlevkivi
 190 MWatti tunnis
Ülesanded
 2,2 miljonit tonni põlevkivi vajatakse
  aastas, päevas 6000 tonni.
 Kolm aurukatelt kasuteguriga 43,7%,
 Aur (535⁰C, rõhk 120 atm) suunatakse
  auruturbiini, mille võimsus ~215MW), mis
  omakorda paneb generaatori kineetilise
  energia mõjul pöörlema
 Elektrijaama tööd kontrollitakse ja
  juhitakse juhtimiskeskusest
 Transformaatoriga suurendatakse pinge
  330-360 kV-ni ja saadetakse elektrivõrku.
 Olenevalt   tarbija kaugusest määratakse
  ka pinge, et energiakadu oleks võimalikult
  väike
 Tuhk(aastas 50 000-70 000 t) suunatakse
  briljantjärve, settinud tuhk tuhamägedele
 Vesi suunatakse taaskasutusse
 Põlemissaadused edasi filtritesse:
  lendtuhafiltris toimub elektropuhastus ja
  väävlieraldusfilter, seejärel korstnasse
 Põlevkivi tõhusam kasutamine
  katelagregaatide uuendamise teel
 Teised kasutusvõimalused:
  põlevkivikeemia,tuhk kasutatav
  tsemenditootmises.
Ülesanded
   Alajaamad on pinge muundamiseks (vahel
    voolu liigi) ja elektrienergia jaotamiseks
   Tõstetakse pinge kõrgeks, et soojusenergiaga
    oleks kadu transportimisel võimalikult väike
   Elektrijaamast suunatakse kõrgepingeline vool
    alajaamadesse, kus pinge alandatakse
    vastavalt tarbijavajadusele
   Transformaatorid vastavalt vajadusele
    tõstavad või alandavad pinget
AS SILMET
 1970.a. alustati haruldaste muldmetallide
  ja haruldaste metallide tootmist
 3 vabrikut, 550 töötajat
 Aastatoodang – muldmetallid 3000 tonni
  ja metallid 700 tonni
 99% toodangust eksporditakse
 Jäätmetest toodetakse väetisi ja ülejääke
  ei teki
 Sillamäel  on
  radioaktiivsete
  jäätmete hoidla
 Tänapäeval sinna
  enam jäätmeid ei
  ladustata
 Ladustatud tuhast
  on tekkinud
  leeliseline
  veebassein
FLEX HEAT
 1984.a rajati rohujahu tootmiseks
 2000.a alustati puidugraanulitega
 33 töötajat
 105 000 tonni aastas, enamik ekspordiks
  Taani
 Kasutatakse 50% kvaliteetset saepuru ja
  50% hakkepuidust saepuru
 Saepuru pressitakse 100⁰C ja jahutatakse
  25⁰C
 3500  tonni ühele
  laevale
 Märja ilmaga
  transportida ei saa
 1t graanulit = 7mᶾ
  saepuru
 Kütteväärtus 5 kWh
  ühes kilos
 Ülejäänud tuhk
  antakse taludele
  väetiseks
ÄNTU JÄRVED
 Äntu
  maastikukaitseala
  territooriumil
 7 looduslikku ja 3
  tehisjärve
 Allikatoitelised
  järved
Okaspuude seisund
 Paljud puud
  kahjustunud
 Läheduses
  magistraaltee
 ¼ korjatud okastest
  pruunid
 11 okast vajus
  keeduklaasi põhja
Apelsinikoore testimine
 Mahla  leeki
 pritsides
 tekib
 sädemeid –
 ester
 laguneb ja
 eraldub
 energia
Estri saamine
 Vesi keeb
 Veeaur seob
  endaga
  apelsinikoortest
  tuleva estri
 Külm vesi jahutab
  vee ja estri segu
 Saadusaine tilgub
  klaasanumasse
Ester etanoolist ja
butaanhappest
   2 ml etanooli + 5 ml
    butaanhapet
   Katalüsaatoriks 1 ml
    väävelhapet
   Kuumutasime
   Kallasime saadud
    lahuse NaCl
    küllastunud lahusesse
   Saadusaineks
    butüületanaat
Põlevkivi testimine - vees
KOH ehk leelis
H₂SO₄ ehk happes
Põlevkivi põlemisel saadud õli
 10,8g  koksi
 Õli tekkis 0,5g
Põlevkivi kütteväärtus

 Põlevkivipõles
  natukene ning ajas
  pigi lõhna
 Käes tundus kerge
  ja pude
Lõhna teke, miks lõhn kaob
 Taimed   toodavad    Estrid
                             ehk
  ise estreid           lõhnaosakesed
 Karb.happe ja         eralduvad
  alkoholi              keskkonda
  reageerimisel        Lagunevad
                        kergesti
Lõhnaaine roll looduses ja
aroomiteraapia
 Kaitseefekt            Sarnaneb
 Ligitõmbav    efekt     alternatiiv
                          meditsiinile
                         Füüsilise ja vaimse
                          tervise
                          turgutamiseks
                         2 viisi – naha kaudu
                          imendumine ja
                          kopsu kaudu
                          imendumine
16
                 VARIATSIOONIKÕVER
                                                           14
        14


        12
                                                                                     11                                                  KARJÄÄR
                                                                                                                                         ÄNTU
        10
                                                   9                                                   9
LEHTE




         8
                                                                          7

         6
                                                       5    5                        6                      5
                                   4                             4              4
         4
                                                                         4
                                                                                                                     3
                                           2                     3                             3
                   2       2                                                                                                 2
         2                                                                                                       2
                                                                               2           2               2
             1                         2                                                                                         1
                       1       1               1                                                   1                     1
         0   0                                                                                                                       0
             3.1   3.5     3.7     3.9     4.1     4.3     4.5   4.8      5    5.2   5.5   5.7     5.9     6.1   6.4     6.6     7
                                                                     SENTIMEETRIT
Suurim ja väikseim leht – 7 ja 3,1
cm
Radiatsioon
Asukoha koordinaadid
LISA
TÄNAME KUULAMAST !

More Related Content

More from lekk

Praktika 2013 1
Praktika 2013 1Praktika 2013 1
Praktika 2013 1lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika  2012Praktika  2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 11.klass
Praktika 11.klassPraktika 11.klass
Praktika 11.klasslekk
 
Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.lekk
 
XI R klassi praktika 7. rühm
XI R klassi praktika 7. rühmXI R klassi praktika 7. rühm
XI R klassi praktika 7. rühmlekk
 
Loodusainete praktika
Loodusainete praktikaLoodusainete praktika
Loodusainete praktikalekk
 
Praktika
PraktikaPraktika
Praktikalekk
 
Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011lekk
 
Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011lekk
 
Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011lekk
 
10.R praktika
10.R praktika10.R praktika
10.R praktikalekk
 
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011lekk
 

More from lekk (18)

Praktika 2013 1
Praktika 2013 1Praktika 2013 1
Praktika 2013 1
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika  2012Praktika  2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 11.klass
Praktika 11.klassPraktika 11.klass
Praktika 11.klass
 
Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.
 
XI R klassi praktika 7. rühm
XI R klassi praktika 7. rühmXI R klassi praktika 7. rühm
XI R klassi praktika 7. rühm
 
Loodusainete praktika
Loodusainete praktikaLoodusainete praktika
Loodusainete praktika
 
Praktika
PraktikaPraktika
Praktika
 
Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011
 
Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011
 
Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011
 
10.R praktika
10.R praktika10.R praktika
10.R praktika
 
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
 

Praktika 2012

  • 1. PRAKTIKA Gutnar Leede Kerstin Kõrre Nele Salak Reemet Kampus 2012
  • 2. AIDU KARJÄÄR Avati 1974.a. Põlevkivi kättesaamine  Puuritakse 20cm läbimõõduga auk  40t lõhkeainet(amnit+diisel)  Ekskavaatorid kaevandavad 1 kuuga 40 000mᶾ  Veetakse välja 10 000t ööpäevas, aastas 2 400 000t  Rikastusvabrik – eraldatakse põlevkivi (järelpuhastamisele)
  • 3. 63% põlevkivi ja 37% aherainet  Karjäärist pumbatakse välja 60-65mln mᶾvett aastas  8 pumbajaama  Tööd jätkub veel 1 kuuks  Aastas veetaks välja 48 000 vagunitäit põlevkivi, rongi pikkuseks 1 440 000 km  Kadu 480 000t
  • 4. BALTI ELEKTRIJAAM  Avati 1959.a.  50% taastuv kütus  Põlevkivi kütteväärtus 7,6 MJ/kg  400 kg põlevkivi – 200-300 kWh  881 töötajat  Ööpäevas 5200-5400t põlevkivi  190 MWatti tunnis
  • 5.
  • 6. Ülesanded  2,2 miljonit tonni põlevkivi vajatakse aastas, päevas 6000 tonni.  Kolm aurukatelt kasuteguriga 43,7%,  Aur (535⁰C, rõhk 120 atm) suunatakse auruturbiini, mille võimsus ~215MW), mis omakorda paneb generaatori kineetilise energia mõjul pöörlema  Elektrijaama tööd kontrollitakse ja juhitakse juhtimiskeskusest  Transformaatoriga suurendatakse pinge 330-360 kV-ni ja saadetakse elektrivõrku.
  • 7.  Olenevalt tarbija kaugusest määratakse ka pinge, et energiakadu oleks võimalikult väike  Tuhk(aastas 50 000-70 000 t) suunatakse briljantjärve, settinud tuhk tuhamägedele  Vesi suunatakse taaskasutusse  Põlemissaadused edasi filtritesse: lendtuhafiltris toimub elektropuhastus ja väävlieraldusfilter, seejärel korstnasse  Põlevkivi tõhusam kasutamine katelagregaatide uuendamise teel  Teised kasutusvõimalused: põlevkivikeemia,tuhk kasutatav tsemenditootmises.
  • 8. Ülesanded  Alajaamad on pinge muundamiseks (vahel voolu liigi) ja elektrienergia jaotamiseks  Tõstetakse pinge kõrgeks, et soojusenergiaga oleks kadu transportimisel võimalikult väike  Elektrijaamast suunatakse kõrgepingeline vool alajaamadesse, kus pinge alandatakse vastavalt tarbijavajadusele  Transformaatorid vastavalt vajadusele tõstavad või alandavad pinget
  • 9. AS SILMET  1970.a. alustati haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide tootmist  3 vabrikut, 550 töötajat  Aastatoodang – muldmetallid 3000 tonni ja metallid 700 tonni  99% toodangust eksporditakse  Jäätmetest toodetakse väetisi ja ülejääke ei teki
  • 10.  Sillamäel on radioaktiivsete jäätmete hoidla  Tänapäeval sinna enam jäätmeid ei ladustata  Ladustatud tuhast on tekkinud leeliseline veebassein
  • 11. FLEX HEAT  1984.a rajati rohujahu tootmiseks  2000.a alustati puidugraanulitega  33 töötajat  105 000 tonni aastas, enamik ekspordiks Taani  Kasutatakse 50% kvaliteetset saepuru ja 50% hakkepuidust saepuru  Saepuru pressitakse 100⁰C ja jahutatakse 25⁰C
  • 12.  3500 tonni ühele laevale  Märja ilmaga transportida ei saa  1t graanulit = 7mᶾ saepuru  Kütteväärtus 5 kWh ühes kilos  Ülejäänud tuhk antakse taludele väetiseks
  • 13. ÄNTU JÄRVED  Äntu maastikukaitseala territooriumil  7 looduslikku ja 3 tehisjärve  Allikatoitelised järved
  • 14. Okaspuude seisund  Paljud puud kahjustunud  Läheduses magistraaltee  ¼ korjatud okastest pruunid  11 okast vajus keeduklaasi põhja
  • 15. Apelsinikoore testimine  Mahla leeki pritsides tekib sädemeid – ester laguneb ja eraldub energia
  • 16. Estri saamine  Vesi keeb  Veeaur seob endaga apelsinikoortest tuleva estri  Külm vesi jahutab vee ja estri segu  Saadusaine tilgub klaasanumasse
  • 17. Ester etanoolist ja butaanhappest  2 ml etanooli + 5 ml butaanhapet  Katalüsaatoriks 1 ml väävelhapet  Kuumutasime  Kallasime saadud lahuse NaCl küllastunud lahusesse  Saadusaineks butüületanaat
  • 18.
  • 22. Põlevkivi põlemisel saadud õli  10,8g koksi  Õli tekkis 0,5g
  • 24.  Põlevkivipõles natukene ning ajas pigi lõhna  Käes tundus kerge ja pude
  • 25. Lõhna teke, miks lõhn kaob  Taimed toodavad  Estrid ehk ise estreid lõhnaosakesed  Karb.happe ja eralduvad alkoholi keskkonda reageerimisel  Lagunevad kergesti
  • 26. Lõhnaaine roll looduses ja aroomiteraapia  Kaitseefekt  Sarnaneb  Ligitõmbav efekt alternatiiv meditsiinile  Füüsilise ja vaimse tervise turgutamiseks  2 viisi – naha kaudu imendumine ja kopsu kaudu imendumine
  • 27. 16 VARIATSIOONIKÕVER 14 14 12 11 KARJÄÄR ÄNTU 10 9 9 LEHTE 8 7 6 5 5 6 5 4 4 4 4 4 3 2 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 1 2 1 1 1 1 1 1 0 0 0 3.1 3.5 3.7 3.9 4.1 4.3 4.5 4.8 5 5.2 5.5 5.7 5.9 6.1 6.4 6.6 7 SENTIMEETRIT
  • 28. Suurim ja väikseim leht – 7 ja 3,1 cm
  • 31. LISA
  • 32.
  • 33.