2. Sisukord
Rakvere Veepuhastusjaam
Rakvere Veetöötlusjaam
Katsed neerutis
Põlemine
Utmine
Puud
Kaja
Putukad
Samblikud
Torud
Aru karjäär
Kunda tsemenditehas
06/12/11
06/12/11 2
3. Rakvere veepuhastusjaam
Rakvere linna vesi saadakse 5-st puuraugust.
Põhjavesi sisaldab rauaioone.
Vee puhastamisel õhustatakse seda, et bakteritel
parem keskkond oleks.
Vees lahustumatute ainete kõrvaldamiseks
kasutatakse graniitliiva.
Bakteriaalse reostuse korral lisatakse veele
naatriumkloriidi.
Meie põhjavee pH tase on ~8,3.
06/12/11
06/12/11 3
4. Rakvere veepuhastusjaam
Rakvere linna vesi saadakse 5-st puuraugust.
Vees sisalduva hõljumi eraldamiseks kasutatakse
polümeeri.
Liiv filtreerib ning võtab osad ained.
Heitevetes sisalduvate orgaaniliste ainete
lagundajaks on bakterid.
Muda eraldatakse sõeladega.
Puhastatud vesi läheb järelsetitisse ning siis Grossi
tiiki.
Lämmastik määrab heitevee reostuskoormuse.
06/12/11
06/12/11 4
6. Rakvere Veetöötlusjaam
Rakvere linn saab oma puhta vee 270m
sügavuselt.
Sellelt sügavuselt saadud vesi sisaldab rauda.
Rakvere Veetöötlusjaamas töödeldakse vett, et
seda saaks juua/kasutada.
06/12/11
06/12/11 6
10. Utmine ehk puidu kuivdestillatsioon
Lahja tindilahus + söetükid
Tindilahus muutub heledamaks
Süsi imeb kahjulikud ained endasse
Katseklaas puutükkidega + kuumutamine
Puutükid söestuvad
Katseklaasi sisepinnale tekivad piisad
Eraldunud piisad on happelised (pH ~2,5)
06/12/11
06/12/11 10
11. Puude võnkumine
Puu kõrguse (h) mõõtmine
h s s⋅a
b
- puu (h) = ⇒ h=
- pliiats (a) a b b
s
Puu võnkesageduse (f) määramiseks leiame
stopperi abil, mitu korda (n) puu teatud aja (t)
jooksul õõtsub.
n
f=
t
06/12/11
06/12/11 11
13. Kauguse määramine kaja abil
Ülesandeks oli leida järve mõõtmed kasutades kaja
Järv oli ümbritsetud metsaga, seega saime toetuda
heli peegeldumisele ja selle levimise kiirusele
v⋅t
2⋅s=v⋅t ⇒ s=
2
Heli kiiruseks võtsime 340 m/s ja stopperiga
mõõtsime aegadeks 0.5 s ja 0.75 s, millele
vastavalt on järve mõõtmeteks 127.5 m ja 85 m
06/12/11
06/12/11 13
14. Putukad ja linnud
Sääskede lennutrajektoor oleneb tuulest kõvasti,
sest nad on väiksed ja nõrgad – tugevam tuuleiil
kallutab neid teelt kõrvale
Kiilid on tugevama ehitusega, kuid tugeva tuulega
on nad lagedal maal abitud
Lindude kehastruktuur on lendamiseks väga hea,
nad kasutavad õhu liikumist enda jaoks ära
06/12/11
06/12/11 14
15. Samblikud
Puudel esines igat sorti samblikke, seega võib
öelda, et sealne õhk oli puhas
Puu Eri samblike arv Sambliku tüübid Puu asukoht
Kask 1 Frutikoosne Veest ~20m
Lehis 2 Folioosne, krustoosne Veest ~60m, künka küljel
Kuusk 1 Frutikoosne Veest ~70m, künka otsas
06/12/11
06/12/11 15
16. Torud
Mida suurem on tiirlemiskiirus (v), seda suurem on
heli sagedus
Mida suurem on toru raadius (r), seda madalam on
heli sagedus
v
f=
r
14
12
10
8
Raadius
6 Heli sagedus
4
2
0
3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13
Kiirus
06/12/11
06/12/11 16
17. Aru karjäär
Lubjakivikarjäär, ~1960
Aastas kaevandatakse 1 300 000 tonni
Ööpäevaringne töö, kaevandatakse, lõhatakse
Kopplaadurid
8 vagunit
06/12/11
06/12/11 17
18. Aru karjäär
http://flickr.com/photos/hao520/2793226234/
06/12/11
06/12/11 18
19. Lubjakivi
Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3)
Hall, valge, kollane (olenevalt lisanditest)
Kasutatakse
Ehituskivina
Viimistluskivina
Lubja põletamiseks
Tsemendi tootmiseks
06/12/11
06/12/11 19
21. Kunda tsemenditehas
Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites
Lubjapuru + savi + vesi
Segamisbassein
Segu suunatakse ahju (1400o)
Tsemendiklinker – mustad, erineva suurusega tükid
Klinker purustatakse tolmpeeneks tsemendiks
Tsemendi kasutamiseks tuleb tsemendipulber
segada vee ja liivaga, saadud mört kõlbab
kasutamiseks
Kivistunud tsement on betoon, mida kasutatakse
vundamentida, võlvide, sildade ja muu jaoks.
06/12/11
06/12/11 21
