1. 3. rühm
Siim Anderson
Ignas Koit
Robin-Dein Semmel
Stanislav Ivanov

2.  Õlleköök asutati 1820 Karl Friedrich Rehbinderi
poolt
 1849. a müüdi õlleköök Baggode perekonnale
 Alates 1871. aastast algas Saku õlletehases kiire
areng
 1876. a rajasValerian Baggo väikese õlleköögi
asemel aurujõul toimiva tehase

4.  1899. a sai Saku õlletehasest aktsiaselts
 1917.-1921. aastani oli õlletootmine seisatud
 Teise maailmasõja aeg oli tootmine
natsionaliseeritud
 1976. a sai eksperimentaalõlletehaseks
 1985. a uus kuivseadus
 1991. a Saku originaal

5.  2008. a sai Carlsberg Groupi täieõiguslikuks liikmeks
 2013. a tootis 100 miljonit liitrit
 Põhiline eksport skandinaaviasse
 Sekundis toodetakse kuni 10 pudelit

7.  Odralinnased jahvatatakse ja segatakse veega
 Järgneb meskimine ehk linnaste- ja veesegu
kuumutamine erinevatel temperatuuridel
 Õllevirre filtreeritakse ja aetakse keema, keemise
käigus lisatakse humalad
 Peale jahtumist suunatakse vedelik käärtanki, kus
lisatakse pärm
 Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma

9.  Iru elektrijaam on suurima potentsiaaliga
soojusenergia tootja Eestis ning varustab
soojusenergiagaTallinna ning Maardu linna
 Elektriks ja soojuseks muundatakse Irus ligi
85% jäätmetes sisalduvast energiast.
Jäätmeplokis kasutuses olev tehnoloogia
sobib mitmesugust liiki jäätmete põlemiseks
ning ei vaja segaolmejäätmete põlemiseelset
sorteerimist, purustamist ega sõelumist.

11.  1974. aastal hakati Irus ehitama elektri- ja
soojusenergia koostootmisjaama, mis pidi katma
uue Lasnamäe elamurajooni ja Maardu vajadused
 1981. aasta mais käivitati ja lülitati võrku esimene
energiaplokk
 1999. aastal ühendati Iru Lasnamäe soojustrassid
Tallinna kesklinna soojustrassidega
 2006. aasta lõpus algasid ettevalmistused
jäätmepõletusel põhineva soojus- ja
elektrienergia koostootmisploki rajamiseks

12.  Maailma liider põlevkivi vallas
 Iru elektrijaama võimsus: soojus – 700MW,
elekter – 207MW
 Lisaks prügile kasutatakse veel maagaasi ja
vedelkütuseid
 Iru kasutab 95% kogu Eesti prügist
 Prügi tuleb mitte ainult Eestist, vaid ka
välismaalt (Soome, Iirimaa)
 Prügi põleb temperatuuril 800 – 1500°C
 Taaskasutab umbes 220 000t prügi täisvõimsusel
27,5t prügi tunnis
 Iru elektrijaamas on 3 energiaplokki

13.  Alates 01. juulist 2014 hakatakse puhastama
ja pesema üldmahutit, kus kogu prügi
laguneb ning pärast satub põlemisse
 Alates 01. juulist 2014 Eesti Energia Iru
elektrijaam segaolmejäätmete põlemisel
koostootmisprotsessis toodetava soojuse
piirhinnaks on 30,60 eur/MWh.

14.  Jääkide poolest tekib: CO₂, veeaur ja tuhk
(25% jääk)
 Töö käigus eralduvat soojust kasutatakse
Tallinna ja Maardu linna soojustamiseks
 Elektrit saab veel tuulest (tuulikud) ja veest
(hüdroelektrijaamad)
 Külastati veekatlaid, prügihoidlat ja
jahutustorni

16.  Graanul Invest grupp on Baltimaade suurim
pelletite tootja
 Asutatud 2003. aastal
 Tegevusalad: metsandus, bioenergeetika
arendamine, taastuvenergia tootmine
 Põhineb erakapitalil
 Tootmismahult Euroopas teisel kohal

18.  6 kaasaegset pelletitehast
 2 müügiorganisatsiooni
 2 koostootmisjaama
 1 metsa ülestöötamisega tegelev ettevõte
 Kontsernis töötab 270 inimest
 Tootmisvõimsus on 820 000 tonni
puidugraanuleid aastas

19.  Alustas pelletite tootmist 1999. aastal
 Graanul Invest gruppi kuulub alates 2012.
aastast
 Tootlikkust arendavad 5 pelletipressi
 Aastane tootmismaht on 110 000 tonni
graanuleid

20.  Tehas ehitati 80. aastatel
 Algselt toodeti rohujahust loomadele
söödagraanuleid
 1999. aastal sai alguse pelletitootmis
ettevõte OÜ Flex Heat Eesti
 2012. aastal osteti Graanul Invest grupi poolt,
sai nimeks Ebavere Graanul

22.  Toormena kasutatakse saepuru, puiduhaket
ja ka tavalist palki
 Palk ja hake jahvatakse peeneks saepuruks
 Saepuru pressitakse vastavate vormidega
kokku
 Pelleti tavaline läbimõõt on 8mm
 Pelleteid müüakse väiketarbijatele
paarikümne kilostes kottides
 Suurematele tarbijatele viiakse pelleteid
puhur- või puisteautoga

24.  Viidi läbi sambla veeimavuse määramise
katse
 Kasutati laanikut ja palusammalt
 Laanik imas endasse 28 ml vett
 Palusamblasse imendus 20 ml vett
 Laanik on tihedam ning parema
veeimavusega sammal

25.  Karjäär asutati 1936
 Kaevandatakse põlevkivi
 Suurus 16 000 ha
 Hetke seisuga kaevandatakse ligi 7,5 milj.
tonni põlevkivi aastas
 Maailma suurim põlevkivi kaevandus
 Ammendatud ala ligi 27 km²
 Töölisi 780 inimest

27.  Kaevandatakse suurekopaliste
ekskavaatoritega( 1500 tonni üks masin)
 Lõhatakse (ühes lõhkamises ligi 100 000kg
lõhkeainet)

29.  Rohkes koguses jääkprodukte
 Veerežiimi muutumine
 Pikaajalise kaevandamise tõttu tõsiselt
kahjustatud ülemised põhjaveekihid

30.  Kasutatakse fossiilse kütusena
 Utmisel saadakse rohkelt õli
 Saab toota maagaasi
 Kütteväärtus 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700
kcal/kg)

31.  Globaalne ettevõtte
 Toodab haruldasi metalle(La, Ce, Pr, Nd, Sm,
Eu, Gd jne.)
 Toodab ka vedel lämmastik väetisi
 Toodab veel erinevaid oksiide ja hüdroksiide
 Üks suuremaid Euroopas

32.  1927-1928 rootslased asutavad põlevkivi
töötlemisettevõtte
 1946 hakkatakse töötlema uraani
 1970 alustatakse haruldaste metallide
tootmist
 1990 saab tehas nimeks Silmet
 2011 Molycorp ostab Silmeti ära