Roger Pärtelsohn   Arvo Bendi Kaspar Normak Martin Promen
 Kogusime vanast lõkkeasemest sütt ja tuhka ning  uurisime nende koostist Tuhk on väga pehme ja kergesti lagunev. Värvus...
 Valmistasime kaasaantud söetükkidest aktiivsütt.  Selleks hoidsime sütt veeauru kohal, et puhastada söe  poorid tuhast ...
 Aktiivsütt kasutatakse ka toidumürgituse korral. Süsi  puhastab mao seal leiduvatest mürgistest osakestest ja  viib need...
 Panime kokku puidu kuivdestillatsiooni ehk pürolüüsi  seadme Kuumutasime puulaaste gaasipõletil kuni need  söestusid S...
 Uurisime orgaaniliste ainete põlemisprotsesse energia  muundumise seisukohalt Selleks põletasime erinevaid orgaanilisi ...




 Sel päeval oli vähe pilvi ja need olid madalad ning  nägid välja nagu puuvilla pallikesed. Tegemist oli  rünkpilvedega (...
 Puudel esines kolme tüüpi samblike. Puu          Samblike      Sambliku       Puu asukoht              liikide arv   tüü...

 Reoveepuhastusjaam peab toime tulema  (tööstusettevõtetest) Rakvere Lihakombinaadi ja  Rakvere Piimakombinaadi heitveega...

 Linnale saadakse vesi 5 puuraugust Vesi saadakse kuni ~200 meetri sügavuselt Rakvere põhjavesi sisaldab raua ioone Õh...

 Rakvere reoveepuhastusjaamas esineb palju füüsikalisi  nähtuseid:Newtoni I seadus – eelsetiti liikus ühtlaselt jaringjoo...
 Lainetamine – aerobasseinis tiivik tekitas vees laineid Võnkumine – mudapressis liikus muda võnkuvalt  (harmooniliselt)...
 1. nähtus: tsemenditehase pöördahjud ja lobribassein Pöördahjud pöörlevad, esineb ringjooneline liikumine Lobribassein...
 3. probleem: pöördahjudest eralduvad saasteained Tsemendi põletamisel eraldub väga palju saasteaineid  tolmuna, mis aas...
• 5. nähtus: Aru karjääris kaevandatava lubjakivi  töötlemine• Lubjakivi, mis lõhkamisel saadakse purustatakse lõug-  ja h...

• 9. nähtus: ühtlane sirgjooneline liikumine• Vabriku pöördahjudes liigub valmiv klinker ühtlaselt    kolme tunni jooksul ...
Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012
Praktika õhk 2012
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Praktika õhk 2012

528 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
528
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Praktika õhk 2012

  1. 1. Roger Pärtelsohn Arvo Bendi Kaspar Normak Martin Promen
  2. 2.  Kogusime vanast lõkkeasemest sütt ja tuhka ning uurisime nende koostist Tuhk on väga pehme ja kergesti lagunev. Värvus oli hallikas ja lõkkes omas helbelist struktuuri. Tuhk on kasutusel taimede kaaliumväetisena Süsi oli must ja poorne. See lagunes kergesti Tuha suspensiooni filtraadi pH oli tugevalt leeliseline. Indikaatorpaber andis tulemuseks pH=10 Eeldades, et tegu oli puusöega ehk siis orgaanilise aine põlemissaadusega võib öelda, et süsi koosnes peaaegu puhtast süsinikust, mis omab suurimat oksüdatsiooniastet (+4)
  3. 3.  Valmistasime kaasaantud söetükkidest aktiivsütt. Selleks hoidsime sütt veeauru kohal, et puhastada söe poorid tuhast Aktiivsöe omaduste uurimiseks kasutasime tindi lahust Lisasime lahusesse aktiivsütt ja loksutasime Mõne aja pärast oli lahus muutunud tunduvalt heledamaks, sest söe poorid olid endaga sidunud tindi molekule
  4. 4.  Aktiivsütt kasutatakse ka toidumürgituse korral. Süsi puhastab mao seal leiduvatest mürgistest osakestest ja viib need kehast välja Aktiivsüsi on amorfne ja ta koosneb grafiidi võrestikul mikrokristallidest Aktiivsüsi on kõige laialdasemalt kasutatav adsorbent tänu sellele, et tema keemilisi ja füüsikalisi omadusi saab modifitseerida vastavalt vajadusele
  5. 5.  Panime kokku puidu kuivdestillatsiooni ehk pürolüüsi seadme Kuumutasime puulaaste gaasipõletil kuni need söestusid Saadusteks saime puugaasi ja kollaka värvuse ning paha haisuga tõrva Saadud gaas on põlev ja on oma kütteväärtuselt võrdne 1,25 MWh/1000 m³. Saadud tõrv oli happeline, selle pH=3.
  6. 6.  Uurisime orgaaniliste ainete põlemisprotsesse energia muundumise seisukohalt Selleks põletasime erinevaid orgaanilisi aineid ja fossiilsetest kütustest toodetud aineid Selgus, et mida noorem materjal, seda kehvemini ta põleb ja seda vähem energiat ta annab Kuna fossiilsed kütused on ka tekkinud orgaanikast ja saanud oma energia päikeselt, siis saame neid vaadelda kui väga pikaajalisi taimi Fossiilsetest kütustest valmistatud materjalide kütteväärtus oli suurim. Järgnes puit kui pikaajaline taim ja rohttaimed olid väikseima akumuleerunud energia hulgaga Noored taimed sisaldasid palju vett, kaasa arvatud puukoor. Tehislikud ained põlesid tahmava leegiga, noored taimed ei tahmanud nii palju
  7. 7.
  8. 8.
  9. 9.
  10. 10.
  11. 11.  Sel päeval oli vähe pilvi ja need olid madalad ning nägid välja nagu puuvilla pallikesed. Tegemist oli rünkpilvedega (cumulus). Pilved olid hajutatult ja neid esines harva Sääskede lennutrajektoor oleneb tuulest, sest nad on väikesed. Tugevam tuul kallutab nad kõrvale Lindudel ei ole tuul nii suureks probleemiks, nad on aerodünaamilise kehaehitusega ja oskavad seda hästi ära kasutada
  12. 12.  Puudel esines kolme tüüpi samblike. Puu Samblike Sambliku Puu asukoht liikide arv tüübid Kask 2 Frutikoosne, Veest ~20m folioosne Mänd 1 Folioosne Veest ~30m Kuusk 1 Folioosne Veest ~40 Järeldus – õhk Neerutis oli puhas, kuna seal esines samblikuid, mis vajavad puhast õhku
  13. 13.
  14. 14.  Reoveepuhastusjaam peab toime tulema (tööstusettevõtetest) Rakvere Lihakombinaadi ja Rakvere Piimakombinaadi heitveega Reovee mehhaaniline puhastamine toimub kolme etapina: mudapress, setitamine ja õhutamine Vees sisalduva hõljumi eemaldamiseks lisatakse polümeeri
  15. 15.
  16. 16.  Linnale saadakse vesi 5 puuraugust Vesi saadakse kuni ~200 meetri sügavuselt Rakvere põhjavesi sisaldab raua ioone Õhustamise e. aereerimise põhimõte seisneb puhastatava vee hapnikuga rikastamises, mille käigus vees lahustunud raud reageerib õhuhapnikuga Aereerimise tulemusena settib plastik-ketastele raua kiht
  17. 17.
  18. 18.  Rakvere reoveepuhastusjaamas esineb palju füüsikalisi nähtuseid:Newtoni I seadus – eelsetiti liikus ühtlaselt jaringjooneliselt, mis tähendab, et jõudude summa olivõrdneÜhtlane liikumine – esines paljudes kohtades, eritieelsetitis ja mudapressisKiirenev/aeglustuv liikumine – vesi liikus aerobasseinisebaühtlaselt.
  19. 19.  Lainetamine – aerobasseinis tiivik tekitas vees laineid Võnkumine – mudapressis liikus muda võnkuvalt (harmooniliselt) Horisontaalsuunaline liikumine – vesi liikus maapinnaga paralleelselt (basseinis) Vertikaalsuunaline liikumine – vett juhiti torudes maapinnale vertikaalselt
  20. 20.  1. nähtus: tsemenditehase pöördahjud ja lobribassein Pöördahjud pöörlevad, esineb ringjooneline liikumine Lobribasseinides liiguvad segajad, mis kinnituvad ringjooneliselt liikuvale alusele 2. nähtus: pöördahjude soojusvahetid Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus. Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga
  21. 21.  3. probleem: pöördahjudest eralduvad saasteained Tsemendi põletamisel eraldub väga palju saasteaineid tolmuna, mis aastakümneid tagasi korstnatest lendu lasti. Nüüd on kasutusel uued seadmed tolmu filtreerimiseks Elektrofiltrid töötavad kõrgepinge alalisvooluga (40-75kV). Kahe elektroodi vahelises väljas gaas ioniseerub ja tuhaosakesed sadestuvad välja 4. probleem: mida teha tehase jäätmetega ? Tehase peamine jääde on tolm, mis eraldatakse elektrofiltritega Tolm koosneb peamiselt CaO-st Kasutatakse tehases uuest tootmisel ja saab kasutada ka põldude lupjamiseks
  22. 22. • 5. nähtus: Aru karjääris kaevandatava lubjakivi töötlemine• Lubjakivi, mis lõhkamisel saadakse purustatakse lõug- ja haamerpurustites erinevateks fraktsioonideks• Nii saadakse erinevas mõõdus killustikku ja kivi tsemenditehase tarbeks• 6. nähtus: lobri põletamine• Pöördahjudes põletatakse lobri, millest protsessi lõpuks saab klinker• Lobri voolab tunnelahju ülevalt, küttepuru saabub alt Põlemise käigus eraldub veeaur• Vee aurustamine lobrimördist on füüsikaline nähtus
  23. 23.
  24. 24. • 9. nähtus: ühtlane sirgjooneline liikumine• Vabriku pöördahjudes liigub valmiv klinker ühtlaselt kolme tunni jooksul kaldus olevat ahju mööda• Toru pikkuseks on 150 meetrit ja tegemist on ühtlase liikumisega kaldpinnal• 10. nähtus: puuraukude puurimine Aru karjääris• Karjääris on vajalik kivi lademest eraldada. Selleks kasutatakse lõhkamist• Puuraukude puurimisel saame rääkida ühtlasest ringliikumisest. Peale selle esineb puurimisel ka kivimi peenestamist, mis on samuti füüsikaline nähtus

×