1. Roger Pärtelsohn
Arvo Bendi
Kaspar Normak
Martin Promen

2.  Kogusime vanast lõkkeasemest sütt ja tuhka ning
uurisime nende koostist
 Tuhk on väga pehme ja kergesti lagunev. Värvus oli
hallikas ja lõkkes omas helbelist struktuuri. Tuhk on
kasutusel taimede kaaliumväetisena
 Süsi oli must ja poorne. See lagunes kergesti
 Tuha suspensiooni filtraadi pH oli tugevalt leeliseline.
 Indikaatorpaber andis tulemuseks pH=10
 Eeldades, et tegu oli puusöega ehk siis orgaanilise aine
põlemissaadusega võib öelda, et süsi koosnes peaaegu
puhtast süsinikust, mis omab suurimat
oksüdatsiooniastet (+4)

3.  Valmistasime kaasaantud söetükkidest aktiivsütt.
Selleks hoidsime sütt veeauru kohal, et puhastada söe
poorid tuhast
 Aktiivsöe omaduste uurimiseks kasutasime tindi lahust
 Lisasime lahusesse aktiivsütt ja loksutasime
 Mõne aja pärast oli lahus muutunud tunduvalt
heledamaks, sest söe poorid olid endaga sidunud tindi
molekule

4.  Aktiivsütt kasutatakse ka toidumürgituse korral. Süsi
puhastab mao seal leiduvatest mürgistest osakestest ja
viib need kehast välja
 Aktiivsüsi on amorfne ja ta koosneb grafiidi võrestikul
mikrokristallidest
 Aktiivsüsi on kõige laialdasemalt kasutatav adsorbent
tänu sellele, et tema keemilisi ja füüsikalisi omadusi
saab modifitseerida vastavalt vajadusele

5.  Panime kokku puidu kuivdestillatsiooni ehk pürolüüsi
seadme
 Kuumutasime puulaaste gaasipõletil kuni need
söestusid
 Saadusteks saime puugaasi ja kollaka värvuse ning
paha haisuga tõrva
 Saadud gaas on põlev ja on oma kütteväärtuselt võrdne
1,25 MWh/1000 m³.
 Saadud tõrv oli happeline, selle pH=3.

6.  Uurisime orgaaniliste ainete põlemisprotsesse energia
muundumise seisukohalt
 Selleks põletasime erinevaid orgaanilisi aineid ja
fossiilsetest kütustest toodetud aineid
 Selgus, et mida noorem materjal, seda kehvemini ta põleb ja
seda vähem energiat ta annab
 Kuna fossiilsed kütused on ka tekkinud orgaanikast ja
saanud oma energia päikeselt, siis saame neid vaadelda kui
väga pikaajalisi taimi
 Fossiilsetest kütustest valmistatud materjalide kütteväärtus
oli suurim. Järgnes puit kui pikaajaline taim ja rohttaimed
olid väikseima akumuleerunud energia hulgaga
 Noored taimed sisaldasid palju vett, kaasa arvatud puukoor.
Tehislikud ained põlesid tahmava leegiga, noored taimed ei
tahmanud nii palju

7. 

8. 

9. 

10. 

11.  Sel päeval oli vähe pilvi ja need olid madalad ning
nägid välja nagu puuvilla pallikesed. Tegemist oli
rünkpilvedega (cumulus). Pilved olid hajutatult ja neid
esines harva
 Sääskede lennutrajektoor oleneb tuulest, sest nad on
väikesed. Tugevam tuul kallutab nad kõrvale
 Lindudel ei ole tuul nii suureks probleemiks, nad on
aerodünaamilise kehaehitusega ja oskavad seda hästi
ära kasutada

12.  Puudel esines kolme tüüpi samblike.
Puu Samblike Sambliku Puu asukoht
liikide arv tüübid
Kask 2 Frutikoosne, Veest ~20m
folioosne
Mänd 1 Folioosne Veest ~30m
Kuusk 1 Folioosne Veest ~40
 Järeldus – õhk Neerutis oli puhas, kuna seal esines
samblikuid, mis vajavad puhast õhku

13. 

15.  Reoveepuhastusjaam peab toime tulema
(tööstusettevõtetest) Rakvere Lihakombinaadi ja
Rakvere Piimakombinaadi heitveega
 Reovee mehhaaniline puhastamine toimub kolme
etapina: mudapress, setitamine ja õhutamine
 Vees sisalduva hõljumi eemaldamiseks lisatakse
polümeeri

16. 

20.  Linnale saadakse vesi 5 puuraugust
 Vesi saadakse kuni ~200 meetri sügavuselt
 Rakvere põhjavesi sisaldab raua ioone
 Õhustamise e. aereerimise põhimõte seisneb
puhastatava vee hapnikuga rikastamises, mille käigus
vees lahustunud raud reageerib õhuhapnikuga
 Aereerimise tulemusena settib plastik-ketastele raua
kiht

21. 

22.  Rakvere reoveepuhastusjaamas esineb palju füüsikalisi
nähtuseid:
Newtoni I seadus – eelsetiti liikus ühtlaselt ja
ringjooneliselt, mis tähendab, et jõudude summa oli
võrdne
Ühtlane liikumine – esines paljudes kohtades, eriti
eelsetitis ja mudapressis
Kiirenev/aeglustuv liikumine – vesi liikus aerobasseinis
ebaühtlaselt.

23.  Lainetamine – aerobasseinis tiivik tekitas vees laineid
 Võnkumine – mudapressis liikus muda võnkuvalt
(harmooniliselt)
 Horisontaalsuunaline liikumine – vesi liikus
maapinnaga paralleelselt (basseinis)
 Vertikaalsuunaline liikumine – vett juhiti torudes
maapinnale vertikaalselt

24.  1. nähtus: tsemenditehase pöördahjud ja lobribassein
 Pöördahjud pöörlevad, esineb ringjooneline liikumine
 Lobribasseinides liiguvad segajad, mis kinnituvad
ringjooneliselt liikuvale alusele
 2. nähtus: pöördahjude soojusvahetid
 Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus.
Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest
otsast kütus. Pöördahi on varustatud
kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest
vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus
toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille
tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha
restjahutajaga

25.  3. probleem: pöördahjudest eralduvad saasteained
 Tsemendi põletamisel eraldub väga palju saasteaineid
tolmuna, mis aastakümneid tagasi korstnatest lendu lasti.
Nüüd on kasutusel uued seadmed tolmu filtreerimiseks
 Elektrofiltrid töötavad kõrgepinge alalisvooluga (40-75kV).
Kahe elektroodi vahelises väljas gaas ioniseerub ja
tuhaosakesed sadestuvad välja
 4. probleem: mida teha tehase jäätmetega ?
 Tehase peamine jääde on tolm, mis eraldatakse
elektrofiltritega
 Tolm koosneb peamiselt CaO-st
 Kasutatakse tehases uuest tootmisel ja saab kasutada ka
põldude lupjamiseks

26. • 5. nähtus: Aru karjääris kaevandatava lubjakivi
töötlemine
• Lubjakivi, mis lõhkamisel saadakse purustatakse lõug-
ja haamerpurustites erinevateks fraktsioonideks
• Nii saadakse erinevas mõõdus killustikku ja kivi
tsemenditehase tarbeks
• 6. nähtus: lobri põletamine
• Pöördahjudes põletatakse lobri, millest protsessi
lõpuks saab klinker
• Lobri voolab tunnelahju ülevalt, küttepuru saabub alt
Põlemise käigus eraldub veeaur
• Vee aurustamine lobrimördist on füüsikaline nähtus

27. 

28. • 9. nähtus: ühtlane sirgjooneline liikumine
• Vabriku pöördahjudes liigub valmiv klinker ühtlaselt
kolme tunni jooksul kaldus olevat ahju mööda
• Toru pikkuseks on 150 meetrit ja tegemist on ühtlase
liikumisega kaldpinnal
• 10. nähtus: puuraukude puurimine Aru karjääris
• Karjääris on vajalik kivi lademest eraldada. Selleks
kasutatakse lõhkamist
• Puuraukude puurimisel saame rääkida ühtlasest
ringliikumisest. Peale selle esineb puurimisel ka
kivimi peenestamist, mis on samuti füüsikaline nähtus