2. Rakvere Veepuhastusjaam
Vesi saadakse viiest puuraugust.
Puuraugu sügavus on 250 meetrit.
Põhjavesi sisaldab raua-, kaltsiumi- ning muid ioone.
Vett on vaja puhastamisel õhustada.
Selle tulemusena setib raud plastik-ketastele.
Ainete kõrvaldamiseks kasutatakse kvartsliiva.
Puhta vee reservuaarid mahutavad 1000 kuupmeetrit vett.
Bakteriaalse reostuse korral lisatakse naatriumhüpokloriidi.
Põhjavee pH tase on 7.
Ööbiku tänav on hea asukoht veepuhastusjaama jaoks, sest see paikneb
kõrgel.
3.
4.
5. Reovee Puhastusjaam
Puhastatakse erinevate tööstusettevõtete heitvett.
Füüsikaline puhastamine toimub võrede abil.
Toimub ainult bioloogiline ja mehaaniline puhastamine. Keemiline
puhastamine puudub.
Orgaaniliste ainete lagundajaks on bakterid.
Reovett õhustatakse, sest sellega kiirendatakse bioloogilist protsessi.
Muda ja selle baktereid kasutatakse puhastamiseks.
Puhastatud vesi suunatakse Soolika ojja ning seejärel Selja jõkke.
Heitvee reostuskoormuse määrab lämmastiku ja fosfori sisaldus.
Toiteelementide hulga suurenemisel võib veekogu kinni kasvada ehk
entropeeruda.
11. Muda
• Muda on veega segunenud savikas kleepuv
aleuriitne segu
• Muda tekib setete veega küllastumisel
• Muda sisaldab ka orgaanilist ainet, mis annab
iseloomuliku lõhna ja värvi nt metaanibakterid
• Meie mudas elutegevust ei leidnud, arvatavasti oli
selle põhjuseks temperatuuri järsk langus tol päeval
12. Metaan
• On lihtsaim süsivesinik
• Keemiliselt tähistatakse CH4
• Tekib orgaaniliste ainete lagunemisel,
mikroorganismide poolt
• Väljasõidu päevale eelnevalt oli olnud soe ja see
päev oli külm, seega oli metaani eraldumine väike
13. Vesi
• Vesi Neerutis oli kergelt happeline
• Veest võis leida vähesel määral hõljumina
kolloide
• Vesi oli üldisel vaatlusel puhas
15. Karjäärist
● Asub Sõmeru vallas, Lääne-Viru maakonnas
● Kaevandatakse tsemendilubjakivi ja ehituslubjakivi
● Kärjääri pindala on kuskil 317 hektarit
17. Kaevandamisest
● Kaevetööd kolmes astmes: 1) Kattekiht 2)
Tsemendilubjakivi 3) Ehituslubjakivi
● Kivimi kobestamiseks tehakse puur- ning lõhketöid
● Kaevandamiseks on vajalik pidev veekõrvaldus
18. Kunda tsemenditehas
• Tsementi hakati Kundas tootma 144 a. tagasi
• Praegune, neljas tehas, valmis lõplikult 1974. aastal
• Tsemendi valmistamine toimub Kundas märjal meetodil
• Põhitooraineks on lubjakivi, mida kaevandatakse Aru
karjäärist
• Tsemenditehase varustusse kuuluvad 3 pöördahju,
lõugpurusti, haamerpurusti, 4 tooraineveskit ja
lobribasseinid
19. Tootmisprotsess
• Aru karjäärist saadud lubjakivi blokid purustatakse
lõugpurustis kuni 16 cm suursusteks tükkideks
• Haamerpurustist väljudes on tükid kuni 3 cm suurused, mis
viiakse edasi lattu
• Tooraineveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse
lubjakivilobri (30% vett, 70% kuivainet)
• Lobri pumbatakse vertikaalbasseinidesse ning seal olev
materjal segatakse suure labaga (sama põhimõte kasutusel ka
reoveepuhastusjaamas)
• Valmis lobri pumbatakse basseinidest edasi pöördahjudesse
20. • Pöördahjudes toimub 1400 kraadisel temperatuuril
klinkri põletamine
• Seejärel klinker jahutatakse, protsessi käigus tekkinud
suitsugaasid väljuvad korstnate kaudu
• Lõpp-produkt, tsement, saadakse klinkri, kipsi ja
põlevkivituha koosjahvatamisel
• Valmistsement suunatakse suruõhupumpade abil
tsemendisilodesse
• Tarbijateni toimetatakse tsement peamiselt lahtisel kujul.
Ainult 3-4% valmistatud tsemendist pakendatakse
väiketarbijate jaoks
21. Mõju keskkonnale
• Algselt ei olnud korstnates filtreid ning õhku paiskus
palju tsemenditolmu
• Vihmaga sadas see autode, ehitiste taimede peale,
kõike kattis hallikas tsemendikiht
• Tootmisega paiskub õhku palju CO2
• Loodusvarad vähenevad iga päev, kui tehas töötab
• Kaevandamine rikub looduslikku pinnamoodi,
põhjavesi kaevandamise piirkonnas kergesti saastuv
• Tehase ümbruses olevad mullad on tugevalt
