2. • Avati 2001. aastal.
• Vett saadakse 270 meetri sügavuselt
kambriumist.
• 5 puuraugust saadakse vesi.
• Algne vesi sisaldab kaltsiumi, sulfaadi ja raua
ioone.
• Õhku kasutatakse raua settitamiseks
plastikketastele.
Rakvere Veetöötlusjaam
4. • Avati 1990. aastal.
• Vett puhastatakse mehhaaniliste ja
bioloogiliste protsessidega.
• Pumbajaamas on filter mis eraldab suuremad
sodid.
• Liiv eraldatakse, et see ei kahjustaks
seadmeid.
• Lisatakse polümerlahust, mis seob mulla
üheks massiks.
Rakvere Reoveepuhastusjaam
5. • Aerotangis olevale
veele lisatakse
aktiivmuda, mis
lagundab
orgaanilised ained.
• Puhas vesi
suunatakse Selja
jõkke.
6. Karjäärist saadav tooraine läheb Kunda
tsemenditehasele.
Tooraineteks lubajakivi ja savi.
On olemas ka raudtee mille kaudu viiakse
lubjakivi Kunda tsemenditehasesse.
Osa karjäärist täitunud veega.
Aru karjäär
7. • Ettevõtte on töötanud juba üle 144 aasta.
• Ta kuulub rahvusvahelise HeidelbergCement
Groupi koosseisu.
• Tsementi tehakse põhiliselt lubjast ja savist.
• Lubi purustatakse kolmes etappis väikesteks
tükkideks .
1) Lõugpurusti saadakse kuni 16cm tükid.
2) Haamerpurustis saadakse kuni 3 cm tükid.
3) Kuulveskis lisatakse lubjale vett ja saadakse
lubjakivilobri.
Kunda tsemenditehas
(AS Kunda Nordic Tsement)
8. • lubjalobri ja savilobri
pumbatakse
lobribasseinidesse.
•Saadud tooraine
põletatakse üle saja
meetri pikkuses torus,
mille läbimõõt on 4
meetrit.
•Lõppprodukt
saadakse klinkri, kipsi
ja põlevkivituha koos
jahvatamisel.
12. • Seadsime lõkkest 5 meetri kaugusele 4 niisket
paberfilterit alustega ja kõik alused olid eri
ilmakaartes.
• Jälgisime lõkkest eralduva tahma-suitsu
eraldimist vastavalt tuulesuunale.
• Tuule suunda määrasime ise tehtud tuulelipu abil.
• Peale 10 minutit korjasime alused koos
paberfiltritega kokku ja vaatlesime tulemusi.
• Kõige tahmasem oli see filter kuhu poole tuul
puhus ja kõige puhtamaks jäi see kust poolt tuul
puhus( kõige rohkem tahma oli ida pool ).
Lõkkest eralduva tahma kogumine
paberfiltritele olenevalt tuulesuunast
13. • Käisime väljas ja otsisime puid millel oli selgesti
eristatav erinevad sambliku tüübid.
• Määrasime välja valitud puude liigid ja nendel
asetsevate samblikute tüübid ja arvu.
• Nende andmetega saime kindlaks määrata
õhupuhtuse teatud asukohtades.
Samblikud bioindikaatorina
15. • Käisime valisime mitu erineva pikkusega puud ja
mõõtsime nende puude pikkused puu varjude
abil.
• Jälgisime nende puude latvade võnkumist.
• Panime kirja andmed ja tegime hiljem nende
põhjal järeldused.
Puude latvade võnkumise sageduse ja
puukõrguse vaheline seos
16. • Puhusime mullitajaga mulli ja mõõtsime
saadud mulli raadiuse, raadiuse kaudu saime
arvutada mulli ruumala.
• Seejärel mõõtsime välise rõhu ja saime
ruumala ja välise rõhu kaudu teada palli sise
rõhu.
• Tegime seda katset kolm korda igakord
erineva raadiuse mulliga.
Mullide ruumala sõltuvus mulli siserõhust
