3. Ajalugu
Kavatsused uue
veetöötlusjaama järele
tekkis juba 1970-ndatel,
aga kahjuks jäid head
kavatsused paljude
aastate jooksul ellu
viimata.
Uued ideed kerkisid aastal
1994, aga esmakordselt
jõudis töödeldud vesi
tarbijateni 19. aprillil
2001
4. Süsteem
Rakvere linna veevarustuses kasutatakse kambrium –
vendi veehorisondi vett, millele on iseloomulik looduslikult
kõrge rauasisaldus (kuni 2,0 mg/l)
Rakvere Veetöötlusjaamas kasutatakse raua eraldamiseks
lahtiseid liivafiltreid kihi paksusega 1,4 – 1,6 m. Filtriliivana
kasutatakse pestud kvartsliiva tera läbimõõduga 1,2 mm.
Filtrites sadestunud raud pestakse perioodiliselt välja ning
pesuveed juhitakse linna kanalisatsiooni
12. Mehhaaniline puhastamine
Läbi raudvõrede saadakse
paksem mustus välja. Siis
kasutatakse
polümerlahust, mis seob
mulla üheks massiks, et
oleks kerge eraldada.
Lõpuks pressitakse
saadud mustus (muda)
välja, mis läheb
bioloogilise
puhastusprotsessi
15. Sipelgate uurimine
sipelgapesas
Töö ülesanne: asetada lillat värvi õieke pessa. Mõne aja
pärast uurida õie värvust.
Tulemus: värv jäi samaks (ilmselt pidi tänu happelisele
keskkonnale värvus muutuma, kuid ehk oli pesas liiga vähe
sipelgaid)
Töö ülesanne: mõõta 30 ml dest. vee pH ning hiljem pH kui
vees on sipelgad. Mitu H+
eraldab lahusesse iga sipelgas
kui 1 pH ühiku muutumisel suureneb H+
moolide arv 10 korda.
Tulemus: dest. Vee pH oli algul 7 (neutraalne) ja sipelgate
vette panemisel muutus vesi happeliseks ja pH 4.
Iga sipelgas eraldab lahusesse 4 H+
(vette panime 3 sipelgat)
17. Tigude uurimine
Töö ülesanne: asetada õhukambrisse teod nind
mõõta 02 ja CO2 mõõturid. Salvestada
kontsentratsioonide muutused pika
mõõtmisintervalli jooksul
Tulemus: meil näitas Verneiri andmekoguja alguses
väiksemat O2 taset kui hiljem ning CO2 tase oli algul
suurem ning hiljem väiksem, kuid tegelikkuses oleks
pidanud hoopis hapnikku vähemaks minema ningi
CO2 tase tõusma. Ilmselt mõjutas kuidagi katset
kõrval oleva lõkke suits
18. Töö ülesanne: Koguda tigude keha ja koha
piiripinnalt olevat lima, asetada käenahale ja
uurida toimet. Mõõta lima pH.
Tulemus: limaga koos olev nahk tundus pärast
siledam
19. Töö ülesanne: koguda surnud tigude karpe.
Katse kaheharulises klaasis, tõestada, et koda
koosneb põhiliselt CaCO3
Tulemus: Panime karbi reageerima happega,
võtsime HCl. Ning teisele poole Ca(OH)2.Pärast
katseklaasi õhuvahetuse sulgemist hakkas
teokarp lagunema ja HCl muutus
kollakasroheliseks. Ca(OH)2 muutus häguseks
21. Järeldame, et tigude karp koosneb CaCO3.
2HCl + CaCO3– H2CO3+ CaCl2(H2CO3 laguneb ära
H2O ja CO2)
CO2 + 2Ca(OH)2– C(OH)4+ 2CaO
22. Loomade, lindude,
putukate liikumise
uurimine
• Linnud liiguvad vastutuult kahel põhjusel
• Lendavad putukad ja nende tiivad
• Maismaal liikumine seoses lihaste ja energiaga
• Vees liikumine on ujumine
23. Vihmausside ohtruse
määramine
Kahe labida sügavuselt kaevatud 1 m2
mulda kaevates
leidsime 8 vihmaussi. Vihmaussid töötavad aastas läbi
umbes 25kg taimeosi
Loomade toidueelistuste ja
elupaikade uurimine
•Kaevasime järve äärde kaks auku kuhu panime
plasttopsi, ühe mõlema sisse juustu shokolaadi ning
suhkurt
24. • Katsime topsid paberiga ning jätsime mõneks ajaks seisma
• Vaadates leidsime paberi pealt mõne sipelga
25. Loomade reaktsioon
erinevatele ärritajatele
Valisime loomaks teo
•Nõrk puudutus pintsettidega: tundlate vastu pannes
reageerib, tõmbab tundlad sisse
•Valgustamine taskulambiba: tigu tõmbub kerra
•Kuivatamine: tõmbub kotta
•Sibulatüki lähendamine: tõmbub kotta
26. Kiirgused (katse teoga)
• Reaktsioon elektriväljaga: segaduses, enda
ümber tiire
• Reaktsioon magnetväljaga: tavaline käitumine
• Laserkiirgus: tavaline käitumine
• Ultravioletne kiirgus: alguses paigal kuid siis
tõmbub kotta
27.
28. Teo reaktsioonikiirus
• Puudutades tõmbas pea kotta
• Koputades kojale 4 korda sekundis ei juhtunud
midagi
• Käitumist põhjendab tigude väga aeglane
reaktsioonikiirus. Ta ei erista koputuste vahelisi
intervalle ja arvab, et on leinud tahke objekti.
29. Katse linnusulega
• Tilgutades sulele vett, vesi sisse ei imbu
• Kastes sulg õlisse muutub kleepuvaks ja
takuliseks
• Lisades seebivett imas sulg vee endasse
• Naftareostus on lindudele faaalne, lindude
kehasoojus kaob
• Saastatud vetes ujuvad linnud on uppumisohus
30. Mulla mikroorganisimide
mitmekesisus
• Võtsime mulla, mida puistasime korgiga
katseklaasi. Siis lisasime samas koguses vett,
loksutasime ning jätsime mõneks minutiks
seisma, et setted saaks põhja langeda
• Keetsime piima ning jahutasime selle maha.
Panime piima võrdselt 4 katseklaasi
31. • Seejärel lisasime 1. katseklaasi 2 tilka
mullatõmmist 2. 6 tilka mullatõmmist 3. 10 tilka
mullatõmmist ning 4. ei lisanud midagi
• Panime katseklaasidele peale vatikorgid ning
jätsime toatemperatuurile seisma
• Poole tunni pärast oli katseklaasis kui
vahustatud piim, mis kergelt hapnema hakkas
• Peale katset uurisime mulla koostist
mikroskoobiga
33. 10 füüsikalist nähtust
1. karjääri tõstukite liikumine - hõõrdejõud
2. tehase masinate liikumine - ühtlane ringjooneline
liikumine (inertsiseadus)
3. pöördahjus oleva tsemendi pöörlemine põhjas -
gravitatsiooniseadus
4. karjääri kivide kaevandamine - gravitatsiooniseadus
5. karjääri aukude puurimine - impulss
34. 6. bussiga sõitmine - hõõrdejõud
7. puulehtede liikumine - võnkumine
8. tsemendi kokkusegamine, vedelana
hoidmine - laine
9. lõhatud kivide kukkumine maapinnale -
potensiaalne energia
10. pöördahjus oleva tsemendi voolamine -
kineetiline energia
35. Müratase
• Kärjääris 56 db ja tehases 90-95 db
• Inimese kuuldelävi on 0-3db (väga hea
kuulmise inimene kuuleb ka -10db heli). 85db
on kahjulik, 120db ohtlik, 150db põhjustab
inimese organismile kahjustusi, 190db juures
kuulmekile puruneb, 200db võib põhjustada
surma
36. 1. toorained ja nende
ettevalmistus
• SAVI - kaevandatakse 2 km kaugusel, läbib
purustussõlme, suunatakse savikaruselli,
segatakse veega savilobriks
• LUBJAKIVI - kaevandatakse 6 km kauguselt,
purustatakse lõug - ja haamerpurustistega
lobriks
37.
38. 2. Tootmisprotsessi
olemus. Seadmete
lühikirjeldus
• Tooraineveskid (14m pikkused, 3m läbimõõduga
pöörlevad trumlid kuulikestega)
• Tehakse savi ja lubjalobri, juhatatakse need
silindrikujulisse basseini kus segatakse korraga kuni
5000m3. Sealt lobri pöördahjudesse (150m pikkused,
14m läbimõõduga kaldu asetsevad terassilindrid)
39.
40. 3. Erinevad tooted, nende
kirjeldus
• Tsement + vesi + liiv = mört (põrandad, trepiastmed
jne).
• Tsement + lubi + liiv + vesi = segamört (seinte
ladumine, krohvimine jne).
• BETOON- tsement + kruus/killustik/liiv + vesi
(vundamentide, talade, võlvide, sildade, kanalite,
kanalisatsioonitorude jm. ehitamiseks). On olemas
ka kerge betoon, vahtbetoon, raske betoon,
asfaltbetoon.
• RAUDBETOON - raudsõrestikuga armeeritud
betoon.
42. 5. Tootmisprotsessi
jäätmed ja nende
kasutamine
•Klinkri põletamisel pöördashjus tekib hulgaliselt tolmu. Osa
sellest suunatakse tagasi tootmisprotsessi, osa läheb
happeliste põldude lupjamiseks või prügimäele
• Tolm püütakse kinni elektrifiltrites
43. 6. Tootmisprotsessi mõju
keskkonnale, võimalused
mõju vähendamiseks
• Suurim probleem on õhusaastus. (NOx ja SOx levik).
• On tugevasti rikutud Kunda looduslikku
pinnamoodi. Kunda piirkonna pargid on liigirikkad,
leiduv haruldasi taimeliike (võivad kahjustada
saada). Taimede areng on kahjustada saanud.
• Pinna - ja põhjavesi on ohustatud.
• Ümbruskonna mullad on tugevasti leelistunud,
tunduvalt on tõusnud neeldunud aluste sisaldus
44. • Mõju vähendamiseks võib tehase kinni panna,
koguda tsemenditolmu veel efektiivsemalt
(renoveerida tehas)
• Üleminek kuivtehnoloogiale
