1. 11. R KLASSI PRAKTIKA
Kelly Paabut
Rauno Mullamaa
Laura Lannusalu
Kristi Traus
2. Narva karjäär
• Narva karjäär on Eesti Energia
tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused
AS kuuluv 1970. aastal rajatud
pealmaakaevandus.
• Narva karjääri aastane toodang on umbes
4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi,
põlevkivivarusid jätkub veel umbes 30
aastaks (2010).
3.
4.
5.
6. Arvutusülesanne Narva karjääri
kohta
• Kallurile millele saab korraga peale laadida
55tonni koormat, läheb:
1. Paekivi: 19 m3
2. Rauamaaki: 22 m3
3. Põlevkivi: 33 m3
7. Narva soojuselektrijaam
• Hakati ehitama 1956. aastal
• 1959. aastal käivitati esimene turbiin ja katel
• Tootmise tipphetked olid 80ndate alguses
• Aastane kogutoodang on 2,3 TWh(1TWh =
114MW)
• Tänu masinate renoveerimisele energiaploki
tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt 215 MW-
ni
to
8. • Elektrijaamas toodetakse elektrit
energiaplokkides.
• Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja
turbiinist ning 7 km torudest.
• Balti elektrijaamas 4 plokki ning gaasiküttel
töötav reservi- ja tippkoormuse katlamaja,
kus on kolm katelt.
• Elektrijaamas on üks uus
keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk,
ülejäänud on vanemad tolmpõlevkivi
põletavad energiaplokid.
9. • Enne katlasse panemist jahvatatakse
põlevkivi veskites tolmuks.
• Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse,
tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru.
• Aur suunatakse auruturbiini, kus auru
kineetiline energia paneb pöörlema
turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat.
• Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV.
10. • Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge
transformaatorites kuni 330–360 kV, et
vähendada elektrikadusid.
• Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on
kadu.
11.
12. Elektrienergia saamine-tootmine-
tarbimine
• Alajaamu on vaja selleks, et muuta pinge
ning jaotada voolu
• Elektrienergia transpordi põhimõte on
transportida elektrit tarbijateni võimalikult
väikeste kadudega.
• Transporditakse mööda liine.
• Tranformaatori ehk trafo ülesandeks on
muuta voolutugevust ja pinget, sagedust
muutmata.
13. Ülesanded
• SEJ vajab aastas 2,2 miljinit tonni põlevkivi,
ööpäevas umbes 5200-5400 tonni põlevkivi
• Elektrijaama aurukatlad toodavad
atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga auru,
saadud auruga edastatakse soojust ja
mehaanilist energiat
• Auruturbiinide pöörlemissagedus
vahelduvvoolu sagedusel on 50Hz ning
võimsus kuni 1400 MW-ni
• Kasutegur 55%-60%
14. • Iga katla kohta üks generaator
• Juhtimiskeskuses juhitakse masinate tööd
• Enne elektri võrku andmist tõstetakse pinge
trafodega umbes 350kV-ni.
• Kõrgepinge liinidel on erinevad väärtused
• Põlemisel tekkinud tuhk ladestatakse
tuhamägedele, vesi suunatakse
taaskasutusse
• Põlevkivi kasutatakse ka kütteõlide
tootmiseks, toorainena keemiatööstuses ja
vaikude valmistamisel
15. Ebavere Graanul
• Ebavere Graanul puidupellet on
keskkonnasõbralik biokütus.
• Puitpellet on kokku pressitud puhtast
saepurust ja höövlilaastudest, ilma lisandeid
kasutamata.
16.
17. • Mida madalam on pelleti niiskus seda
kõrgem on kütteväärtus.
• Liigkõrge niiskuse korral pellet laguneb ja
muutub kasutuskõlbmatuks.
• Pelleti pikkuseks on 10 mm - 40 mm.
• Mehaaniline tugevus näitab graanuli võimet
vastu pidada välistele mehaanilistele
mõjuteguritele (laadimine, transport ).
• Pelleti mehaaniliseks tugevuseks on 97,5%.
18. • Pelleti mahukaaluks on 600 kg/m3.
• Graanuli mahukaal on oluline näitaja pelleti
pakkimisel ja transpordil.
• Samuti suurema erikaaluga pellet on
enamikel juhtudel ka mehaaniliselt tugevam.
• Pelleti tuhasisalduseks on 0,7%.
19. • Pelleti kütteväärtuseks on 4,6 kWh - 5,3
kWh.
• Kütteväärtus näitab 1 kg pelleti põletamisel
eralduvat soojust.
• Kütteväärtust mõjutab suuresti graanuli
niiskus ja tuhasisaldus.
• Mida väiksem niiskus, seda suurem
kütteväärtus.
• Pelleti purususeks on 1%.
• Graanuli purusus näitab osakeste osakaalu
%-s pelleti hulgast.
20.
21. Äntu Valgejärv
• Antud maastikul esineb erinevaid
pinnavorme: järvenõgu ja küngas.
• Maapind oli künklik.
• Kõige iseloomulikumateks taimedeks on
kuusk, mustikas, mänd, kask, jänesekapsas.
• Domineeris kuusk.
24. Taimede võrdlemine niidul ja
metsas
• Kuusk niidul: rohkem hargnenud oksad ja
okkad tihedamalt.
• Kuusk metsas: okkad rohkem hargnenud ja
oksad kitsamad.
• Pihlakas niidul: lehed suuremad.
• Pihlakas metsas: lehed väiksemad.
• Piibeleht niidul: lehed suuremad.
• Piibeleht metsas: lehed väiksemad.
25. Taimede võrdlemine niidul ja
metsas
• Mustikas niidul: lehed rohkem laiali.
• Mustikas metsas: lehed tihedamalt koos.
• Sarapuu niidul ja metsas olid suhteliselt
ühesugused.
26. Taimede lehtede/okaste
märgamine/mittemärgamine
• Pihlakas - piiritus märgas koheselt lehe,
seebivesi ja dest. vesi aeglasemalt.
• Piibeleht - piiritus märgas koheselt,
seebivesi märgas vähesel määral ja dest.
vesi ei märganud lehte üldse.
• Mustikas - piiritus märgas koheselt,
seebivesi aeglaselt ja dest. vesi ei märganud
üldse.
• Sarapuu - kõik märgasid lehe.
• Kuusk - seebivesi märgas, piiritus samuti ja
27. Okaspuude seisund
• Väga paljud puud olid kaotanud palju okkaid.
• Võrsete ülelugemisel selgus, et uuritavad
okkad olid 1-6 aastased.
• Hirmuvõrseid ei kohanud uuritaval oksal.
• Erakordselt lühikesi okkaid ei märganud.
• Üksikud okastest olid pruunid (100st 1-2)
• Okkad märgusid minimaalselt ehk need olid
enamjaolt vigastamata.
