1. Martin Flink, Taavi Kilki, Kelly Paabut, Rauno Mullamaa

2.  Neeruti Eesjärv asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas
Neeruti külas. Järve lähedal asub Neeruti Tagajärv. Järv
asub Pandivere kõrgustikul. Järv on kujult piklik-ovaalne.
Kaldad on valdavalt soised ja õõtsikuga. Põhi on mudane
 Kaladest domineerib koger, vähem on ahvenat, haugi,
linaskit.

3.  Kaevasime metsa 1m x 1m x 1m augu
 Kaevamise käigus paljastusid meile 4 mullakihti

4.  Esimene kiht oli huumuse kiht
 Teine kiht ulatus 15cm sügavusele
 Kolmas kiht oli maapinnast 15cm kuni 60cm sügavusel
 Neljas kiht oli alates 60cm kuni augu põhjani (1
meeter)
 Kive oli vähe, kui oli, siis olid suured tükid
 Ühtlane muld, sügavamal savi

5.  Muld oli loomselt liigivaene, kohtasime vihma- ja
naelussi ning sipelgaid
 Taimedest esines
sõnajalgu, kuuski, vahtraid, oblikaid, pihlakaid, sarapu
id

6.  Kasutasime klassikalist indikaatorit ja HCl-i
 Pinna peal oli pH 5
 Põhja poole minnes läks muld happelisemaks (pH 4)

7.  Võtsime mulda 10g neljast kihist
 Panime 10g mulda tiiglisse, kuumutasime 105°C
juures, saime kuiva mulla massi. Arvutasime niiskuse
protsendi
 Huumuse kihis oli 27% niiskust
 Teises mulla kihis oli 22%
 Kolmandas kihis oli 10%
 Viimases kihis oli 11 %

8.  Mõõtsime termomeetriga pindmise ja viimase kihi
temperatuuri
 Pinnal oli 8°C
 Põhja pool oli 7°C (mõõtmine toimus 90-100cm peal)

9.  Panime igast kihist 10g tiiglisse ning panime
kuumutusahju (1000°C) (vt. joonis 1). Sellel
temperatuuril põleb orgaaniline aine välja ning alles
jääb mineraalne osa. Arvutasime mineraalaine
protsendi
 Võtsime proovid huumuse, keskmisest ja viimasest
kihist.

10.  Huumuse kihis oli 40% mineraale
 Keskmises kihis oli 58% mineraale
 Põhjas oli 67% mineraale
Joonis 1. Kuumutusahi

11. 

12. 

13. 

14. 

15.  Reovee puhastamine Reovee puhastamisel on mitu
etappi – mehhaaniline ja keemiline puhastamine
 Mehhaaniline puhastamine – raudsõred sõeluvad veest
paksema mustuse välja -> lisatakse polümerlahust, mis
seob mulla üheks massiks, mis settib põhja, kerge
eraldada -> mullapress, kust pressitakse ühtse massina
välja veest eraldatud muda
 Keemiline puhastamine – aerotangis lisatakse vette
aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine
ja sööb ära ohtlikud ained, näiteks fosfori

16.  Heitvetes sisalduvate orgaaniliste ainete lagundajaks
on baketrid. Et bakteritel oleks parem
keskkond, lisatakse veele hapniku ja segatakse
 Muda eraldatakse sõelaga
 Puhastatud vesi läheb järelsetitisse ning puhastatud
vesi lastakse Selja jõkke või Soolika ojja.

19. Veetöötlusjaama ehitus sai alguse 1994. aastal, kuid
vahelduva eduga jõudis valmis alles 2001. aastal
Esmakordselt jõudis töödeldud vesi tarbijateni 19.aprillil
2001. aastal Kogu jaama tööd juhib arvuti
Veetöötlusjaamast saab terve Rakvere linn puhast vett.
Kogu veetrass, mida veetöötlusjaam teenindab, on
umbes 150 kilomeetrit pikk Kokku 5 pumplat, milles
olevaid puurkaeve jälgitakse elektrooniliselt ja mis
peamiselt töötavad öösiti, et kokku hoida elektrit.

20.  Vesi pumbatakse 5 pumbast
 Vesi saadakse 270m sügavuselt
 Põhjavesi sisaldab rauaioone, mida eraldatakse plastik
ketastega

21. 

23.  Aru karjäär on Kunda tsemenditehase tooraine allikaks
 Määrav on madal magneesiumi- ja kõrge
kaltsiumisisaldus
 Lubjakivi lõhatakse karjääris ja transporditakse
tehasesse raudteel
 Transporditava kivitüki läbimõõt võib olla kuni meeter
 Savi, mille osatähtsus toorainest on 5-7% , saadakse
samuti karjäärist
 Tehasesse viiakse savi autodega
 Tulevikus plaanitakse sinna rajada järv koos saartega

24.  Hetkel on Kundas neljas tsemenditehas, kuid
plaanitakse ehitada viies
 Esimene tehas ehitati 1871. aastal. Tehase laienemine
algas 1892. aastal ning kestis 1898.a aastani.
 Valminud oli teine tehas, millega võeti kasutusele
uusim tehnoloogia ja seadmed
 Kolmas tehas alustas tööd 1912.aasta kevadel, oli kaks
pöördahju ja kütusena kasutati kivisütt
 Neljas tehas valmis lõplikult 1974.aastal, mis töötab
tänaseni

25.  Põhitooraine on lubjakivi, millele lisatakse savi. 95%
lubjakivi ja 5% savi, olenevavalt keemilisest koostisest
 Lubjakivi purustatakse lubjakivipurustites
 Purustatud lubjakivi läheb lattu
 Kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse
lubjakivilobri
 Valmis lobri pumbatakse basseinidesse, kus neid
pidevalt segatakse (samat põhimõtet kasutatakse
reoveejaama basseinides)
 Lobribasseinidest läheb lobri pöördahju, kus toimub
1400°C temperatuuril klinkri põletamine

26.  Tsement saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha
koosjahvatamisel
 Tsementi müüakse peamiselt lahtiselt ning ainult 4%
toodangust pakendatakse
 Kunda tsemenditehas on väga keskkonnasõbralik,
kuna kasutatakse kõik jäägid, mis tootmise käigus
tekivad, ära !
 Kui kõik ahjud töötaksid aastaläbi, oleks kogutoodang
1,4 miljonit tonni tsementi. Hetkel toodetakse 700-800
tonni tsementi aastas

27.  Osa klinkrist müüakse, kuna seda on kergem
transportida kui tsementi, ning see ei karda vihma
 Tehas töötab ööpäev läbi
 Põlemisel tekkinud tolm püütakse kinni
elektrifiltritega, mis on 100000V laengu all

30.  Lõhkamisel toimub kiirenev liikumine
 Ojas liikus vesi ühtlaselt
 Kaevamisel rakendasime jõudu
 Pöörlemine kuulveskis kivimi peenestamise käigus
 Kuumutamine põletusahjus
 Jahutamine peale põletusahjust välja võtmist
 Toorainete erinevad olekud – tahke, vedel
 Ringliikumine segamisel
 Ahi annab sooja väliskeskkonda
 Pöördahi on kallakul, seal toimub kaldpinnal liikumine