Download to read offline
More Related Content
Opistiilid
- 1. Õpistiilid ja nendearendamine Kai Pata
- 2. Õpistiil • Õpistiil kirjeldabinimese taju- ja infotöötlus- protsesside eripära. • Nii õpilase õppimine, kui ka viis kuidas õpetaja infot kaldub õpilastele edastama sõltuvad nende õpistiilidest. • Õpistiili saab kasutada õpilase õpiprotsessi kirjeldava ennustusliku vahendina. • Õpistiili on võimalik kujundada sobivaid õpistrateegiaid õpetades.
- 3. Õpistiilide arendatavus Curry “sibulamudel” Tajustiil Infotöötlusstiil Õpistiil Õ p i s t r a t e e g i a
- 4. Tajustiilid • Tajustiilid onajaliselt püsivad. • See ei tähenda, et need on ajas muutumatud. • Õpilased saavutavad märgatavalt paremaid tulemusi, kui õppematerjal on koostatud vastavalt nende tajustiili eripärale. • Tajustiili stabiilsus teeb võimalikuks pikaajaliste nõuannete jagamise õpilasele, kuidas efektiivselt õppida (õpistrateegiad).
- 5. Tajustiilid • Tajustiile eristatakseselle põhjal, kuidas me erinevat infot tunnetame, töötleme ja salvestame. verbaliseerija kujutleja terviklane serialist
- 6. Infotöötlusstiilid • Õppimine onprotsess, milles teadmised luuakse praktiliste kogemuste saamise ja nende ümberkujundamise kaudu. Kolbi õppimismudel Vahetud kogemused Teooriate läbiproovimine praktikas Üldistamine ja teooriate loomine Tagasivaatav järelemõtlemine
- 7. Õpistiilid • Õppija teebalateadlikult ja teadlikult pidevalt valikuid, milliseid käitumisviise on otstarbekas teadmiste omandamiseks rakendada. • Teadmiste omandamisel rakendatavaid käitumisviise nimetatakse õpistiilideks. • Edukad õppijad on võimelised lisaks oma põhilistele õpistiilidele rakendama vajadusel ka teisi, õpitud strateegiad.
- 8. Õpistiilid • Õpistiil kujunebvälja erinevate infotöötlus- stiilide koosmõjul. Kolbi õppimismudel c Vahetud kogemused Teooriate läbiproovimine praktikas Tagasivaatav järelemõtlemine Üldistamine ja teooriate loomine Erinevusi otsiv Assimi- leeriv Koondav Kohandav
- 9. Tajustiilid • Selle põhjal,kuidas me erinevat informatsiooni tunnetame, töötleme ja salvestame eristatakse kujundlikult ja verbaalselt mõtlevaid inimesi. Sensorid Töömälu Pikaajaline mälu Nägemine Kuulmine Visuaalne mudel Semantiline mudel Visuaalsed mallid, mõisted, skeemid Semantilised mõisted, suhted Käitumine
- 10. Tajustiilid Verbaliseerija • Eelistavat infot tekstideja suusõnaliste juhistena. • Info põhjal kujunevad sõnalised assotsiatsioonid. • Aktiivsed, väliste ärritajate poolt mõjutatavad. • Eelistavad stimuleerivat keskkonda. Kujutleja • Jätavad kergemini meelde pilte, jooniseid, diagramme, graafikuid, demonstratsioone. • Info põhjal kujunevad pildilised assotsiatsioonid. • Alluvad sisemistele kujutluspiltidele, on passiivsemad • Eelistavad staatilisemat keskkonda.
- 11. Visuaalne ja verbaalnetajustiil Visuaalne-verbaalne tajustiil õpilastel 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 200 1 3 5 7 9 11 tajustiili avaldumine õpilastearv visuaalne verbaalne Visuaalne-verbaalne tajustiil õpetajatel 0 2 4 6 8 10 1 3 5 7 9 11 tajustiili avaldumine õpilastearv visuaalne verbaalne
- 12. Õpistrateegiate arendamine • Visuaalsetajustiili arendamiseks võib õpilasel lasta teksti põhjal olulistest faktidest ja protsessidest joonistada plokkskeeme, mõistekaarte, samuti jooniseid lahti mõtestada. • Verbaalse tajustiili arendamiseks sobivad rühmaarutelud, selgituste andmine õpilase poolt nii suuliselt kui ka kirjalikult, omasõnaliste lühikokkuvõtete koostamine.
- 13. Tajustiilid • Püsivaid erinevusiprobleemide tajumisel väljendab osadele keskenduv (seriaalne) ja terviklik ja lähenemine õpitavale. probleem Probleemiga seonduvad erinevad faktid Probleemi üldolemus Samm-sammuline lahendusstrateegia, analüütiline lähenemine Kohene terviklahendus, erinevate valdkondade teadmiste sünteesimine Ühese lahendusega, tuttavad probleemid Uudse lahendusega probleemid
- 14. Tajustiilid Osadele keskenduv • Koguvadteadmisi järjestikuliste sammudena, püüdes neid omavahel loogiliselt seostada. • Tajuvad olukordi erinevate väikeste osade kogumina. • Märkavad kergesti erinevusi ja sarnasusi. • Hea analüüsivõime. Tervikule keskenduv • Omandavad teadmisi sisemisi seoseid nägemata, terviku mõistmine sünnib ühe hoobiga. • Tajuvad olukordi tervikuna, saavad probleemist üldpildi koos ümbritsevate seostega, ei märka üksikosi. • Leiavad kergesti lahendusi, kuid ei suuda neid põhjendada.
- 15. Seriaalne ja tervikliktajustiil Seriaalne-terviklik tajustiil õpilastel 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 200 1 3 5 7 9 11 tajustiili avaldumine õpilastearv seriaalne terviklik Seriaalne-terviklik tajustiil õpetajatel 0 2 4 6 8 10 1 3 5 7 9 11 tajustiili avaldumine õpetajatearv seriaalne terviklik
- 16. Tajustiilid ja loodusained •Serialistid keskenduvad probleemi lahendamisel korraga kitsale infole, püstitavad lihtsaid hüpoteese, määramaks korraga vaid ühe teguri muutumist, liikudes samm-sammult lahenduse suunas. • Terviklased vaatlevad korraga suurt infohulka, otsides seoseid ja püstitades keerulisi hüpoteese. Probleemide esitusviis Katsete planeerimine
- 17. Õpistrateegiate arendamine • Järjestikustõpistiili aitab kujundada katsete tegemine samm-sammuliste juhiste alusel, õpimappide koostamine ja erinevate teemade vaheliste järgnevusseoste leidmine. • Tervikule keskendumist arendab ülevaate tegemine enne kitsamate teemade õppimist, interdistsiplinaarsete seoste otsimine.
- 18. Tajustiilid ja arvuti •Mudelite ja video vahendusel antavat infot suudavad uurimuste andmetel paremini töödelda visuaalse tajustiiliga lapsed. • Visuaalse tajustiiliga lapsed kasutavad veebilehtede vahel liikumiseks enam skeemide ja joonistena esitatud linke, samas kui verbaliseerijad järgivad linke tekstis. • Visuaalse tajustiiliga õpilased leiavad, et ühisõppekeskkondades õppimine aitab neil kiiremini probleeme lahendada. Verbaalse tajustiiliga lapsed ei pea ühisõppekeskkonna pakutavaid võimalusi tulemuste saavutamisel oluliseks.
- 19. Tajustiilid ja arvuti •On leitud, et edukamalt õpivad arvutite vahendusel osadele keskenduvat, seriaalset tajustiili omavad õpilased.• Nende õpistiiliga sobib veebist info otsimine, elektroonsete testide lahendamine, kus infot edastatakse osade kaupa ja korraga tuleb keskenduda vaid ühele ülesandele. • Järjestikuse tajustiiliga õpilased peavad ühisõppekeskkondades oluliseks vahetu suhtlemise võimalust õpetaja või instruktoriga.
- 20. Infotöötlusstiilid Vahetusele kogemusele tuginev • Mõistavaduut infot paremini, kui see on seostatud reaalse eluga, praktiliste rakendustega. • Jätavad hästi meelde fakte, on kannatlikud detailidega. Intuitiivne, tunnetuslik • Kalduvad otsima seoseid, haaravad kergesti uusi teooriaid. • Eelistavad kasutada abstraktsioone ja matemaatilisi valemeid. • Pole väga tähelepanelikud.
- 21. Infotöötlusstiil ja loodusained •Vahetule kogemusele tuginejad eelistavad lahendada probleeme varem äraproovitud meetoditega. • On head eksperimenteerijad. • Nad on edukamad katsetes, mida saab ise läbi teha. • Intuitiivsed lapsed eelistavad õppida abstraktsioonide kaudu. • On paremad teoretiseerijad. • Eelistavad probleemide lahendamisel uudsust, ei armasta kordamisi.
- 22. Õpistrateegiate rakendamine • Tajumiselpõhinevat infotöötlusstiili saab arendada ülesannetega, milles tuleb leida õpitava seoseid igapäevaeluga, tuua näiteid praktilistest rakendusvõimalustest. Sobib näiteks ajurünnaku meetod. • Intuitiivset õpistiili saab kujundada, lastes õpilastel luua faktide ja näidete põhjal teooriaid, püstitada oletusi ja neid tõestada.
- 23. Infotöötlusstiilid Aktiivselt katsetav • Suudavadinfot paremini meelde jätta ja mõista tegevuse kaudu õppides, arutledes, teistele seletades. • Eelistavad rühmatööd. • Õpitava seostamine praktilise eesmärgiga soodustab nende õppimist. Refleksiivne, järelemõtlev • Vajavad aega uue info üle järelemõtlemiseks ja tagasivaatavaks seoste loomiseks. • Eelistavad töötada üksi.
- 24. Infotöötlusstiilid ja loodusained •Aktiivselt katsetamist eelistava infotöötlusstiiliga õpilased on head administreerijad ning orienteeritud rühmaprojektide kaudu õppimisele. • Refleksiivsed, järelemõtlikud õpilased saavutavad enam edu individuaalseid uurimistöid tehes.
- 25. Õpistrateegiate rakendamine • Aktiivseltkatsetava infotöötlusstiili arendamiseks sobivad diskussioonid ja rühmatööna läbiviidavad probleemülesanded. • Laske näiteks rühmaliikmetel üksteisele õpitava sisu seletada, üheskoos kontrolltöö küsimusi välja mõelda. • Refleksiivse infotöötlusstiili arendamiseks ei piisa ainult info meeldejätmisest. • Laske õpilastel vahepeal teha pause, et esitada tagasivaatavaid küsimusi, mõelda kasutusvõimaluste peale ning teha loetust lühikokkuvõtteid.
- 26. Arvutid ja infotöötlusstiilid •Aktiivselt katsetava infotöötlusstiiliga lapsed kalduvad eelistama info saamist liikuvate demode ja mudelite kujul. • Vahetu kogemuse kaudu infot töötlevate laste vajadus erinevate multimeedia simulatsioonide järele on suurem kui intuitiivse infotöötlusstiiliga lastel. • Neile sobilikud ülesanded on muudetavate parameetritega simulatsioonid.
- 27. Õpetaja ja õpilasteõpistiilid • On leitud, et loodusainetes edukad õpilased sarnanevad õpistiili poolest oma õpetajale, kuid need õpilased, kelle õpistiil erineb õpetaja omast kaotavad aine vastu huvi. Võrrelge, kas väide kehtib ka Teie ja Teie õpilaste suhtes!
- 28. Õpistiilid Kohandav õpistiil • Õpivadeelkõige praktiliste tegevuste kaudu. • Eelistavad õppida koos kaaslastega. • Tegutsevad pigem sisetunde kui loogilise analüüsi põhjal. • Toetuvad kaaslaste arvamusele, mitte analüüsile. Koondav õpistiil • On edukad probleemilahendajad ja otsustajad. • Leiavad kergesti praktilisi lahendusvõimalusi. • Meeldib katsetada, simulatsioone kasutada, ideid teostada.
- 29. Õpistiilid • Erinevusi otsiv •Kujutlusvõimelised, vaatavad olukorda mitmest vaatepunktist. • Sobib rühmatöö, ajurünnak. • On head kuulajad ja tagasisideme andjad. • Meeldib infot koguda. Teadmisi assimileeriv • On võimelised laialdase info kergesti ja lühidalt esitama loogilisel kujul. • Eelistavad õppida lugedes, ettekandeid kuulates, analüütilisi mudeleid uurides. • Huvituvad ideedest ja üldistustest.
- 30. Õpilaste ja õpetajateõpistiilidÕpistiilid õpilastel ja õpetajatel 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 kohandav koondav assimileeriv erinevusi otsiv õpistiil testitudisikutearv õpilased 8. klass õpetajad (füüsikud) Õpistiilid õpilastel ja õpetajatel 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 Kohandav Koondav Assimileeriv Erinevusi otsiv õpistiil testitudisikutearv õpilased 9.klass õpetajad (bioloogid) Õpistiilid õpilastel ja õpetajatel 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 Kohandav Koondav Assimileeriv Erinevusi otsiv õpistiil testitudisikutearv õpilased 10.klass õpetajad (keemia) Füüsikud ja 8. kl. Bioloogid ja 9.kl. Keemikud ja 10. klass
- 31. Kuidas õpistiile arvestada •Illustreeri suulist loengut jooniste, diagrammide, arvutigraafiliste esitluste või näitvahendite abil. • Tutvusta alati enne probleeme ja seosta neid igapäevase tegelikkusega ning alles seejärel liigu valemite, abstraktsioonide ja jooniskujutisteni. • Esita uut materjali loogilises järgnevuses, kuid näita seoseid ka teiste valdkondade ning igapäevaeluga. • Kasuta abstraktsete asjade kirjeldamisel analoogiaprintsiipi tavaelust. • Enne teooriate tutvustamist demonstreeri protsesside jooniseid või mudeleid.
- 32. Kuidas õpistiile arvestada •Motiveeri teoreetilise materjali esitust eelneva praktilise demonstratsiooniga, et toetada vahetule kogemusele tuginejad, induktiivseid ja tervikliku tajustiiliga lapsi. • Abstraktsete probleemülesannete õpetamisel illustreeri lahenduskäiku numbriliste näitajatega, et soodustada vahetule kogemusele tuginevaid lapsi ja valemitega, et aidata kaasa intuitiivse infotöötlusstiiliga õppurite omandamisele. • Tasakaalusta alati konkreetne vahetult tajutav informatsioon (nähtuste kirjeldused, katsed, demonstratsioonid, probleemi lahenduskäigud) sama teema arusaamist kujundava teoreetilise ja mõistelise informatsiooni ning mudelitega, et toetada intuitiivse ja refleksiivse infotöötlusstiiliga laste teadmiste kujunemist.
- 33. Kuidas õpistiile arvestada •Lase üldprintsiibid ja teooriad tuletada õpilasrühmadel konkreetsete vaatlustulemuste või katseandmete põhjal. • Enne teoreetiliste teadmiste ja abstraktsete mõtlemisoperatsioonide rakendamist lase õpilastel andmed koguda praktiliste vaatluste ja eksperimenteerimise kaudu. • Tutvustades teooriaid, too illustreerivaid näiteid igapäevaelust ja lase võimaluse korral õpilastel teoorias õpitavat praktiliselt läbi katsetada. • Võimalda refleksiivsetele õpilastele piisavalt aega järelemõtlemiseks ja samal ajal paku aktiivset katsetamist vajavatele õpilastele kaasalöömisvõimalust.
- 34. Kuidas õpistiile arvestada •Tee suulist materjali ette kandes aegajalt mõtlemispause küsimuste esitamiseks. • Lase teema lõpus õpilastel teha õpitust lühikokkuvõte ja kirja panna vastuseta jäänud küsimused. • Anna õpilastele rühmatööülesandeid probleemi lahendamiseks, kuid toeta sellist tegevust suunavate küsimustega probleemi lahendamise etappide järgimiseks. • Anna ka rühmatööd nõudvaid koduseid ülesandeid.