Millest koosneb harilikmurd? Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast. Nimetaja näitab, mitmeks osaks on tervik jagatud, lugeja aga mitu osa tervest on võetud. Murrujoon on sisuliselt jagamistehe. Murru lugeja Murru nimetaja Murrujoon
7.
Segaarvu teisendamine liigmurruksKorrutame murdosa nimetaja täisosaga ja liidame murdosa lugeja. Saame liigmurru lugeja. Nimetaja jääb endiseks. Nimetaja jääb endiseks korrutame liidame
Hariliku murru taandamineja laiendamine Murru lugejat ja nimetajat võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Murru taandamisel või laiendamisel murru väärtus ei muutu.
10.
Murru põhiomadus Murruväärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga.
11.
Murru taandamine Murruväärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga.
12.
Murru põhiomadus Murruväärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga.
13.
Murru laiendamine Murruväärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga.
14.
Ühenimeliste murdude liitmineÜks tervik on jagatud viieks viiendikuks. Nimetaja on antud juhul 5. Liitmise korral liidame kokku lugejas olevad arvud.
Ühenimeliste murdude lahutamineÜhenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse esimese murru lugejast teise murru lugeja. Nimetaja jääb samaks.
22.
Erinimeliste murdude liitmineErinimeliste murdude liitmisel laiendatakse ühte murdu nii, et saadakse sama nimetaja, mis on teisel murrul. Seda nimetajat nimetatakse ühiseks nimetajaks. Edasi liidetakse nagu samanimelisi murde.
Erinimeliste murdude lahutamineLaiendatakse ühte murdu nii, et mõlemad murrud oleksid ühenimelised. Edasi toimitakse nii, nagu ühenimeliste murdude lahutamisel.
Harilike murdude korrutamineHarilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja nimetajad omavahel, Võimaluse korral tuleb lõpptulemust taandada või teisendada segaarvuks.
Hariliku murru korrutaminetäisarvuga Hariliku murru korrutamisel täisarvuga, tuleb arvestada, et iga täisarvu nimetaja on 1 ja täisarv tuleb pikal murrujoonel kirjutada lugejasse. Liigmurrukujuline vastus tuleb teisendada segaarvus.
31.
Hariliku murru korrutaminesegaarvuga Hariliku murru korrutamisel segaarvuga tuleb segaarv muuta liigmurruks. Edasi toimi eelmiste näidete järgi.
32.
Segaarvu korrutamine täisarvugaSegaarvu korrutamisel täisarvuga võime segaarvu lahti kirjutada täisosa ja murdosa summana ning paigutada selle sulgudesse. Avame sulud ja leiame korrutise summa.
Segaarvu jagamine lihtmurrugaSegaarvu jagamisel tuleb segaartv teisendada liigmurruks. Järgnevalt toimi eespool toodud näidete kohaselt.
37.
Segaarvu jagamine täisarvugaVõid toimida ka nii – Kirjuta segaarv sulgudesse täisosa ja liidetava summana. Jaga mõlemad liidetavad täisarvukujulise jagajaga läbi ja summeeri jagatavad.
38.
Hariliku murru astendamineHariliku murru astendamisel tuleb astendada eraldi nii lugeja kui ka nimetaja.
39.
Hariliku murru juurimineHariliku murru juurimisel tuleb nii lugeja kui ka nimetaja eraldi juurida.
40.
Murrud ja negatiivneastendaja Negatiivse astmenäitaja kporral tuleb astendada murru pöördväärtus.
41.
Negatiivne murd Murdon negatiivne siis kui tema lugeja või nimetaja on negatiivne arv.
42.
Millal on murdarvpositiivne? Harilik murd on positiivne siis kui tema lugeja ja nimetaja on mõlemad kas positiivsed või negatiivsed arvud.
43.
Tehted harilike- ja kümnendmurdudega Harilike ja kümnendmurdude koosesinemisel ühes ülesandes tuleb muuta kas harilik murd kümnendmurruks või vastupidi.