SlideShare a Scribd company logo
2013
Kerli, Nataly
6.A
MUISTNE INDIA
India asend ja loodus
• India asub Lõuna-Aasias.
• Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges.
• Himaalaja on kõige kõrgeim
mäestik Indias.
Muistsed linnad
• Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe
kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad
olid Harappa ja Mohenjo Daro.
• Majad olid telliskividest.
• Tööristad valmistati vasest ja pronksist.
Harappa linn kunagi.
Aarjalased
• Aarjalased olid indoeurooplaste
hõimud.
• Aarjalaste hõime juhtisid radzad.
• Aarjalased elasid esialgu maal külades.
India kultuur
• Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist.
• Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi.
• Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid
sünnib uutes kehades üha uuesti.
• Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult
vähesega hakkama saaks.
Jumalad
• Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks
olid piksenooled.
• Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad
Visnu ja Siva.
• Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal
• Visnu: maailma looja
• Krisna: austatuim jumal, jumaliku
armastuse kehastaja
• Siva: jumalik hävitaja, võim surma
ja hingede vabastamise üle
• Agni: tulejumal
• Varuna: veejumal
• Yama: surma- ja kohtumõistmise
jumal
Budism
• Umbes 500 aastat eKr tekkis õpetus, mida
nimetatakse budismiks.
• Selle rajas mees nimega Gautama.
• Buddha järgijate sihiks oli nirvaana
saavutamine.
Ganges on hindudele püha jõgi Budistlik klooster Tiibetis
Muud saavutused
• Hindud leiutasid numbri ,
ning ka arvusüsteemi, mida tänapäeval
kasutame.
• Indias leiutati ka malemäng, mis oli algselt
sõjamäng nuppudega.
• Nupud olid tehtud kas puust
või elevandiluust.
Info võetud:
•6. klassi ajaloo õpik ,,Vanaaeg´´ I osa
Lk 124-133
•Wikipedia
•Google
AITÄH
VAATAMAST!

More Related Content

What's hot

Maksud
MaksudMaksud
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiidSeisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Siiri Hommik
 
Kreeta kultuur VI Klassile
Kreeta kultuur VI KlassileKreeta kultuur VI Klassile
Kreeta kultuur VI KlassileDagmar Seljamäe
 
Kaubandus ja tööstus
Kaubandus ja tööstusKaubandus ja tööstus
Kaubandus ja tööstus
Natalja Dovgan
 
Esiaeg
EsiaegEsiaeg
Vana-Kreeka linnriigid
Vana-Kreeka linnriigidVana-Kreeka linnriigid
Vana-Kreeka linnriigidNatalja Dovgan
 
Mumifitseerimine
MumifitseerimineMumifitseerimine
Mumifitseerimineaadelheid
 
Mükeene kultuur VI klassile
Mükeene kultuur VI klassileMükeene kultuur VI klassile
Mükeene kultuur VI klassileDagmar Seljamäe
 
Frangi riigi tõus
Frangi riigi tõusFrangi riigi tõus
Frangi riigi tõus
Dagmar Seljamäe
 
Metallide kasutamine
Metallide kasutamineMetallide kasutamine
Metallide kasutamine
Dagmar Seljamäe
 
Ristiusu teke
Ristiusu tekeRistiusu teke
Ristiusu teke
MernK
 
Inimkonna ajaloo algus
Inimkonna ajaloo algusInimkonna ajaloo algus
Inimkonna ajaloo algus
Natalja Dovgan
 
6 23
6 236 23
6 23
kristel84
 
Idamaade korgkultuuride tekkimine
Idamaade korgkultuuride tekkimineIdamaade korgkultuuride tekkimine
Idamaade korgkultuuride tekkimine
Natalja Dovgan
 
Põhiseadus
PõhiseadusPõhiseadus
Põhiseadus
Natalja Dovgan
 

What's hot (20)

Maksud
MaksudMaksud
Maksud
 
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiidSeisuslik ühiskond ja läänipüramiid
Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid
 
Kreeta kultuur VI Klassile
Kreeta kultuur VI KlassileKreeta kultuur VI Klassile
Kreeta kultuur VI Klassile
 
Kaubandus ja tööstus
Kaubandus ja tööstusKaubandus ja tööstus
Kaubandus ja tööstus
 
Muinasaeg Eestis
Muinasaeg EestisMuinasaeg Eestis
Muinasaeg Eestis
 
Araabia riik
Araabia riikAraabia riik
Araabia riik
 
Esiaeg
EsiaegEsiaeg
Esiaeg
 
Vana-Kreeka linnriigid
Vana-Kreeka linnriigidVana-Kreeka linnriigid
Vana-Kreeka linnriigid
 
Mumifitseerimine
MumifitseerimineMumifitseerimine
Mumifitseerimine
 
Mükeene kultuur VI klassile
Mükeene kultuur VI klassileMükeene kultuur VI klassile
Mükeene kultuur VI klassile
 
Frangi riigi tõus
Frangi riigi tõusFrangi riigi tõus
Frangi riigi tõus
 
Metallide kasutamine
Metallide kasutamineMetallide kasutamine
Metallide kasutamine
 
Ristiusu teke
Ristiusu tekeRistiusu teke
Ristiusu teke
 
Inimkonna ajaloo algus
Inimkonna ajaloo algusInimkonna ajaloo algus
Inimkonna ajaloo algus
 
Vana-Rooma
Vana-RoomaVana-Rooma
Vana-Rooma
 
6 23
6 236 23
6 23
 
Idamaade korgkultuuride tekkimine
Idamaade korgkultuuride tekkimineIdamaade korgkultuuride tekkimine
Idamaade korgkultuuride tekkimine
 
Egiptuse jumalad
Egiptuse jumaladEgiptuse jumalad
Egiptuse jumalad
 
Rooma ja kartaago
Rooma ja kartaagoRooma ja kartaago
Rooma ja kartaago
 
Põhiseadus
PõhiseadusPõhiseadus
Põhiseadus
 

Muistne india

  • 2. India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias.
  • 3. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi.
  • 4. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades.
  • 5. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks.
  • 6. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja • Krisna: austatuim jumal, jumaliku armastuse kehastaja • Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hingede vabastamise üle • Agni: tulejumal • Varuna: veejumal • Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal
  • 7. Budism • Umbes 500 aastat eKr tekkis õpetus, mida nimetatakse budismiks. • Selle rajas mees nimega Gautama. • Buddha järgijate sihiks oli nirvaana saavutamine. Ganges on hindudele püha jõgi Budistlik klooster Tiibetis
  • 8. Muud saavutused • Hindud leiutasid numbri , ning ka arvusüsteemi, mida tänapäeval kasutame. • Indias leiutati ka malemäng, mis oli algselt sõjamäng nuppudega. • Nupud olid tehtud kas puust või elevandiluust.
  • 9. Info võetud: •6. klassi ajaloo õpik ,,Vanaaeg´´ I osa Lk 124-133 •Wikipedia •Google