1. Õpistiilid ja mälutehnika
Natalja Dovgan
27.02.2012

2. Õpistiilid
 Visuaalne/verbaalne – eelistavad, kui info on
esitatud visuaalselt ja kirjalikus vormis (raamatud,
loengukonspektid, õppematerjalid www-
lehekülgedel või veebipõhistes õpikeskkondades.
 Visuaalne/mitteverbaalne - eelistavad visuaalseid
õppematerjale, mis on esitatud piltide, kaartide,
jooniste või video kujul.
 Kinesteetiline - õpivad kõige paremini füüsilise
ning käelise (puudutamine, kirjutamine) tegevuse
abil.
 Auditiivne/verbaalne - eelistavad õppematerjale
verbaalsel kujul kuulda. Neile sobib õppimine
audiokassetidelt ning raadioülekannete kuulamine.

3. Mina õpin paremini, kui informatsioon on esitatud visuaalselt V
Info jääb mul paremini meelde, kui õpetaja jutustab ja ma kuulan A
Info jääb mul paremini meelde, kui ma kirjutan, trükin teksti K
Õppimisel eelistan ma raamatuid, loengukonspekte V/V
Mulle sobib õppimine audiokassetidelt A
Graafikud ja joonised aitavad mul teemast paremini aru saada V/M
Õppimisel eelistan ma füüsilist tegevust, katsetamist K
Mulle pakuvad huvi õpiku illustratsioonid: fotod, pildid, kaardid V/M
Tekst jääb paremini meelde, kui seda valjusti loen A
Mul on lihtsam õppida teoreeme, mille juures on joonis V/M
Mina armastan õpitu üle oma mõtetes arutleda A
Tabelid ja skeemid aitavad mul infot struktureerida, korrastada V/M
Mulle meeldib õpitu dramatiseerimine, kujundamine V/M

4. Unustamise kõver (H. Ebbinghaus)

5. Mälutehnika
 Mälutehnika ehk
mnemotehnika on
oskus kasutada ja
treenida oma mälu.
Tuleneb Kreeka
mälujumalanna
Mnemosyne nimest
http://en.wikipedia.org/wiki/Mnemosyne

6. Mälureeglid
 Positiivne sisendus ja tahe
- ma tahan seda meelde jätta
- see jääb mulle meelde
• Vaimne tegevus info omandamisel

7. Meelespidamine
3 komponenti:
I - Info omandamine ehk salvestamine
II - Info alalhoidmine ehk säilitamine
III - Info kasutamine ehk meenutamine

8. Info omandamise faktorid
 Kordamine
 Materjali organiseeritus
 Materjali kodeerimine
 Asja mõistmine
 Info rakendamine – teises situatsioonis
kasutamine

9. Kordamine
 Mehhaaniline kordamine ei aita!
 Korrata tuleb rohkem kui hädapärast tarvis.
 Kordamine peab olema ajas jaotatud (3).
 Materjal peaks olema arusaadav.
 Materjali hulk peaks olema paras.
 Toetuda olemasolevatele assotsiatsioonidele.

10. Unustamine, kordamine

11. Materjali organiseerimine
 Materjal on antud Näide: Helitud häälikud
süsteemis (nt kui õpik tähestikulises järjekorras
on hästi korrastatud) BDFGHKPSŠT
 Õppija loob ise Kergem on meeles pidada
süsteemi (nt materjali
rühmitamine teatud rütmilise salmi järgi
ühikuteks) GBD – KPT – S ja H – F ja Š

12. Materjali kodeerimine
Kodeerimine on see, Sõnu võib kodeerida
mida inimene TEEB, kui
 tähenduse järgi
ta midagi tajub ja siis
meelde jätab.  kirjutamise kuju järgi
 tindi värvi järgi
Kodeerimine on
MÄLUJÄLJE tekitamine.

13. Info reprodutseerimine
 seoste leidmine
 küsimuste esitamine
 endale vastamine
 perioodiline kordamine
 struktuuri (skeemi) loomine
 piltliku kujundi loomine
 seaduspärasuste leidmine

14. Assotsiatsioonide tekitamine
Numbrite (arvude) Näide:
õppimisel saab luua Lydia Koidula elas
kõige erinevaid seoseid. aastatel 1843-1886
(seos: 1843 ja 43 aastat)
Ise loodud seosed Näide:
püsivad meeles! Infotelefon 1188
(visuaalne pilt kahest
viiulist)

15. Kasutatud allikad
 Tiia Pedastsaar
http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/maluteh
 Eva Palk. Mälu.
http://koolipsyh.weebly.com/esitlused.html