El documento habla sobre el inicio de curso de Aedipe Catalunya. La asociación quiere finalizar su plan estratégico para los próximos tres años y presentarlo a sus socios en enero. También busca redifinir su imagen corporativa mediante un nuevo manual de identidad y reajustar su cartera de actividades asociativas. Con estas acciones, Aedipe Catalunya pretende garantizar la sostenibilidad a largo plazo de la asociación.
El documento compara tres métodos (Trapecio, Simpson 1/3 y Simpson 3/8) para calcular el área de los peraltes de una carretera y determina que el método de Simpson 3/8 es el más preciso al presentar el menor error de truncamiento. El área promedio de los peraltes calculada usando este método es 0.083210362 unidades cuadradas.
1) O documento descreve as etapas de uma caçada a gambozinos, incluindo se preparar com itens como um saco e mata-moscas, encontrar o padrinho e seguir suas instruções de esperar com os olhos fechados.
2) As instruções do padrinho incluem pôr-se à espreita, entoar um cântico e esperar, mas ele acaba capturando todos os gambozinos primeiro.
3) Ao voltar para casa, o personagem guarda o saco cheio de gambozinos
Interview sur Capitaine Commerce du site Prospecton.com.
ProspectON est un réseau social dédié aux entreprises :
Son but est de proposer une multitude de services permettant de promouvoir et de développer l'activité commerciale des entrepreneurs.
This document discusses the methodology used to analyze the microeconomic effects of a potential Transatlantic Trade and Investment Partnership (TTIP) agreement between the EU and US on Germany. It uses a partial analytical approach based on trade statistics and input-output data to estimate effects on specific industries, occupations, education levels, and German states. Sector trade effects are first estimated using gravity models. These effects are then translated into impacts on occupational groups and education levels using employment distribution data. Finally, wage effects and changes to wage disparities are projected using Mincer wage equations informed by the first two steps. Key data sources include bilateral trade statistics, input-output tables, and employment data from the Institute for Employment Research.
El documento habla sobre el inicio de curso de Aedipe Catalunya. La asociación quiere finalizar su plan estratégico para los próximos tres años y presentarlo a sus socios en enero. También busca redifinir su imagen corporativa mediante un nuevo manual de identidad y reajustar su cartera de actividades asociativas. Con estas acciones, Aedipe Catalunya pretende garantizar la sostenibilidad a largo plazo de la asociación.
El documento compara tres métodos (Trapecio, Simpson 1/3 y Simpson 3/8) para calcular el área de los peraltes de una carretera y determina que el método de Simpson 3/8 es el más preciso al presentar el menor error de truncamiento. El área promedio de los peraltes calculada usando este método es 0.083210362 unidades cuadradas.
1) O documento descreve as etapas de uma caçada a gambozinos, incluindo se preparar com itens como um saco e mata-moscas, encontrar o padrinho e seguir suas instruções de esperar com os olhos fechados.
2) As instruções do padrinho incluem pôr-se à espreita, entoar um cântico e esperar, mas ele acaba capturando todos os gambozinos primeiro.
3) Ao voltar para casa, o personagem guarda o saco cheio de gambozinos
Interview sur Capitaine Commerce du site Prospecton.com.
ProspectON est un réseau social dédié aux entreprises :
Son but est de proposer une multitude de services permettant de promouvoir et de développer l'activité commerciale des entrepreneurs.
This document discusses the methodology used to analyze the microeconomic effects of a potential Transatlantic Trade and Investment Partnership (TTIP) agreement between the EU and US on Germany. It uses a partial analytical approach based on trade statistics and input-output data to estimate effects on specific industries, occupations, education levels, and German states. Sector trade effects are first estimated using gravity models. These effects are then translated into impacts on occupational groups and education levels using employment distribution data. Finally, wage effects and changes to wage disparities are projected using Mincer wage equations informed by the first two steps. Key data sources include bilateral trade statistics, input-output tables, and employment data from the Institute for Employment Research.
2. Kes/mis on invasiivne liik?
Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised
rliigid, mis inimese tahtlikul i tahtmatul
kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja
poollooduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja
levivad edasi ning ivad muu hulgas ohustada
oma olemasoluga looduslikke liikide areaali ja
arvukust, senist koosluste struk- tuuri ja tasakaalu
ning aine- ja energiaringete teid toiduahelas.
rliigid ivad muuta ka eluta keskkonna
omadusi ning kiirendada toksiliste ainete ringet
toidu- ahelas. Sama liik ib eri elupaikades i
ökosüsteemides olla nii invasiivne kui ka
mitteinvasiivne.
6. Kanada Kuldvits
• Pärineb Põhja-Ameerikast.
• Kodumaal kasutatakse
taime rahvameditsiinis.
• Kasvatatakse ka laialdaselt
ilutaimena.
• Invasiivliigina levinud üle
Euroopa.
• Levinud enamvähem kõikjal
Eestis
7. Hobuoblikas
• Pärineb Euraasia
kontinentaalsetest
piirkondadest.
• Esimest korda leiti 1933. aastal
Tallinna sadamast, sattunud
Eestisse juhusliku tulnukana,
hiljem on levikut laiendanud
ilmselt ka inim- tegevuse
vahendusel (heinaveoga,
vilja-seemnetega jne.)
• Hobuoblikast on saanud
raskesti rjutav umbrohi
rohumaadel ja parkides.
• Aasias kasutatakse laialdaselt
rahva- meditsiinis
• Levinud enamvähem kõikjal
Eestis ja Lääne-Euroopas.
8. Kurdleheline
kibuvits
• Pärineb Kaug-Idast.
• Kasvatatakse ilupõõsana
mitme sordina.
• Metsistub ja naturaliseerub
väga kergesti.
• Eestis kasvab kurdlehine
kibuvits ees-kätt rannikul.
• Vilju ja kroonlehti
kasutatakse meditsiinis nagu
teistegi kibuvitsade omi.
• Levinud enamvähem kõikjal
Eesti rannikualadel.
10. Kartulimardikas
• Kodumaaks on hja-
Ameerika.
• Eestist leiti esimene
kartulimardika kolle 1965.
aastal, seejärel kollete arv
suurnes ja levila laienes
• Ta on ohtlik
llumajanduskahjur kartulil.
• Tema levikut on väga raske
piirata, kuna tegemist on
aktiivselt omal ul leviva
mardikaga.
11. Vaaraosipelgas
• Ürgkodumaa Indias i
Sunda saartel.
• Eesti kõige väiksem sipelgas
(keha- pikkus on 2–2,5 mm,
suurim t 0,5 mm)
• Eestis märgati
vaaraosipelgat esimest
korda Elvas 1969. aastal.
• ige on vaaraosipelgas
hügieeni-kahjur. Ühtlasi teeb
ta kahju toiduaineid,
kollektsioone jms. rikkudes.
12. Kährikkoer
• Pärineb Ida-Aasiast.
• Rebasest veidi väiksem ja
lühema sabaga jässakas
madalajalgne metsloom.
• 1950. aastal lasti ka meil
metskonda lahti Venemaalt
toodud esimesed 86 looma.
• Nüüdisajal on kährikkoer
levinud kogu Eestis ning
sobivates elupaikades on ta
tavaline.
• Ta on tuntud pesade
rüüstaja, eriti maas
pesitsevate lindude.
14. Hõbekoger
• Liigi levila ulatub Euroopast
ma ja Amuuri vesikonnani.
Laialt levinud Hiinas ja
Jaapanis.
• Eestisse saabus 1948. aastal
Löwenruh’ tiikidesse ning sealt
1949 looduslikesse
veekogudesse
• Täpsemat ülevaadet kala
levikust Eesti
mageveekogudes pole, kuid
hinnanguliselt on ta laialt
levinud.
• Kuna liik on arvukamalt
levinud vaid nes piirkonnas
ja üldarvukus on väike, ei ole
karta, et bekoger avaldaks
olulist ju keskkonnale.
15. Vikerforell
• Hinnatud toidukala ning
toodud Eesti vetesse
tahtlikult, et kasvatada teda
tiikides.
• Pärit hja-Ameerika
lääneranniku järvedest ja
gedest.
• Nagu mujal maailmas, on
katsed asustada vikerforelli
looduslikesse vee-
kogudesse ka meil
ppenud enamasti edutult.
• Ei kujuta kohalikule
kalastikule nimetamisväärset
ohtu.
16. Karpkala
• Karpkala loodusliku levila
ib jaotada kaheks: Ida-
Aasia (Hiina ja naaberalad)
ning Musta, Kaspia ja Araali
mere vesikond.
• Teadaolevalt toodi umbes
400 karpkala isendit Eestisse
1893. aastal.
• Huvi pakub ta eeskätt
harrastuskalastajatele.
• Hoolimata rdlemisi laiast
levikust ei ole hjust arvata,
et karpkala jutaks oluliselt
meie veeökosüsteeme.
18. Liiva uurikkarp
• Päritolumaa on hja-
Ameerika idarannik.
• Läänemerre id liigi
enäoliselt viikingid 11.–12.
sajandil.
• Liiva uurikkarp soodustab
kaudselt sinivetikate vo-
hamist, parandab vee
läbipaistvust, hjataimestiku
elutingimusi ning suurendab
setetes elavate selgrootute
orga- nismide arvukust.
• Liiva uurikkarpi kasutatakse ka
kalapüügil peibutussöödana.
• Läänemere kooslustest pole
liiva uurikkarpi imalik
eemaldada.
19. Hiina villkäppkrabi
• Pärineb Hiina idarannikult.
• Eestis leiti esimest korda Vormsi
saare lähistel 1933. aastal.
• Tegu on söödava liigiga.
Peale selle kasutatakse krabi
söödana angerjapüügil.
• Kahju: Purustab urge rajades
tamme, hub kalapüüniseid
ja kahjustab püünistesse
sattunud kalu, hulgirännete
ajal ummistab veekogudega
ühenduses olevaid veetorusid.
Hävitab kalakasvandustes
kalu ja nende toitu. Ilmseltvõib
ta välja rjuda kohalikke liike.
• Levikut on keeruline piirata
ning esialgu polegi seda vaja
teha.
20. Hulkharjasuss
Marenzelleria
neglecta
• Pärineb hja- Ameerika
Atlandi ookeani rannikumerest
Chesapeake’i lahe ja Georgia
vahelisest piirkonnast.
• Esimest korda leiti liiki Eesti
vetes Soome lahe idaosast
1994.
• Ta suudab kooslusest välja
rjuda tavalise harjaslabalase
ja harjasliimuka ning sel- le
kaudu vähendada kalade
toidubaasi.
• Kalad ei saa Marenzelleria’st
toituda, kuna ta kaevub
sügavale setetesse.
• Asustatud kooslustest on teda
praegusel ajal juba imatu
eemaldada.