Rootsi aeg Eestis 2. 19. tund. 11. november.
Ülesanne 1 Millist sündmust  (mis aastal on toimunud?)  seostatakse: 2.1. Eesti muinasaja lõpuga: … 1227 …… 2.2. Eesti keskaja lõpuga:… 1583 …… 2.3. Rootsi aja lõpuga Eestis: …… 1721 ….
Ülesanne 2. Muistne aeg, Keskaeg, Rootsi aeg. Pane pildid õigesse perioodi Eesti ajaloos!
Ülesanne 3.   Reasta Rootsi kuningad (1611-1718) valitsemise aja järgi!
Täida tabel! Mida tean Gustav  II  Adolf Kristiina Karl X Gustav Karl XI Karl XII Mida sain teada
1611 – 1632   Gustav  II  Adolf
1632–1654 Kristiina
1654–1660 Karl X Gustav
1660–1697  Karl XI
1697–1718 Karl XII
Sõnavara Hariduse edendamine-   продвижение образования Reduktsioon  –  редукция (возвращение гос-ву земель, которые ранее были розданы в пользование крестьянству) Kergekäeline  jagamine  –  легкомысленное разделение Põhjustama   - стать причиной M ajandusolukorra halvenemi n e  –  ухудшение экономического положения
Gustav II Adolf Eestimaa oli tulnud Rootsi krooni alla vabatahtlikult ja neile kinnitati juba 1561.a. rida privileege .  Mõisnik juhtis oma maa-alal kogu elu, riigivõim sai seal tegutseda vaid omaniku nõusolekul .   Ainus riiklik kohustus oli ratsateenistus. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane Gustav II Adolf .  1630 -1631 rajati Tartusse ja Tallinasse  gümnaasiumid . 1631 – Tartus asutati esimene trükikoda Eestis.  1632.  aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel  Tartu ülikool,  millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. 1637 –  Valmis Heinrich Stahli  esimene eesti keele grammatika.  Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta.
Gustav II Adolfi monument asubTartu Ülikoolipeahoone taga Kuningaplatsil. Monument püstitati 1928. aastal, tähistamaks   Eesti Vabariigi 10.   aastapäeva. Skulptuuri autor oli rootslane  Otto   Strandmann.  Selle monumendi kõrvaldasid nõukogude   okupatsioonivõimud 15. mail 1950. Uue kuju valmistas Elisabeth Tebelius-Myren.   Monumendi taasavasid 23. aprillil1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia.
K uninganna  Kristiina Eesti jaoks on oluline, et kuninganna Kristiina valitsusajal liideti Rootsi võimu alla Saaremaa ja, et Tartu linn sai 1646 tema käest suure privileegide kirja.  K ergekäeline jagamine aadlile, põhjustas riigi majandusolukorra halvenemise
Karl X Gustav Eesmärgiks oli tugev da da  Rootsi välispoliitikat.  Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida–Preisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks.  S õda Venemaaga (1654-1661)
Karl XI Karl XI 1680. aastal Balti provintsides oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist, mõisamaade riigistamist —  reduktsiooni .  1687 – Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.  1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadeti laiali ja lõpetati maapäevade kokkukutsumine. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni 1697. aastani.
Karl XI I Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Ta eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper.  Ta lõi 1700  Narva lahingus  Peeter I  sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma.  1707  asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.  Poltava Lahingus  (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega  Türgisse.  Alles  1715  läks ta tagasi Rootsi.
Svenska lejonet ( Rootsi lõvi) Mis s ündmusele on pühendatud see mälestusammas? Võib otsida lisainfot ja esitada klassi ees (lisa hinne).
Halduskorraldus ROOTSI KUNINGAS K indralkuberner   oli  määratud kuninga enda poolt ning talle vahetult alluv kindralkuberner   (elasid vastavalt  Toompeal  ( Eestimaa kubermang )  ja  Riias   ( Liivimaa kubermang ) ). Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike t ö id . Rüütelkonnad   kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi  ( Maapäev ) , mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri.
1. Iseloomustage Rootsi-aegset kultuurielu Eestis. Esitage kolm näidet ja   põhjendage nende tähtsust/tähendust.  1. Näide ............................................................................................................. Tähtsus ............................................................................................................. 2.  Näide ............................................................................................................. Tähtsus .............................................................................................................. 3.  Näide ............................................................................................................. Tähtsus ..............................................................................................................

Rootsi Aeg Eestis 2. 11 November

  • 1.
    Rootsi aeg Eestis2. 19. tund. 11. november.
  • 2.
    Ülesanne 1 Millistsündmust (mis aastal on toimunud?) seostatakse: 2.1. Eesti muinasaja lõpuga: … 1227 …… 2.2. Eesti keskaja lõpuga:… 1583 …… 2.3. Rootsi aja lõpuga Eestis: …… 1721 ….
  • 3.
    Ülesanne 2. Muistneaeg, Keskaeg, Rootsi aeg. Pane pildid õigesse perioodi Eesti ajaloos!
  • 4.
    Ülesanne 3. Reasta Rootsi kuningad (1611-1718) valitsemise aja järgi!
  • 5.
    Täida tabel! Midatean Gustav II Adolf Kristiina Karl X Gustav Karl XI Karl XII Mida sain teada
  • 6.
    1611 – 1632 Gustav II Adolf
  • 7.
  • 8.
  • 9.
  • 10.
  • 11.
    Sõnavara Hariduse edendamine- продвижение образования Reduktsioon – редукция (возвращение гос-ву земель, которые ранее были розданы в пользование крестьянству) Kergekäeline jagamine – легкомысленное разделение Põhjustama - стать причиной M ajandusolukorra halvenemi n e – ухудшение экономического положения
  • 12.
    Gustav II AdolfEestimaa oli tulnud Rootsi krooni alla vabatahtlikult ja neile kinnitati juba 1561.a. rida privileege . Mõisnik juhtis oma maa-alal kogu elu, riigivõim sai seal tegutseda vaid omaniku nõusolekul . Ainus riiklik kohustus oli ratsateenistus. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane Gustav II Adolf . 1630 -1631 rajati Tartusse ja Tallinasse gümnaasiumid . 1631 – Tartus asutati esimene trükikoda Eestis. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. 1637 – Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta.
  • 13.
    Gustav II Adolfimonument asubTartu Ülikoolipeahoone taga Kuningaplatsil. Monument püstitati 1928. aastal, tähistamaks Eesti Vabariigi 10. aastapäeva. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandmann. Selle monumendi kõrvaldasid nõukogude okupatsioonivõimud 15. mail 1950. Uue kuju valmistas Elisabeth Tebelius-Myren. Monumendi taasavasid 23. aprillil1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia.
  • 14.
    K uninganna Kristiina Eesti jaoks on oluline, et kuninganna Kristiina valitsusajal liideti Rootsi võimu alla Saaremaa ja, et Tartu linn sai 1646 tema käest suure privileegide kirja. K ergekäeline jagamine aadlile, põhjustas riigi majandusolukorra halvenemise
  • 15.
    Karl X GustavEesmärgiks oli tugev da da Rootsi välispoliitikat. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida–Preisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. S õda Venemaaga (1654-1661)
  • 16.
    Karl XI KarlXI 1680. aastal Balti provintsides oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist, mõisamaade riigistamist — reduktsiooni . 1687 – Algas laialdane talurahvakoolide asutamine. 1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadeti laiali ja lõpetati maapäevade kokkukutsumine. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni 1697. aastani.
  • 17.
    Karl XI ISellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Ta eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. Poltava Lahingus (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega Türgisse. Alles 1715 läks ta tagasi Rootsi.
  • 18.
    Svenska lejonet (Rootsi lõvi) Mis s ündmusele on pühendatud see mälestusammas? Võib otsida lisainfot ja esitada klassi ees (lisa hinne).
  • 19.
    Halduskorraldus ROOTSI KUNINGASK indralkuberner oli määratud kuninga enda poolt ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Toompeal ( Eestimaa kubermang ) ja Riias ( Liivimaa kubermang ) ). Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike t ö id . Rüütelkonnad kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi ( Maapäev ) , mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri.
  • 20.
    1. Iseloomustage Rootsi-aegsetkultuurielu Eestis. Esitage kolm näidet ja põhjendage nende tähtsust/tähendust. 1. Näide ............................................................................................................. Tähtsus ............................................................................................................. 2. Näide ............................................................................................................. Tähtsus .............................................................................................................. 3. Näide ............................................................................................................. Tähtsus ..............................................................................................................