Väljundipõhine hindamine kutseharidse õppekavas

1. Väljundipõhine hindamine kooli
õppekavas
Sirje Rekkor MA
Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Kutsepedagoogika osakond

2. Eesmärgid
• Võimaldada õppijal:
– saada ülevaade väljundipõhise hindamise
mõistetest;
– mõista väljunidpõhise hindamise põhimõtteid
ja arengusuundi;
– arendada õppija oskusi koostada õpiväljundite
hindamiskriteeriume.

3. Alateemad
• Väljundipõhise hindamise mõisted
• Väljundipõhise hindamise põhimõtted ja
arengusuunad
• Hindamiskriteeriumite sõnastamise

4. Hindamine
• Hindamine (ingl k. assesment, marking,
grading) on kokkuvõttev termin, mida
kasutatakse erineval viisil.
• Õppija õpitulemuste saavutatuse hindamine,
sealhulgas tema enesehindamine, on
õppeprotsessi osa.
• Hindamise eesmärk on toetada õppimist
ning anda usaldusväärset informatsiooni õppija
õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
• Hindamine kui isiksuse arenguprotsessi osa.

5. Hindamine kui tegevus
• Hindamine kui tegevus
– hindamine kui hinde panemine (ingl k. marking,
grading)
– hindamine kui teadmiste /oskuste kontrollimine
– hindamine kui fakti fikseerimine
– hindamine kui tegevus, mille tulemuseks on
hinnangu andmine
– hindamine kui järelduste tegemine õppija arengu
kohta
– hindamine kui õppija motiveerimine

6. Hindamine kui protsess
• Hindamine kui protsess (ingl k. assesment ), mille
käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite
alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija
teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta
vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.
• Hindamine kui tõlgenduslik analüüs, mille
käigus antakse mingile olukorrale, nähtusele
konkreetne väärtus.

7. Õpiväljundid
• Õpiväljundid on õppimise tulemusel
omandatavad elukestva õppe võtmepädevused
(võtmekompetentsid) ning eri- ja kutsealased
teadmised, oskused ja hoiakud või nende
kogumid, mille saavutatust on võimalik tõendada
ja hinnata.
• Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava, mooduli
või üldharidusaine läbimiseks vajalikul
lävenditasemel vastavuses
kvalifikatsiooniraamistikuga.

8. Kokkuvõttev ja kujundav hindamine
• Kokkuvõtva hindamise abil antakse õppijale ja
teistele huvipooltele infot õppekava moodulite
kavandatud õpiväljundite omandatutuse kohta.
• Kokkuvõttev hindamine on eristav või mitteeristav.
• Kujundava hindamise käigus antakse õppijale
tagasisidet. Tagasisidega toetatakse õppija õpiväljundite
omandamist õppeprotsessi jooksul ja vajadusel ka pärast
selle lõppu.
• Kujundav hindamine ehk tagasiside on üldjuhul pikemas
sõnalises vormis.
• Kujundava hindamise eripära on, et õppija saab oma
tööd saadud tagasiside abil veel enne kokkuvõtvat
hindamist korrigeerida ja õppimise käigus tehtud vead ei
mõjuta hinnet.

9. Eristav hindamine
• Eristav hindamine on kokkuvõtva
hindamise viis, mille puhul määratakse
õpiväljundite saavutatuse tase numbrilise
hindena.
• Hindamise skaalas on positiivsed ja
negatiivsed hinded.
• Eristava hindamise puhul kirjeldatakse iga
hinde juurde hindekriteeriumid.

10. Mitteeristav hindamine
• Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva
hindamise viis, mille puhul õpiväljundite
saavutatuse taset pole võimalik või vajalik
eristada.
• Mitteeristava hindamise puhul määratlekse lävend
• Lävendile vastamise või selle ületamise korral
väljendatakse piisavat tulemust sõnaga
„arvestatud“.
• Lävendits madalamal tasemel ehk ebapiisavat
tulemust väljendatakse sõnaga „mittearvestatud“.
• Mitteeristava hindamise puhul kirjutatakse
hindamismeetodi juurde lävendikriteeriumid.

11. Enesehindamine
• Enesehindamine on õppijapoolne enda
pädevuste võrdlemine kavandatud
õpiväljunditega.
• Enesehindamine toimub
hindamiskriteeriumite põhjal.
• Enesehindamine hindamismeetodi abil.

12. Tervikhindamine
• Tervikhindamise puhul arvestatakse
terviktulemust enam kui osade summat.
• Kõige tähtsamate komponentide
puudumisel ei saa õppija tulemus olla
positiivne.

13. Võrdlushindamine
• Võrdlushindamisel kujuneb õppijate
tulemus sõltuvalt sellest, millised on nende
pädevused võrreldes teiste sama
õppeainet läbivate õppijate pädevustega.
• Võrdlushindamine ei sobi kokku
väljundipõhise õppekava hindamise
mõtteviisiga.

14. Vastastikhindamine
• Vastastikhindamine on hindamismeetodi
abil kaasõppija pädevuste võrdlemine
kavandatud õpiväljunditega.
• Vastastikhindamine toimub
hindamiskriteeriumite põhjal.

15. Vastavushindamine
• Vastavushindamine on on
hindamismeetodi abil õppija pädevuste
võrdlemine kavandatud õpiväljunditega.
• Vastavushindamine toimub
hindamiskriteeriumite põhjal.

16. Kaasav hindamine
• Hindamine, mille käigus kaastakse
erinevaid hindamise osapooli:
– õppija
– õpetaja
– praktikajuhendaja
– kliendid
– .....

17. Hindamiskriteerium (assesment criteria)
• Hindamiskriteerium on kirjeldus - MILLE ABIL
hinnatakse
• Hindamiskriteeriumid kirjeldavad teadmiste ja oskuste
oodatavat taset ning ulatust.
• Hindamiskriteeriumid on sõnastatud õpiväljundite alusel,
kuid oluliselt suurema detailsusega (milliseid aspekte
hinnatakse).
• Hindamiskriteeriumid jagunevad hinde- ja
lävendikriteeriumiteks.
• Hindekriteeriumid on eristava hindamise puhul
kasutatavad hindamiskriteeriumid, mis kirjutatakse iga
hindamismeetodi juures lahti hinnete kaupa.
• Lävendikriteeriumid on mitteeristava hindamise puhul
kasutatavad hindamiskriteeriumid, mis kirjutatakse iga
hindamismeetodi juurde eraldi.

18. Hindamismeetod (assesement method)
• KUIDAS hinnatakse
• Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste
omandatuse tõendamise viis.
• Hindamismeetodi valikul tuleb lähtuda
õpiväljunditest, mille saavutamist soovitakse
hinnata ning hindamiskriteeriumitest.
• Õpiväljunditele toetuvad hindamiskriteeriumid
paigutatakse hindamismeetodite juurde.

19. Väljundipõhise hindamise
põhimõtted
• Hindamine on avatud.
• Hindamine sisaldab õppija enesehindamist.
• Õpiväljundid kirjeldavad teadmisi, oskusi,
hoiakuid minimaalsel nõutaval tasemel.
• Kõik õppekava sõnastatud õpiväljundid
peavad olema hinnatavad.
• Õppekavas ei sõnastata õpiväljundeid, mida ei
hinnata.
• Ei hinnata teadmisi, oskusi, hoiakuid, mida ei ole
õpiväljundite juurde koostatud
hindamiskriteeriumites kirjeldatud.

20. Traditsiooniline ja oskustele
suunatud hindamine
• Rõhk kvantitatiivsel • Rõhk kvalitatiivsel
hindamisel hindamisel
• Rõhk teadmiste ja oskuste
• Rõhk “äraõppimisel” seostel ning teadmiste
ülekandmisel praktikasse
• Hindamine kunstlikult • Korraldus nii autentses
loodud hindamissituatsioonis töökeskkonnas kui võimalik
• Hindamine on
arenguprotsessi osa (kaasav
• Hindamine on eraldatud hindamine)
õppimisprotsessist • Kooshindamine erinevate
• Hindamine õpetaja poolt huvipoolte poolt
• Fookus on õpitulemustel • Fookus on
hindamisprotsessil ja
õpitulemustel
Allikas: Stenström, M.-L.; Laine, K.(2006)Quality and Practice in Assessment.

21. Avatud hindamine
• Kõik protsessis osalejad teavad, miks, millal,
mida hinnatakse, kes on hindajad ja kuidas
hindamine toimub
• Hindamisprogramm on osapooltele
tutvustatud enne õppe algust

22. Avatud / võrreldav hindamine
• Mida? – hindamise fookus – kompetentsus
• Kuidas?-hindamiskriteeriumid ja –meetodid
• Kes? – hindamise huvipooled
• Kus? – hindamise kontekst
Allikas: Stenström, M.-L.; Laine, K.(2006)Quality
and Practice in Assessment.

23. Hindamise kolmnurk
KUS?
MIDA?
KES? KUIDAS?

24. Hindamisprogramm
• Hindamisprogramm võimaldab hinnata kõiki
nõutavaid õpitulemusi
• Hindamisprogrammi koostavad õpetajad
ühistöös
• Hindamisprogramm sisaldab:
– hindamisobjekte (hindamisülesandeid), eelistatult
teemasid integreerivaid, mahukaid, struktureeritud
hindamisülesandeid
– hindamiskriteeriumeid
– hindamismeetodeid
– hindamise korraldust

25. Hindamiskriteeriumite määratlemine
• Määratle hindamiskriteeriumite olulisus (kaalu
hindamiskriteeriumid)
• Sõnasta lävendikriteeriumid
• Ära keskendu kvantitatiivsele mõõtmisele
• Määratle (vajadusel) sisuliste kõrval ka vormilised
nõuded
• Määratle rõhud hindamiskriteeriumites:
töömeetoditele
töövahenditele
materjalidele
tööprotsessidele
tööohutusele
tööga seotud teadmistele

26. Hindamiskriteeriumite sõnastamine
õppekavas
• Sõnastust alustatakse aktiivsete tegusõnadega
(analüüsib, hooldab, töötleb, planeerib jne), vältides
passiivseid tegusõnu (on, omab, oskab, tunneb jne) ja
• lisatakse täpsustavaid sõnu tegevuse kvaliteedi
(mõõdab etteantud vea piirides) kohta
• lisatakse täpsustavaid sõnu tegevuse kvantiteedi (teeb
üheaegselt mitmeid samaaegseid töötegevusi) kohta,
• lisatakse täpsustavaid sõnu tähtaja (kontrollib töö lõpus
töökoha korrasolekut) kohta
• lisatakse täpsustavaid sõnu säästlikkuse (kontrollib
materjalide kasutamise vastavust kulunormidele) kohta
• lisatakse täpsustavaid sõnu iseseisvuse (otsustab
iseseisvalt), töötab juhendamisel) kohta

27. Hindamiskriteeriumite sõnastamine
õppekavas
• Hindamiskriteeriumite sõnastamisel võib kasutada
erinevaid taksonoomiaid
– Bloomi taksonoomia
– SOLO (Structure of the Observed Learning outcomes)
(Bigg, Tang: 2009) taksonoomia

28. Bloomi taksonoomia
• Teadmine Mäletab eelnevalt õpitut
• Mõistmine Arusaamise madalam tase- haarab
tähendust -
• Rakendamine Arusaamise kõrgem tase -kasutab T ja
O uues, konkreetses situatsioonis
• Analüüsimine
Saab aru materjali sisust ja sturktuurist
• Sünteesimine
Formuleerib uusi sturktuure
olemasolevate T ja O baasil
• Hindamine Otsustab materjali väärtuse üle
eesmärgist lähtuvalt

29. Bloomi taksonoomia 1
Bloomi Verbid käitumise kirjeldamiseks ja
taksonoomia hindamiseks
tasand
Teadmine Määratleb, kirjeldab,loendasb,tunneb
(Knowlwdge) ära,sobitab,nimetab, reprodutseerib,valib,
kirjutab, aimab järele jne
Mõistmine Ühendab, iseloomustab, sõnastab,
(Comprehension) selgitab, klassifitseerib, eristab, kirjeldab,
toob näiteid, sõnastab ümber, annab
ülevaate, tõlgendab, visandab, kannab üle
jne

30. Bloomi taksonoomia 2
Tasand Verbid käitumise kirjeldamiseks
Rakendamine Sobitab, kohaldab, seostab, klassifitseerib,
(Application) täiendab, demonstreerib, otsustab, annab
hinnangu, valmistab, orienteerub, teostab, toodab,
prognoosib, simuleerib, lahendab, kasutab jne
Analüüsimine Analüüsib, võtab lahti, kategoriseerib, võrdleb,
(Analysis) toob esile, seostab, tunneb, eristab, uurib,
gruoeerib, suuendab, vähendab, optimeerib,
paneb järjekorda, valib, erladab, muudab jne

31. SOLO taksonoomia 1
SOLO Verbid käitumise kirjeldamiseks ja
taksonoomia hindamiseks
tasand
1. -
Korrastamatus
(prestructural)
2. Jätab meelde, tunneb ära, identifitseerib, loeb
Üheplaanilisus kokku, joonistab, leiab, pealkirjastab, leiab sobivad
paarid, nimetab, tsiteerib, tuletab meelde, kordab
(unistructural) järele, ütleb / sõnastab, kirjutab, aimab järele

32. SOLO taksonoomia 2
Tasand Verbid käitumise kirjeldamiseks
3. Klassifitseerib, kirjeldab, loetleb, teeb kokkuvõtte,
arutleb, illustreerib, valib välja , jutustab, arvutab,
Mitmetahulisus järjestab, koostab kava, lahutabühed elemendid
(multistructural teistest jne
)4. Rakendab, lõimib, analüüsib, selgitab, prognoosib,
järeldab, teeb üksikasjalise kokkuvõtte, kirjutab
Seostatus arvustuse, argumenteerib, tõendab, kohaldab,
(relational) teeb plaani v kava, iseloomustab, võrdleb,
vastandab, eristab, organiseerib, väitleb,
põhjendab seisukohti, konstureerib, annab
hinnangu ja teeb ümber, uurib, tõlgib, sõnastab
ümber, lahendab probleemi jne

33. SOLO taksonoomia 3
Tasand Verbid käitumise kirjeldamiseks
5. Loob teooriat, püstitab hüpoteesi, üldistab,
reflekteerib, töötabvälja, loob, koostab, leiutab,
Üldistatus algatab, tõestab aluspõhimõtteid kasutades, esitab
(extended originaalse tõenduskäigu, lahendab
abstract) aluspõhimõtteid kasutades jne

34. Hindamiskriteeriumite verbid täna
• Teab – nimetab; loetleb, kirjeldab, defineerib, tunneb
ära, reprodutseerib; teab kuupäevi, sündmusi jt fakte;
on võimeline sõnastama peamise idee, mõtte,
põhimõtte;
• Tunneb – saab aru informatsioonist, mõistab tähendust;
analüüsib; seletab, põhjendab; on võimeline infot üle
kandma uude konteksti; fakte interpreteerima, võrdlema,
erinevusi välja tooma, vastandama; korrastama,
grupeerima, põhjusi, järeldusi sõnastama
• Oskab – on võimeline praktiliselt sooritama,
demonstreerib.
– Näiteks: oskab analüüsida, oskab võrrelda, oskab eristada, oskab
valmistada, oskab arvutada, oskab pakkuda, oskab serveerida,

35. Võtmepädevuste, isikuomaduste
integreerimine hindamiskriteeriumitesse
(Üleeuroopaline elukestva õppe võtmepädevuste raamistik)
• 1) emakeeleoskus;
• 2) võõrkeelteoskus;
• 3) matemaatikaoskus ja teadmised teaduse ja
tehnoloogia alustest;
• 4) infotehnoloogiline pädevus;
• 5) õppimisoskus;
• 6) sotsiaalne ja kodanikupädevus;
• 7) algatusvõime ja ettevõtlikkus;
• 8) kultuuriteadlikkus ja kultuuriline väljendusoskus.

36. Näide 1. Hindamiskrtieeriumite
sõnastamine lähtuvalt rõhkudest
• 3 - On võimeline tööle asuma vastaval kutsealal,
hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud
teadmiste puudulikust valdamisest. Valdab lihtsamaid
töömeetodeid, oskab kasutada tavalisi töövahendeid ja
materjale, tuleb toime tavalistes töösituatsioonides.
• 4 - Oskab kasutada kutse-, erialases töös asjakohaseid
töömeetodeid, töövahendeid ja -materjale. Tuleb toime
põhiliste töödega.
• 5 - Oskab teadlikult valida kutse-, erialases töös
sobivaimad töömeetodid, töövahendid ja –materjalid
ning kasutada töövõtteid ja töövahendeid õigesti
hinnata ja arendada töövõtteid.

37. Näide 2. Hindamiskrtieeriumite
sõnastamine lähtuvalt rõhkudest
• 3- Oskab kasutada tööoskusi ja tööga seotud teadmisi
rutiinsetes töösituatsioonides. Tuleb toime tuttavas
ümbruses ja tuttavates koostöösituatsioonides.
• 4- Suudab toimida erinevates situatsioonides ja
meeskondades, kasutada oskusi ja tööga seotud
teadmisi uutes situatsioonides.
• 5- Toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates
töösituatsioonides, meeskondades ja sidusrühmades
(võrgustikes?). Oskab arendada oma tööd,
töökeskkonda, tööohutust, analüüsida ja arendada
ennast mitmekülgselt, toimimaks muutuvates
olukordades. Oskab leida uusi lahendusi ja lahendada
probleemsituatsioone (veaolukordi).

38. Näide 3. Hindamiskrtieeriumite
sõnastamine lähtuvalt rõhkudest
• 3- Täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö
tulemuslikkust. Oskab kinni pidada tööaegadest,
tööohutuse nõuetest, muudest kokkulepetest ja
juhenditest ja arutleda kõrvalekallete üle.
• 4- Täidab talle antud ülesanded iseseisvalt ja hindab
enda töötulemusi mitmekülgselt. Oskab sobitada
(kohaldada) eeskirju ja juhendeid erinevates
situatsioonides ja järgida tööohutusnõudeid.
• 5- Suudab iseseisvalt töötada, ei vaja korraldusi. Oskab
panna asju tähtsuse järjekorda, planeerida ja arvestada
erinevaid mõjureid ja alternatiive, oskab valida
sobivaima.

39. Näide 4. Hindamiskrtieeriumite
sõnastamine lähtuvalt rõhkudest
• Oskab juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni,
esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult.
• Oskab hinnata informatsiooni õigsust ja
usaldusväärsust. Oskab süstematiseerida, võrrelda ja
analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid
kasutatavaks oma töös.
• Oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja
usaldusväärsust. Oskab süstematiseerida, võrrelda ja
analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid oma töös
kasutatavateks, võtta vastu otsuseid.

40. Näide 5. Hindamiskrtieeriumite
sõnastamine lähtuvalt rõhkudest
• 4-Tajub tööd tervikuna, oskab arvestada
töökoha eripärasid.
• 5-Oskab töötades arvestada töökoha eripärasid.
Tajub oma tööd osana ettevõtte tööst ja
ettevõtet osana toimimiskeskkonnast.

41. Hindamismeetodi(te) valimine
• Valiku aluseks õpiväljundid ja nende alusel sõnastatud
hindamiskriteeriumid– mida õppija peaks tegelikult
mooduli lõpuks suutma teha, demonstreerida
• Lähtumine õppekavast kui tervikust
• Ajastus – hindamine ei tohiks olla kuhjatud vaid õppekava
lõppu, peaks olema pidev
• Võtmepädevuste hindamine?
• Ära vali lähtuvalt endast (mugavus, aja ratsionaalne
kasutamine jne)
• Üht õpiväljundit võib hinnata mitme meetodiga
• Ühe hindamismeetodiga võib hinnata mitut õpiväljundit

42. Valik hindamismeetodeid 1
(Allikas: Pilli, E. (2009). Väljundipõhine hindamine
kõrgkoolis)
• Abimaterjalidega kirjalik • Projekt
töö • Referaat
• Analüüs • Struktureeritud kirjalik
• Aruanne (raport) töö
• Esitlus (ettekanne) • Suuline eksam ehk
• Essee akadeemiline vestlus
• Praktilise õppimise • Uurimistöö
refleksioon • Õpimapp (portfoolio)
• Praktiline harjutus • Õpipäevik
(simulatsioon)
• Probleemi lahendamine
(juhtumi analüüs)

43. Valik hindamismeetodeid 2
Nacional Council for Vocational Award(NCVA)
• Hindamisülesanne – Individuaalne
• Tööde kollektsioon – Rühma-
– sh portfoolio/õpimapp – Esitluse järgi :
• Eksam • kirjalik
– Suuline eksam sh intervjuu • suuline
– Teooriaeksam • audio
• Õpinguraamat • video
– Logiraamat • graafiline
– Päevik/päevaraamat
• visuaalne
– Praktiliste / laboratoorsete
• kombineeritud
tööde märkmeraamat
– Eskiiside vihik

44. Valik hindamismeetodeid 3
Nacional Council for Vocational Award(NCVA)
• Aruanne (raport) – Individuaalne
• Projekt – Rühma-
– Uurimisprojekt – Esitluse järgi :
– Arendusprojekt • kirjalik
• Oskuste • suuline
demonstreerimine • audio
• video
• graafiline
• visuaalne
• kombineeritud

45. Valik hindamismeetodeid 4
Nacional Council for Vocational
Award(NCVA)
• Test – Individuaalne
– Lühivastustega küsimustik – Esitluse järgi :
(sh valikvastustega) –
• kirjalik
nimeta, loetle, defineeri jne
• Suuline
– Struktureeritud vastustega
küsimustik • elektrooniline
– Kombineeritud küsimustik

46. Kasutatud allikad:
• Biggs, J.; Tang, C. (2008). Õppimist väärtustav
õpetamine ülikoolis
• Pilli, E. (koost.) (2009). Väljundipõhine
hindamine kõrgkoolis. SA Archimedes:Tallinn
http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/opp
ejoud/Hindamisraamat.pdf
• Stenström, M.-L.; Laine, K.(2006).Quality and
Practice in Assessment.

47. Tänan!