Kutsehariduse õppekava sidusus

1. Kutsehariduse õppekava
sidusus
Sirje Rekkor MA

2. Eesmärgid
• Võimaldada õppijal:
– mõista kutseharidusliku õppekava vertikaalset
ja horisontaalset sidusust
– mõista kooli õppekava sidususe analüüsimise
aspekte ja metoodikat
– arendada õppija oskusi analüüsida koostöös
õppekava töörühmaga kooli õppekava
mooduli sidusust

3. Alateemad
• 1. Õppekava konstruktiivne sidusus
• 2. Õppekava vertikaalne sidusus
• 3. Õppekava horisontaalne sidusus

4. Sidus õppekava
• Kokku langevad:
– see, mida õppekava lõpuks õppija
õpiväljunditena lubatakse;
– see, kuidas ja mida õpitakse ja hinnatakse;
– see, millise õpitulemuseni õppijad lõpuks
jõuavad

5. 1. Õppekava konstruktiivne sidusus
Kontseptsioon toetub konstruktivistlikule
õpikäsitusele.
Õppekava konstruktiivne sidusus on
õppekava osadest moodustuva terviku
ja mooduli osade läbikomponeerituse
kontseptsioon.

6. ÕK vertikaalne ja horisontaalne
sidusus
• Vertikaalset sidusust hinnatakse õppekava
osade vahel
• Horisontaalset sidusust hinnatakse
mooduli osade vahel
• Mõlemad sidusused on toimiva õppekava
puhul olulised

7. 2. Õppekava vertikaalne sidusus
• Mooduli teemade õpiväljundid moodustavad
üldistatult kokku moodulite õpiväljundid
• Moodulite õpiväljundid moodustavad üldistatult
kokku kogu õppekava õpiväljundid
• Õppekava õpiväljundid annavad alust otsustada,
kas riikliku õppekava eesmärgid ja ülesanded on
nende kaudu kaetud (? Probleemiks- RÕK-ide
sidusus)
• Vastandiks on olukord, kui tahetakse üht, kuid
õpetatakse, hinnatakse teist

8. Kutseharidusliku õppekava
vertikaalse sidususe kavandamine
• Õppekava õpiväljundid sõnastatakse
selliselt, et need oleksid sisendiks
moodulite moodustamisel
• Mooduli õpiväljundid sõnastatakse nii, et
need oleksid sisendiks mooduli teemade
moodustamisel
• Õppekava õpiväljundid on suurima
üldistusastmega, mooduli teema
õpiväljundid väikseima üldistusastmega

9. Joonis 1. Kooli õppekava vertikaalse
sidususe kavandamine
• Õppekava eesmärgid
– Õppekava õpiväljundid
– Moodulid
• Mooduli eesmärgid
– Mooduli õpiväljundid
– Mooduli teemad
• Mooduli teema eesmärgid
– Mooduli teema õpiväljundid
– Mooduli alateemad
• Mooduli alateema eesmärgid
– Mooduli alateema õpiväljundid

10. 3. Kutseharidusliku õppekava
horisontaalne sidusus
• Horisontaalne sidusus tähendab õppekava sidusust
mooduli teemade tasandil
– mooduli teema sisene sidusus
– mooduli teemade vaheline sidusus
• tähendab, et õpitakse ja hinnatakse seda, mis on
mooduli teema õpiväljundites sõnastatud
• tähendab arvestamist õppijate eelnevate kogemuste,
eelteadmiste ja eelnevalt omandatud oskustega
• tähendab õppimiseks vajalike ressursside (aja jm)
kaalutletud valikut

11. Mooduli teema sisene sidusus
• Mooduli teema sisene sidusus tähendab, et õpitakse ja hinnatakse
seda, mis on mooduli teema õpiväljundites toodud
• Mooduli teema sisene sidusus eeldab mooduli teemade erinevate
komponentide omavahelist sidusust
– mooduli teema õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat
taset, milleni iga õppija peab mooduli läbimise järel jõudma
– hinnatakse vaid seda, mis on õpiväljundites sõnastatud (ei sõnastata
teadmisi, oskusi, hoiakuid, mida ei hinnata
– mooduli teema sisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele
– alateemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt
läbitud alateemasid
– alateemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpitulemusi
saavutada
– mooduli teema õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on
võimalik saavutada ja hindamisel tõendada

12. Joonis 2. Mooduli teema sisene
sidusus
• Mooduli teema
• Mooduli teema õpitulemused
• Eelnevalt / samaaegselt õpitu
• Mooduli alateemad
• Mooduli sisu sidusus
• Ajaressurss alateemade läbimiseks
• Muud ressursid

13. Mooduli teemade vaheline sidusus
• mooduli õpiväljundite sidusus õppetöö
mahu ja õppekorraldusega
• mooduli teema õpiväljundite planeerimisel
arvestatakse eelnevalt läbitud/
samaaegselt läbitavate mooduli teemade
õpiväljunditega

14. Ajaressursi arvestamine mooduli
teema läbimiseks
• Arvestamise aluseks on see, kui palju keskmine õppija
suudab kindla ajavahemiku jooksul õppida
• Arvestuslik õppeaeg (õppe maht) on õppetundide hulk,
mida keskmine konkreetse õppekava õpilane vastava
taseme õpiväljundini jõudmiseks eeldatavalt vajab
• Õppe mahtu mõjutavad:
– õppe tüüp (loeng, seminarid, praktiktiline töö, jms)
– õppija tegevuste tüüp (auditoorne töö, iseseisev töö)
– Hindamiskriteeriumid ja -meetodid (ettekanne, raport jms)
• Arvestuslikku õppeaega mõjutavad õppija varasemad kogemused,
teadmised, oskused, vanus jms.
• Keskmise õpilase poolt ühe õppenadalaga tehtava töö hulk on 40
arvestuslikku töötundi.
• Arvestuslik õppeaja jagamisel 40-ga saadakse õppe maht
õppenädalates (mooduli teema maht ei pruugi küll aga võib olla
täisõppenädalates).

15. Joonis 3: Õppekava horisontaalse
sidususe kavandamine
• Eri tasemel eesmärgid / õpiväljundid väheneva
üldistusastme suunas
• Mooduli / mooduli teema õpiväljundid
• Õpiväljunditega loogilises seoses olev hindamine
• Mooduli teema sisu
• Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud
õppemeetodid
• Sisuühikute õppe maht (arvestades ...)

16. Õppeülesanne. Õppekava mooduli
vertikaalse ja horisontaalse
sidususe analüüs
• Õpiväljund: Õppija analüüsib koostöös
kooli õppekava mooduli vertikaalset ja
horisontaalset sidusust
– Individuaalne töö õppekava mooduli
kirjeldusega 15 min,
– rühmaarutelu 15 min,
– ühisarutelu+ kokkuvõtt 15 min.

17. Töö etapid:
• 1. etapp
• Mooduli õpemasolevad õpitulemused
jaotada teemade vahel ära
• 2. etapp
• Koostavad uued mooduli õpiväljundid
teemade õpiväljundite põhjal

18. Mooduli ja teemade õpitulemuste
vertikaalse sidusese analüüs
Mooduli Teema 1 Teema 2 Teema 3 Teema 4
õpiväljun
did
ÕV 1
ÕV 2