Varje Tipp
13.november 2010
Haapsalu
 Analüüs
 Õppeprotsessi kavandamine
 Kursuse väljatöötamine
 Kursuse läbiviimine
 Kursusele hinnangu andmine
 Vajaduste analüüs
◦ Sõnastada eesmärgid ja alameesmärgid
 Tingimuste analüüs
◦ Millised on aja- raha ressursid väljatöötamiseks ja
läbiviimiseks?
◦ Milliseid materjale on juba olemas?
◦ Kes hakkab õpetama?
◦ Milliseid tehnoloogilisi vahendeid on vaja, mis on
olemas?
◦ Millised võimalused ja piirangud seab
väljatöötamisel veebipõhine keskkond?
◦ Kursuse vorm – kas auditoorne, kombineeritud,
kaugkoolituskursus?
◦ Kas see on õpetaja/koolitaja/tuutori poolt juhitud
või iseõppimiskursus?
Tingimuste analüüsi lõpus peavad olema välja
selgitatud:
◦ kursuse planeeritav maht;
◦ võimalikud tugiisikud;
◦ rahalised ressursid;
◦ kasutatav tarkvara;
◦ tegijate meeskond ja nende oskused.
 Kes on kursusel osalejad? Kui heterogeenne
on rühm?
 Millised on õppijate eelteadmised, vajadused
ja oskused?
 Kui suurt rühma on võimalik antud
tingimustel õpetada?
 Milline on õppijate varustatus vajalike
tehniliste vahenditega (arvutid, juurdepääs
Internetile, vajalikud lisaseadmed jne)?
 Millised on õppijate oskused neid vahendeid
kasutada?
 Kas kursuse autoritel tuleb kursuse alguses
arendada õppijate õpioskusi?
 Toetudes õppijate analüüsile, kursuse
eesmärkidele ning visioonile kursuse soovitud
sisust, tuleks luua kursuse sisu skeem.
Sisu peab olema:
◦ sobiva mahuga;
◦ vastab kursuse tasemele, töökoormusele jt
akadeemilistele nõuetele.
◦ asjakohane ja arusaadavalt esitatud;
◦ eelteadmistest ja -oskustest lähtuvalt teadmisi ja
oskusi kasvatav ning kinnistav;
◦ loogiliselt üles ehitatud ja järjestatud;
◦ interaktiivne.
Struktuur
◦ Õpitegevused
◦ Ajakava
◦ Tehnoloogilised vahendid
◦ Hindamine – kuidas hinnata kursuse eesmärkide
saavutamist.
Eesmärk Teema Materjal tulemus/
väljund
hindamis
meetod
ülesanne Kriteerium
 Meetodid, mida e-kursusel kasutada
◦ Probleemipõhine õpe;
◦ Koostööl põhinev õpe (rühmatööd);
◦ Kogukonnapõhine õpe (kommenteerimine);
◦ Jt...
 Hindamine peab lähtuma eesmärkidest ja
tuleb planeerida enne õppematerjalide
koostamist.
◦ Millist tüüpi hindamist on vaja?
◦ Millal hindamine toimub?
◦ Millist vahendit/meetodit kasutatakse?
 Test;
 Ülesanne;
 tööde portfoolio;
 Jt...
 Enesehindamist;
 Automaatne hindamine (keskkond
võimaldab);
 Kursuse läbiviija poolt;
 Kaasõppijate hindamine.
 Õpihaldussüsteemid (e-õppekeskkonnad);
 Materjali loomise vahendid;
 Suhtlusvahendid (sünkroonsed ja
asünkroonsed);
 Koostöövahendid.
 Veebipõhine serveritarkvara õppesisu (nt
õppematerjalid, harjutused, testid) ja
õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside,
arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine)
haldamiseks.
(Haridustehnoloogia sõnaraamat, 2007)
Tasulised:
• Blackboard
learning
System
(WebCT)
• EDUTIZER
Tasuta:
 Moodle
 IVA
 VIKO
 ILIAS
Kursuse väljatöötamine on protsess, mille
jooksul toimub kursuse autori poolt sisu
(õppematerjalid, testid, juhendid jne...)
üleviimine e-õppesse.
E-kursuse loomisel, läbiviimisel ja
kasutamisel peab kindlasti arvestama ka
autoriõiguse seadusega.
E-õppe materjalide väljatöötamisel on
soovitav järgida alljärgnevaid põhimõtteid:
 õppematerjalide esitamiseks kasutatakse
erinevaid alternatiivseid tehnoloogilisi
vahendeid ja lahendusi:
◦ tekstipõhised materjalid (nt konspektid, juhendid);
◦ slaidid (auditoorse õppe toena).
 illustratsioonid (joonised, pildid, graafikud);
 audiomaterjalid;
 Videomaterjalid;
 integreeritud lahendused (nt slaidid
kombineeritud audio või videoga);
 Animatsioonid;
 Veebiviiteid;
 Jne...
 Õppesisu arvestab õppijate vajaduste ja
eripäradega (sh erivajadustega õppijatega).
 Kursusel osalemine on võimalik ka kehva
internetiühenduse korral.
 õppesisu on usaldusväärne, täpne ja ajakohane.
Selgelt on esitatud looja ja õppeasutuse andmed;
 viidatud on vastavalt autoriõiguse seadusele;
 õppematerjalide juures on märge selle viimati
uuendamise kohta;
 kõik kursusel viidatud veebilingid ja videod
töötavad.
 õppematerjal on kasutatav erinevate
veebilehitsejate ning operatsioonisüsteemidega;
 õppematerjalid on keeleliselt korrektsed.
Tekstipõhiste õppematerjalide väljatöötamisel
on soovitav järgida alljärgnevaid põhimõtteid:
 Õppematerjalid on kas üldtunnustatud
formaadis, mille kasutamiseks õppija ei pea
tegema täiendavaid kulutusi või tagab
kursuse autor/läbiviija õppijatele vajaliku
eritarkvara;
 Õppematerjalides kasutatavad graafilised
elemendid on oma mahult kompaktsed.
Kui õppematerjal on mõeldud iseseisvaks
läbimiseks, peab seda toetama kogu
struktuur:
◦ olemas on selged ja ülevaatlikud sissejuhtavad
materjalid;
◦ viidatud reflekteerimisvahendid;
◦ Rühmatöövahendid;
◦ õpitu tagasiside võimalused;
◦ kontaktid võimalike küsimuste puhuks jm.
Õppijal on võimalik soovi korral vähese vaevaga
õppematerjal oma arvutisse salvestada või välja
trükkida.
 Õppematerjalid on lihtsalt loetavad, mis
tähendab selget, ühtlast ja ülevaatlikku
struktuuri.
 Lehekülgedel on selged pealkirjad, alapealkirjad,
loetelud. Sarnaste elementide kujundus on sama.
 Õppematerjalide koostamisel on arvestatud
õppijate tähelepanu eripäraga.
 Õppematerjalide kujundamisel on lähtutud pigem
tagasihoidlikust värvigammast.
 Kirjastiil veebimaterjalide puhul võiks olla
ekraanilt kergesti loetav, nt Arial või Verdana.
Veebipõhise kursuse läbiviimisel eristatakse
viit etappi:
 kursusele sisenemine ja kursusest osavõtjate
motiveerimine;
 sotsialiseerumine;
 informatsiooni vahetamine;
 teadmiste omandamine;
 hinnangu andmine ja kokkuvõtete tegemine.
Õpetajad/õppejõud ja tuutorid peavad e-õppes
täitma alljärgnevaid rolle:
 tehniline (technical) - arvuti ja õpikeskkonnaga
seotud abi kursusel osalejatele;
 organisatoorne (managerial) - õppeprotsessi
juhtimine;
 sotsiaalne (social) - toetava õhkkonna loomine
kursusel osalejate vahel;
 pedagoogiline (pedagogical) - olulistele
materjalidele tähelepanu juhtimine, iseseisva töö
 juhtimine ja tagasiside andmine.
 Tehnilise toe pakkumisel selgitatakse õppijatele,
millist riist- ja tarkvara on vaja kursusel
osalemiseks.
 Õppijatele jagatakse näpunäiteid õpikeskkonnas
liikumiseks ja erinevate vahendite kasutamiseks
ning nõustatakse tehnilistes küsimustes või
suunatakse nad esinevate probleemide
lahendamiseks vastavate spetsialistide poole.
 Tehnilise toe eesmärk on tagada õpikeskkonna
tõrgeteta funktsioneerimine kogu kursuse vältel.
 Tehniline tugi peab olema pidevalt kättesaadav
sõltumata ajast ja kohast.
E-kursusel õpetamise organisatoorne aspekt
hõlmab järgnevaid tegevusi:
 Kursuse ajakava planeerimine (algus, lõpp,
kestus, auditoorse õppe toimumise ajad ja
kohad, vajalikud ruumid ja tehnika jm);
 õppijate registreerimine kursusele, info
jagamine jne...
 õppijate osalemisaktiivsuse jälgimine ja
eneseusalduse tõstmine;
 õppeprotsessi juhtimine - teadete edastamine
õppeprotsessi kulgemise kohta, info ja
meeldetuletuste jagamine koduste ülesannete
kohta;
 foorumis toimuvatele aruteludele kaasa aitamine,
reaalajas toimuvate jututoa vestluste jälgimine,
rühmatööde sujumise tagamine;
 õppijate julgustamine ja õhutamine oma
kogemusi jagama.
VÄLINE JA SISENE HINDAMINE
 E-kursuse hindamisel tuleb keskenduda:
◦ Sisule;
◦ teostusviisile;
◦ Interaktiivsuse tasemetele
E-kursuse läbiviimise dokumenteerimisel võib
kasutada järgmist raamistikku, nn „Õpetamise
päevikut”, et kursust hiljem hõlpsasti täiendada
ja parendada:
◦ Aine, maht, õppeaasta, õpetajad/tuutorid, õppijate arv
◦ Kuupäev
◦ Teema
◦ Mis õnnestus väga hästi
◦ Probleemid
◦ Ideed edaspidiseks
◦ Dokumenteerimise osaks on ka õppijate tagasiside
kogumine. Saadud tulemusi võetakse arvesse ja tehakse
võimalikud parandused, täiendused jm.
Kvaliteedinõuded e-kursusele väljatöötamise
etapis
 Kursus on hästi struktureeritud ja lihtne
kasutada;
 Õppematerjalide esitamisel kasutatakse
kursuse õpiväljunditele vastavalt sobivaid
meediume (nt
 tekst, pildid, animatsioonid, audio, video jm);
 Väljatöötatud õppematerjalid vastavad
õppematerjalide loomise headele tavadele;
 Kursuse materjalide edastamisviis vastab õppijate
vajadustele ja tehnilistele võimalustele;
 Kursuselt viidatud veebipõhine kirjandus on
kättesaadav;
 Õpijuhis on põhjalik ja terviklik, sisaldades
osalise e-kursuse puhul ka ülevaadet
auditoorsest õppetööst;
 Õpikeskkonna kasutamine ei nõua eraldi tasulise
lisatarkvara soetamist;
 Kursust testitakse enne reaalses õppeprotsessis
kasutamist.
 Kursus on tehniliselt töökorras (lingid töötavad,
vajalikud vahendid avanevad jms);
 http://www.slideshare.net/kajaloo/pihaldusssteem
 http://www.e-ope.ee/opetajatele/juhend_kvaliteetse_e-
kursuse_loomiseks
SOOVITAN tutvuda!
E-kursuse kvaliteedi käsiraamatuga
 http://www.eope.ee/_download/repository/Kasiraamat
2.0.pdf
E-kursuse hindamise maatriks
http://www.eope.ee/images/50000886/eneseanaluusi_m
aatriks_VER2.0.xlsx
https://sites.google.com/site/ekursuseloomine/

Kvaliteetse e kursuse loomine

  • 1.
  • 2.
     Analüüs  Õppeprotsessikavandamine  Kursuse väljatöötamine  Kursuse läbiviimine  Kursusele hinnangu andmine
  • 3.
     Vajaduste analüüs ◦Sõnastada eesmärgid ja alameesmärgid  Tingimuste analüüs ◦ Millised on aja- raha ressursid väljatöötamiseks ja läbiviimiseks? ◦ Milliseid materjale on juba olemas? ◦ Kes hakkab õpetama? ◦ Milliseid tehnoloogilisi vahendeid on vaja, mis on olemas? ◦ Millised võimalused ja piirangud seab väljatöötamisel veebipõhine keskkond?
  • 4.
    ◦ Kursuse vorm– kas auditoorne, kombineeritud, kaugkoolituskursus? ◦ Kas see on õpetaja/koolitaja/tuutori poolt juhitud või iseõppimiskursus? Tingimuste analüüsi lõpus peavad olema välja selgitatud: ◦ kursuse planeeritav maht; ◦ võimalikud tugiisikud; ◦ rahalised ressursid; ◦ kasutatav tarkvara; ◦ tegijate meeskond ja nende oskused.
  • 5.
     Kes onkursusel osalejad? Kui heterogeenne on rühm?  Millised on õppijate eelteadmised, vajadused ja oskused?  Kui suurt rühma on võimalik antud tingimustel õpetada?  Milline on õppijate varustatus vajalike tehniliste vahenditega (arvutid, juurdepääs Internetile, vajalikud lisaseadmed jne)?  Millised on õppijate oskused neid vahendeid kasutada?
  • 6.
     Kas kursuseautoritel tuleb kursuse alguses arendada õppijate õpioskusi?  Toetudes õppijate analüüsile, kursuse eesmärkidele ning visioonile kursuse soovitud sisust, tuleks luua kursuse sisu skeem.
  • 7.
    Sisu peab olema: ◦sobiva mahuga; ◦ vastab kursuse tasemele, töökoormusele jt akadeemilistele nõuetele. ◦ asjakohane ja arusaadavalt esitatud; ◦ eelteadmistest ja -oskustest lähtuvalt teadmisi ja oskusi kasvatav ning kinnistav; ◦ loogiliselt üles ehitatud ja järjestatud; ◦ interaktiivne.
  • 8.
    Struktuur ◦ Õpitegevused ◦ Ajakava ◦Tehnoloogilised vahendid ◦ Hindamine – kuidas hinnata kursuse eesmärkide saavutamist. Eesmärk Teema Materjal tulemus/ väljund hindamis meetod ülesanne Kriteerium
  • 9.
     Meetodid, midae-kursusel kasutada ◦ Probleemipõhine õpe; ◦ Koostööl põhinev õpe (rühmatööd); ◦ Kogukonnapõhine õpe (kommenteerimine); ◦ Jt...
  • 10.
     Hindamine peablähtuma eesmärkidest ja tuleb planeerida enne õppematerjalide koostamist. ◦ Millist tüüpi hindamist on vaja? ◦ Millal hindamine toimub? ◦ Millist vahendit/meetodit kasutatakse?  Test;  Ülesanne;  tööde portfoolio;  Jt...
  • 11.
     Enesehindamist;  Automaatnehindamine (keskkond võimaldab);  Kursuse läbiviija poolt;  Kaasõppijate hindamine.
  • 12.
     Õpihaldussüsteemid (e-õppekeskkonnad); Materjali loomise vahendid;  Suhtlusvahendid (sünkroonsed ja asünkroonsed);  Koostöövahendid.
  • 13.
     Veebipõhine serveritarkvaraõppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks. (Haridustehnoloogia sõnaraamat, 2007)
  • 14.
  • 15.
    Kursuse väljatöötamine onprotsess, mille jooksul toimub kursuse autori poolt sisu (õppematerjalid, testid, juhendid jne...) üleviimine e-õppesse. E-kursuse loomisel, läbiviimisel ja kasutamisel peab kindlasti arvestama ka autoriõiguse seadusega.
  • 16.
    E-õppe materjalide väljatöötamiselon soovitav järgida alljärgnevaid põhimõtteid:  õppematerjalide esitamiseks kasutatakse erinevaid alternatiivseid tehnoloogilisi vahendeid ja lahendusi: ◦ tekstipõhised materjalid (nt konspektid, juhendid); ◦ slaidid (auditoorse õppe toena).
  • 17.
     illustratsioonid (joonised,pildid, graafikud);  audiomaterjalid;  Videomaterjalid;  integreeritud lahendused (nt slaidid kombineeritud audio või videoga);  Animatsioonid;  Veebiviiteid;  Jne...
  • 18.
     Õppesisu arvestabõppijate vajaduste ja eripäradega (sh erivajadustega õppijatega).  Kursusel osalemine on võimalik ka kehva internetiühenduse korral.
  • 19.
     õppesisu onusaldusväärne, täpne ja ajakohane. Selgelt on esitatud looja ja õppeasutuse andmed;  viidatud on vastavalt autoriõiguse seadusele;  õppematerjalide juures on märge selle viimati uuendamise kohta;  kõik kursusel viidatud veebilingid ja videod töötavad.  õppematerjal on kasutatav erinevate veebilehitsejate ning operatsioonisüsteemidega;  õppematerjalid on keeleliselt korrektsed.
  • 20.
    Tekstipõhiste õppematerjalide väljatöötamisel onsoovitav järgida alljärgnevaid põhimõtteid:  Õppematerjalid on kas üldtunnustatud formaadis, mille kasutamiseks õppija ei pea tegema täiendavaid kulutusi või tagab kursuse autor/läbiviija õppijatele vajaliku eritarkvara;  Õppematerjalides kasutatavad graafilised elemendid on oma mahult kompaktsed.
  • 21.
    Kui õppematerjal onmõeldud iseseisvaks läbimiseks, peab seda toetama kogu struktuur: ◦ olemas on selged ja ülevaatlikud sissejuhtavad materjalid; ◦ viidatud reflekteerimisvahendid; ◦ Rühmatöövahendid; ◦ õpitu tagasiside võimalused; ◦ kontaktid võimalike küsimuste puhuks jm. Õppijal on võimalik soovi korral vähese vaevaga õppematerjal oma arvutisse salvestada või välja trükkida.
  • 22.
     Õppematerjalid onlihtsalt loetavad, mis tähendab selget, ühtlast ja ülevaatlikku struktuuri.  Lehekülgedel on selged pealkirjad, alapealkirjad, loetelud. Sarnaste elementide kujundus on sama.  Õppematerjalide koostamisel on arvestatud õppijate tähelepanu eripäraga.  Õppematerjalide kujundamisel on lähtutud pigem tagasihoidlikust värvigammast.  Kirjastiil veebimaterjalide puhul võiks olla ekraanilt kergesti loetav, nt Arial või Verdana.
  • 23.
    Veebipõhise kursuse läbiviimiseleristatakse viit etappi:  kursusele sisenemine ja kursusest osavõtjate motiveerimine;  sotsialiseerumine;  informatsiooni vahetamine;  teadmiste omandamine;  hinnangu andmine ja kokkuvõtete tegemine.
  • 24.
    Õpetajad/õppejõud ja tuutoridpeavad e-õppes täitma alljärgnevaid rolle:  tehniline (technical) - arvuti ja õpikeskkonnaga seotud abi kursusel osalejatele;  organisatoorne (managerial) - õppeprotsessi juhtimine;  sotsiaalne (social) - toetava õhkkonna loomine kursusel osalejate vahel;  pedagoogiline (pedagogical) - olulistele materjalidele tähelepanu juhtimine, iseseisva töö  juhtimine ja tagasiside andmine.
  • 25.
     Tehnilise toepakkumisel selgitatakse õppijatele, millist riist- ja tarkvara on vaja kursusel osalemiseks.  Õppijatele jagatakse näpunäiteid õpikeskkonnas liikumiseks ja erinevate vahendite kasutamiseks ning nõustatakse tehnilistes küsimustes või suunatakse nad esinevate probleemide lahendamiseks vastavate spetsialistide poole.  Tehnilise toe eesmärk on tagada õpikeskkonna tõrgeteta funktsioneerimine kogu kursuse vältel.  Tehniline tugi peab olema pidevalt kättesaadav sõltumata ajast ja kohast.
  • 26.
    E-kursusel õpetamise organisatoorneaspekt hõlmab järgnevaid tegevusi:  Kursuse ajakava planeerimine (algus, lõpp, kestus, auditoorse õppe toimumise ajad ja kohad, vajalikud ruumid ja tehnika jm);  õppijate registreerimine kursusele, info jagamine jne...
  • 27.
     õppijate osalemisaktiivsusejälgimine ja eneseusalduse tõstmine;  õppeprotsessi juhtimine - teadete edastamine õppeprotsessi kulgemise kohta, info ja meeldetuletuste jagamine koduste ülesannete kohta;  foorumis toimuvatele aruteludele kaasa aitamine, reaalajas toimuvate jututoa vestluste jälgimine, rühmatööde sujumise tagamine;  õppijate julgustamine ja õhutamine oma kogemusi jagama.
  • 28.
    VÄLINE JA SISENEHINDAMINE  E-kursuse hindamisel tuleb keskenduda: ◦ Sisule; ◦ teostusviisile; ◦ Interaktiivsuse tasemetele
  • 29.
    E-kursuse läbiviimise dokumenteerimiselvõib kasutada järgmist raamistikku, nn „Õpetamise päevikut”, et kursust hiljem hõlpsasti täiendada ja parendada: ◦ Aine, maht, õppeaasta, õpetajad/tuutorid, õppijate arv ◦ Kuupäev ◦ Teema ◦ Mis õnnestus väga hästi ◦ Probleemid ◦ Ideed edaspidiseks ◦ Dokumenteerimise osaks on ka õppijate tagasiside kogumine. Saadud tulemusi võetakse arvesse ja tehakse võimalikud parandused, täiendused jm.
  • 30.
    Kvaliteedinõuded e-kursusele väljatöötamise etapis Kursus on hästi struktureeritud ja lihtne kasutada;  Õppematerjalide esitamisel kasutatakse kursuse õpiväljunditele vastavalt sobivaid meediume (nt  tekst, pildid, animatsioonid, audio, video jm);  Väljatöötatud õppematerjalid vastavad õppematerjalide loomise headele tavadele;
  • 31.
     Kursuse materjalideedastamisviis vastab õppijate vajadustele ja tehnilistele võimalustele;  Kursuselt viidatud veebipõhine kirjandus on kättesaadav;  Õpijuhis on põhjalik ja terviklik, sisaldades osalise e-kursuse puhul ka ülevaadet auditoorsest õppetööst;  Õpikeskkonna kasutamine ei nõua eraldi tasulise lisatarkvara soetamist;  Kursust testitakse enne reaalses õppeprotsessis kasutamist.  Kursus on tehniliselt töökorras (lingid töötavad, vajalikud vahendid avanevad jms);
  • 32.
     http://www.slideshare.net/kajaloo/pihaldusssteem  http://www.e-ope.ee/opetajatele/juhend_kvaliteetse_e- kursuse_loomiseks SOOVITANtutvuda! E-kursuse kvaliteedi käsiraamatuga  http://www.eope.ee/_download/repository/Kasiraamat 2.0.pdf E-kursuse hindamise maatriks http://www.eope.ee/images/50000886/eneseanaluusi_m aatriks_VER2.0.xlsx
  • 33.