Läänemeri
5.klass
Viia hang
2013
Läänemeri
Läänemeri ehk
Limneameri on Atlandi
ookeani sisemeri, mis
piirab Eestit põhjast ja
läänest. Teised
Läänemere-äärsed
riigid on Läti, Leedu,
Poola, Saksamaa,
Taani, Rootsi, Soome
ning Venemaa.
Läänemerd ühendavad
Põhjamerega madalad
ja kitsad Taani väinad.
Läänemeri
Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel.
Ta on ka maailma suurim riimveekogu.
Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit.
Läänemere pindala on umbes 366 000 km2.
Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri.
Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3.
Läänemere saared
Läänemeres on üle 100 000 saare.
Saarestike, kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks.
1.Sjaæelland 7016 km2
2.Gotland 3001 km2
3.Fyn 2973 km2
4.Saaremaa 2673 km2
5.Öland 1344 km2
6.Lolland 1241 km2
7.Hiiumaa 989 km2
Läänemere lahed
Läänemeres on ka palju suuri ja väikeseid lahtesid.
Läänemere suuremad lahed:
Botnia laht
Soome laht
Riia laht
Läänemeri
Peaaegu sisemeri
Läänemeri on ookeanidega
ühendatud kitsaste ja madalate
Sundi ja Beldi väinade kaudu.
See piirab veevahetust
Põhjamerega, mistõttu
Läänemeres püsib sama vesi
kuni 30 aastat.
Riimvesi
Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolsus on
0,5-18 g/l. Riimvesi tekib jõe- ja merevee segunedes.
Riimveelised on maailmamerega kitsaste väinade kaudu
ühenduses olevad parasvöötme mered (Läänemeri,
Aasovi meri) ja suurte jõgede suudmealad (Obi laht, Elbe
jt.)
Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning
jõgede ja sademete mageveest.
Läänemere teke
Läänemeri on võrdlemisi noor. Praeguses
arengujärgus on mere vanuseks üksnes
ligikaudu 4000 aastat, kuid selle teke ulatub
kaugemasse perioodi.
Läänemere all lasuv kristallilise aluskorra
madal nõgu on umbes kaks miljardit aastat
vana, mere praegune kuju aga hakkas
moodustuma ca 100 000 aasta eest. Enne
viimast jääaega (130 000–115 000 aastat
tagasi) asus siin veekogu,mida nimetatakse
Eemimereks, ent kuna viimase jääaja liustikud
pühkisid minema enamiku varasemate
perioodide jäänustest, pole Läänemere
varasemat ajalugu õnnestunud eriti põhjalikult
uurida.
Viimasest jääajast saadik on praegu
Läänemere nime all tuntud veekogu
läbi teinud mitu muutust. Raskest
jääkattest vabanenud maakoor
hakkas kerkima, mille tulemusena
tekkis või katkes
veekogu ühendus Põhjamere ja
Atlandi ookeaniga Taani väinade või
tänaste Rootsi suurte järvede
kaudu,samuti Valge mere ja Põhja-
Jäämerega. Korduvalt on muutunud
ka veekogu suurus, mis
on olnud praegustest mõõtmetest nii
märksa suurem kui ka väiksem.
Jajajrgse Lnemere arengus vib eristada
jrgmisi etappe:
Balti jpaisjrv (12 0010 00 aastat tagasi)
Joldiameri (10 00900 aastat tagasi)
Antslusjrv (900000 aastat tagasi)
Litoriinameri (000000 aastat tagasi)
Limneameri ehk ndne lnemeri saavutas
praeguse kuju 000 aastat tagasi.
LahedLäänemere põhjaossa jäävad Botnia laht ja
Botnia meri koos nende vahele jääva
Merekurguga,ning Soome laht.Keskosa
moodustab Ava-Läänemeri,mida eraldavad
põhjaosast Saaristomeri ja Ahvenameri.
Ava-Läänemere võib jagada põhja- ja
lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi
basseiniks. Ava-Läänemerest idas paikneb
Liivi laht ja lõunas Gdanski laht.
Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi
kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja
Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu
Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks.
Video was not exported from SlideRocket
Selgrootud
Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab
kiiresti paljunema ka loomhõljum. Loomhõljumi hulka võib arvata ka
märksa suurema selgrootu – meriristi.
Mere põhjal elab mitmesuguseid usse, tigusid, karpe ja vähilisi. Enamik
neist toitub merepõhja langenud lagunevatest taime- ja
loomajäänustest. Kõige rikkalikum on elustik madalas vees vetikate
vahel.
Meririst
Meririst ehk millimallikas on lameda liua kujuline roosa või
kahvatulilla läbipaistva sültja kehaga meduus (karikloom).
Merirsiti kummuva kehaosa läbimõõt on 10–40 cm.
Suuava paikneb keha alapoolel, seda ümbritseb neli suurt
rippuvat suusagarat. Meririst elab pinnalähedases
veekihis ja toitub peamiselt planktonist. Planktereid püüab
kombitsatega vett filtreerides. Ujub halvasti, kummiku
kokkutõmmete abil. Kandub edasi hoovustega. Lained
heidavad meririste sageli rannale.
Meririst
Mere-kirpvähk
Mere-kirpvähk on loogakujuliselt kõver ja külgedelt on tal
lapik keha. Ta liigub madalas rannavees sageli külili.
Mere-kirpvähk sööb vetikaid, planktonit ja surnud
orgaanilist ainet. Neid aga söövad paljud kalad. Maailmas
on kokku 4000 liiki kirpvähilisi, enamus neist elab
veekogu põhjas.
Merikilk
Merikilk on umbes 5 cm pikk selgrootu. Tal on lame keha,
mis on kaetud soomustega. Merikilgile meeldib elada
Läänemere sügavamates ja külmemates osades. Ta keha
koos paljude jalgadega on kaetud soomustega.
Söödav rannakarp
Söödav rannakarp on saanud oma nime selle järgi, et
inimesed söövad teda. Ta poolmed on pealtpoolt mustad
või tumesinised, mis eestpoolt teravalt ahenevad.
Söödav rannakarp
ei suuda kasvada
Ida-Virumaa ranniku
lähistel, sest seal on
liiga mage vesi.
Balti lamekarp
Balti lamekarp on roosakat või valget värvi. Ta koda on
sile. Ta talub ka magedamat vett ja kasvab tänu sellele ka
seal, kus söödav rannakarp ei suuda kasvada.
Imetajad
Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad
hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra.
Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad,
kes veedavad enamuse oma elust vees.
Mügri
Mügri ehk vesirott on rotisuurune hallikaspruunist mustani (noored on
alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole. Kõrvalestad
on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.
Eestis võib vesirotti leida kõikjal.
Elab veekogude läheduses, on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta
tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede
vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele,
kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade
ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid,
porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja
võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks.
Pika sigimisperioodi vältel, mis kestab märtsist oktoobrini, sünnitab
emasloom 2-3 pesakonda, igas 2-10 poega.
Mügri
Video was not exported from SlideRocket
Ondatra
Ondatra on poolveelise eluviisiga näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja.
Ujumist soodustab külgedelt lapik saba. Ondatra on rangelt oma
territooriumil elav loom. Territooriumil on tal kaldasse uuristatud urg.
Ondatra toitub peamiselt veetaimedest: kõrkjaist, vesikuppudest ja
pilliroost. Tal on aastas 2-3 pesakonda, kus on keskmiselt 6…7 poega,
kes on alguses pimedad. Ondatra elab harilikult 2 aastaseks, kuid
mõnikord harva võib ta elada kuni 5 aastaseks. Tema vaenlased on:
saarmad, rebased, röövlinnud, inimesed jt. Inimene kütib ondatraid
väärtusliku karusnaha pärast.
Ondatra
Video was not exported from SlideRocket
Hallhüljes
Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Ta koon on
piklik. Karvkatte värvus on isastel hüljestel pruunikashall,
suurte tumedate laikudega. Emaste karvkate on heledam.
Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal
kuni 300 kg. Emased on väiksemad. Ta elab enamasti
avamerel. Hallhüljes toitub enamasti kaladest, veel sööb
ta mereselgrootuid ja taimi. Poegib ta jääl või maal.
Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul
on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad
hukkuksid. Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna
toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid.
Ta on looduskaitse all.
Hallhüljes
Viiger
Viiger on väiksem kui hallhüljes. Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta
toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid.
Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal
olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1
poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline
ujuma. Viiger elab rannavetes. Ta on looduskaitse all.
Video was not exported from SlideRocket
Läänemere linnud
Koos mereimetajate ja mõnede kalaliikidega
moodustavad linnud mere toiduahelate lõpplüli.
Merelinnud on tõelised maailmaasukad. Nad elavad kõigil
rannikutel, kuid arvukamalt on neid kõrgematel
laiuskraadidel. Seal on vesi külmem ja toidurikkam,
eelkõige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi
loomi. Meremadalikud on olulised veelindude
toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja
mõnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes
suudavad juua nii soolast vett. . Peamised ohud
merelindudele on inimtegevusest tulenev häirimine, elu- ja
toitumispaikade kadumine , õlireostus, kalavõrkudesse
takerdumine ja toiduvarude vähenemine.
Kormoran
Kormoran on hea ujuja ja lendaja ning ülihea sukelduja,
kuid käimine on vaevarikas. Kuna ta on kalatoiduline, siis
on ta arvestatav konkurent kaluritele. Oma
pesapaikadesse saabuvad nad paaridena, mis
moodustuvad ilmselt kogu eluks. Meelispaikades
pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad
emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni
meeter. Pesa asukohaks valitakse võimalusel puuoks,
aga kui seda pole, siis tuleb leppida lamandunud
roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga.
Looduskaitse alla ei kuulu.
Video was not exported from SlideRocket
Kühmnokk-luik
Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luik
eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja
rannikujärvi, harvem lagedaid meresaari. Looduslikke
vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Kühmnokk-
luige nokk on hirmus relv, millega ta võib lüüa sügavaid
haavu. Ründel kasutab ta ka oma tiibu, mille nukkidega
antud hoobid on võrreldavad täiskasvanud inimese
rusikalöökidega. Vihane kühmnokk-luik võib ka inimesele
eluohtlik olla: kui teda ärritada, ründab ta meelsasti.
Inimene ohustab kühmnokk-luike eelkõige veekogude
saastamisega. Kühmnokk-luik ei ole looduskaitse all.
Video was not exported from SlideRocket
Laululuik
Rändel peatuvad luiged nii merel kui ka siseveekogudel
(nendeks saavad olla vaid suuremad järved, laululuik ei
usalda väikseid veekogusid), teostades merelähedastelt
hädaohututelt aladelt päeva jooksul regulaarseid lende
madalmere toitemaadele. Toitu hangivad nad nokaga
põhja küünitades, sügavamal vees sageli keha püstiselt
alla suunates, nagu pardid. Laululuik toitub eelkõige
taimedest, vähemtähtsad on selgrootud loomad.
Praegusel ajal on laululuik looduskaitse all.
Video was not exported from SlideRocket
Merikotkas
Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku,
enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja männikud.
Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad
on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba
sajandeid. Taimekaitsemürkide ja loomaraibete
mürgitamine ohustavad merikotkade arvukust. Merikotkas
toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur
lind, siis alates pardisuurustest lindudest ta suurte lindude
seas erilist valikut tegema ei pea, kes ette jääb, see lõpu
leiab. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad
ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab
kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes
ujuvaid suuri kalu.
Video was not exported from SlideRocket
Jääkoskel
Jääkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta
metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse. Pesa
teeb jääkoskel igasugustesse õõnsustesse, kõige
sagedamini puuõõnsustesse, kuid ei põlga ära ka
müüripragusid, põranda- ja katusealuseid. Jääkoskel
kasutab ka. Jääkoskel võib aga pesitseda ka avapesas,
roostikus, tihedas rohus või ka põõsaste all. Jääkoskel
toitub kaladest. Jääkosklat kütitakse aastas umbes
poolsada lindu. Looduskaitse alla ei kuulu.
Video was not exported from SlideRocket
Merikajakas
Teda võib kohata ainult merel, sisemaale ei tule ta kunagi. Pesa
rajatakse kõrgemale rannaniidule, kaljule, laugkaldale või lihtsalt
kõrgesse rohtu. See kujutab endast suurt oksaraagudest, taimedest ja
vetikatest tehtud kuhjatist. Peamiseks ehitusmaterjaliks ongi just
Läänemere rannikule massiliselt välja uhutav põisadru. Pesad
paiknevad meresaarel väikeste kolooniatena, harvem ka üksikult. Alati
leidub merikajakaid suurte linnade sadamates, kust nad koos
väiksemate kajakatega ka laevu saatma lendavad. Merikajakas ujub
sageli ning teeb seda hästi. Merikajakas on küll kõigesööja, aga tema
põhitoit on siiski kalad. Nii võib ta sageli ka kaluritele võrke lõhuda ja
süüa seest kalu. Peale selle teeb ta hulka kahju väiksematele
kajakaliikidele, kelle poegi ja mune ta tihti ära sööb. Aga meresanitarina
toob ta veeökosüsteemidele ka kasu.
Video was not exported from SlideRocket
Aul
Aul on väiksemat sorti sukelpart, kes kaalub tavaliselt
600-700g. Aul pesitseb tundravöötmes, kuid talvituma
lendab lõuna poole. Euroopas on olulisim talvituspiirkond
aulidele Läänemeri, kus talvitub kuni 4,5 miljonit lindu.
Peamisteks ohtudeks on naftareostus, sattumine kalurite
püünistesse nind pesitsusaladel poegade ja munade
hävitamine polaarrebaste ja kajakate poolt. Toitumiseks
aulid sukelduvad ja ujuvad vee all. Nad võivad sukelduda
kuni 60 m sügavusele. Nad söövad peamiselt limuseid,
vähilaadseid ja mõningaid väikesi kalu, kuid vahel ka
taimset toitu.
Video was not exported from SlideRocket
Kirjuhahk
Kirjuhahk kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu
sattunud linnuliikide hulka. Läänemeri on kõige tähtsam
kirjuhaha talvituspiirkond Euroopas. Kirjuhahad peatuvad
talvel enamasti avamerel, kuid kevadkuudel tulevad nad
sagedamini ranna lähedusse, kus toituvad
rannakarpidest, vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja ka
taimedest. Läänemerel talvituvad kirjuhahad on põhiliselt
koondunud Lääne-Saaremaale. Vähesel määral võib neid
leida ka Leedu rannikuvetes, Ahvenamaa saarestikus ja
Rootsi ranniku lähedal. Pesitsusaladel ohustab kirjuhahku
suurenenud inimtegevus ning ka polaarrebased ja
kajakad. Euroopa talvituspaikades on üha tõsisem oht
naftareostus. Teda võib ohustada ka rannakalapüük.
Video was not exported from SlideRocket
Hahk
Hahk armastab sügavamat vett ja siseveekogudele ei
tule. Hahk on kuival maal kohmakas, kuid vees vägagi
osav. Ta on võimeline sukelduma kuue meetri sügavuseni
ja olema vee all pisut üle minuti. Hahk toitub
rannakarpidest ja vähilaadsetest, aeg-ajalt saab kätte ka
väiksemaid kalu. Toitu hangib ta nii sukeldudes kui ka
madalas vees küünitades. Karpe neelab ta koos kojaga,
mille tugev magu söödavast osast realdab.
Mustvaer (Melanitta nigra) ja tõmmuvaer ( Melanitta
fusca) Vaeraid võib enamasti näha avamerel suurte
parvedena. Vaerad toituvad peamiselt molluskitest,
koorikloomadest, ussidest ja muudest selgrootutest,
süües vahel ka väikesi kalu ja veetaimi. Nad võivad toidu
järele sukelduda kuni 30 meetri sügavusele.
Video was not exported from SlideRocket
Nad on vähearvukad ja kogu maailmas kaitse all olevad
veelinnud. Nad on suurepärased sukeldujad, kes toituvad
peamiselt kaladest. Kaurid võivad viibida vee all
keskmiselt ühe minuti ning jõuda mitmekümne meetri
sügavusele. Maapinnal on nad väga kohmakad. Sel
põhjusel asuvad kauride pesad tavaliselt kaldapiirist vaid
mõne meetri kaugusel.
Järvekaur ja punakurk-kaur
Video was not exported from SlideRocket
Väikekajakas
Tema on maailma väikseim kajakas, kes on
väikesearvuline kogu Euroopas. Pesitsuspaigana
eelistavad nad madalate taimestikurikaste järvede ja
merelahtede kaldaid ning meresaari. Läbirände ajal
kohtub väikekajakaid peamiselt avamerel. Väikekajakas
toitub peamiselt putukatest, näiteks kiilidest,
ühepäevikutest, kärbestest, kihulastest ja mardikatest, ent
püüab ka kala ja veeselgrootuid ning vahel sööb
taimevõsusid. Looduslikke vaenlasi väikekajakate
vanalindudel eriti pole, kuid mätaste vahele rajatud pesi
võivad rüüstada röövlomad ja linnud.
Video was not exported from SlideRocket
Alk
Algid on tõelised merelinnud – nad veedavad enamiku
ajast vees, kalastades, sulgi kohendades ja isegi
magades, ning tulevad kaldale ainult pesitsema. Olles küll
üsna head lendajad, eelistavad nad ohu korral siiski
pigem sukelduda. Algid pesitsevad peamiselt kolooniates
kaljunukkidel, kus röövloomadel on raske nende munade
või poegadeni jõuda.
Video was not exported from SlideRocket
Video was not exported from SlideRocket
Kasutatud materjalid
http://www.tlu.ee/~nsasha/Laanemeri/
http://www.envir.ee/471030
http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/terms/riimvesi.htm
http://ec.europa.eu/environment/life/project/Projects/index.cfm?fuseacti
on=home.showFile&rep=file&fil=Baltic_MPAs_SeetheSea_EST.pdf
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meririst1
http://www.kalapeedia.ee/kirpvahilised.html
http://faminer.ee/vesirott-e-mugri/
http://www.sea.ee/huvitavat/linnud/

Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus

  • 1.
  • 2.
    Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri onAtlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad.
  • 3.
    Läänemeri Läänemeri on maailmassuuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3.
  • 4.
    Läänemere saared Läänemeres onüle 100 000 saare. Saarestike, kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks. 1.Sjaæelland 7016 km2 2.Gotland 3001 km2 3.Fyn 2973 km2 4.Saaremaa 2673 km2 5.Öland 1344 km2 6.Lolland 1241 km2 7.Hiiumaa 989 km2
  • 5.
    Läänemere lahed Läänemeres onka palju suuri ja väikeseid lahtesid. Läänemere suuremad lahed: Botnia laht Soome laht Riia laht
  • 6.
    Läänemeri Peaaegu sisemeri Läänemeri onookeanidega ühendatud kitsaste ja madalate Sundi ja Beldi väinade kaudu. See piirab veevahetust Põhjamerega, mistõttu Läänemeres püsib sama vesi kuni 30 aastat.
  • 7.
    Riimvesi Riimvesi on looduslikeveekogude vesi, mille soolsus on 0,5-18 g/l. Riimvesi tekib jõe- ja merevee segunedes. Riimveelised on maailmamerega kitsaste väinade kaudu ühenduses olevad parasvöötme mered (Läänemeri, Aasovi meri) ja suurte jõgede suudmealad (Obi laht, Elbe jt.) Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest.
  • 8.
    Läänemere teke Läänemeri onvõrdlemisi noor. Praeguses arengujärgus on mere vanuseks üksnes ligikaudu 4000 aastat, kuid selle teke ulatub kaugemasse perioodi. Läänemere all lasuv kristallilise aluskorra madal nõgu on umbes kaks miljardit aastat vana, mere praegune kuju aga hakkas moodustuma ca 100 000 aasta eest. Enne viimast jääaega (130 000–115 000 aastat tagasi) asus siin veekogu,mida nimetatakse Eemimereks, ent kuna viimase jääaja liustikud pühkisid minema enamiku varasemate perioodide jäänustest, pole Läänemere varasemat ajalugu õnnestunud eriti põhjalikult uurida.
  • 9.
    Viimasest jääajast saadikon praegu Läänemere nime all tuntud veekogu läbi teinud mitu muutust. Raskest jääkattest vabanenud maakoor hakkas kerkima, mille tulemusena tekkis või katkes veekogu ühendus Põhjamere ja Atlandi ookeaniga Taani väinade või tänaste Rootsi suurte järvede kaudu,samuti Valge mere ja Põhja- Jäämerega. Korduvalt on muutunud ka veekogu suurus, mis on olnud praegustest mõõtmetest nii märksa suurem kui ka väiksem.
  • 10.
    Jajajrgse Lnemere arengusvib eristada jrgmisi etappe: Balti jpaisjrv (12 0010 00 aastat tagasi) Joldiameri (10 00900 aastat tagasi) Antslusjrv (900000 aastat tagasi) Litoriinameri (000000 aastat tagasi) Limneameri ehk ndne lnemeri saavutas praeguse kuju 000 aastat tagasi.
  • 11.
    LahedLäänemere põhjaossa jäävadBotnia laht ja Botnia meri koos nende vahele jääva Merekurguga,ning Soome laht.Keskosa moodustab Ava-Läänemeri,mida eraldavad põhjaosast Saaristomeri ja Ahvenameri. Ava-Läänemere võib jagada põhja- ja lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi basseiniks. Ava-Läänemerest idas paikneb Liivi laht ja lõunas Gdanski laht. Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks.
  • 14.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 15.
    Selgrootud Kevadel, kui vesion soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum. Loomhõljumi hulka võib arvata ka märksa suurema selgrootu – meriristi. Mere põhjal elab mitmesuguseid usse, tigusid, karpe ja vähilisi. Enamik neist toitub merepõhja langenud lagunevatest taime- ja loomajäänustest. Kõige rikkalikum on elustik madalas vees vetikate vahel.
  • 16.
    Meririst Meririst ehk millimallikason lameda liua kujuline roosa või kahvatulilla läbipaistva sültja kehaga meduus (karikloom). Merirsiti kummuva kehaosa läbimõõt on 10–40 cm. Suuava paikneb keha alapoolel, seda ümbritseb neli suurt rippuvat suusagarat. Meririst elab pinnalähedases veekihis ja toitub peamiselt planktonist. Planktereid püüab kombitsatega vett filtreerides. Ujub halvasti, kummiku kokkutõmmete abil. Kandub edasi hoovustega. Lained heidavad meririste sageli rannale.
  • 17.
  • 18.
    Mere-kirpvähk Mere-kirpvähk on loogakujuliseltkõver ja külgedelt on tal lapik keha. Ta liigub madalas rannavees sageli külili. Mere-kirpvähk sööb vetikaid, planktonit ja surnud orgaanilist ainet. Neid aga söövad paljud kalad. Maailmas on kokku 4000 liiki kirpvähilisi, enamus neist elab veekogu põhjas.
  • 19.
    Merikilk Merikilk on umbes5 cm pikk selgrootu. Tal on lame keha, mis on kaetud soomustega. Merikilgile meeldib elada Läänemere sügavamates ja külmemates osades. Ta keha koos paljude jalgadega on kaetud soomustega.
  • 20.
    Söödav rannakarp Söödav rannakarpon saanud oma nime selle järgi, et inimesed söövad teda. Ta poolmed on pealtpoolt mustad või tumesinised, mis eestpoolt teravalt ahenevad. Söödav rannakarp ei suuda kasvada Ida-Virumaa ranniku lähistel, sest seal on liiga mage vesi.
  • 21.
    Balti lamekarp Balti lamekarpon roosakat või valget värvi. Ta koda on sile. Ta talub ka magedamat vett ja kasvab tänu sellele ka seal, kus söödav rannakarp ei suuda kasvada.
  • 22.
    Imetajad Läänemeres ning selleääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees.
  • 23.
    Mügri Mügri ehk vesirotton rotisuurune hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja. Eestis võib vesirotti leida kõikjal. Elab veekogude läheduses, on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks. Pika sigimisperioodi vältel, mis kestab märtsist oktoobrini, sünnitab emasloom 2-3 pesakonda, igas 2-10 poega.
  • 24.
  • 25.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 26.
    Ondatra Ondatra on poolveeliseeluviisiga näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Ujumist soodustab külgedelt lapik saba. Ondatra on rangelt oma territooriumil elav loom. Territooriumil on tal kaldasse uuristatud urg. Ondatra toitub peamiselt veetaimedest: kõrkjaist, vesikuppudest ja pilliroost. Tal on aastas 2-3 pesakonda, kus on keskmiselt 6…7 poega, kes on alguses pimedad. Ondatra elab harilikult 2 aastaseks, kuid mõnikord harva võib ta elada kuni 5 aastaseks. Tema vaenlased on: saarmad, rebased, röövlinnud, inimesed jt. Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast.
  • 27.
  • 28.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 29.
    Hallhüljes Hallhüljes on Läänemeresuurim imetaja. Ta koon on piklik. Karvkatte värvus on isastel hüljestel pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emaste karvkate on heledam. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kg. Emased on väiksemad. Ta elab enamasti avamerel. Hallhüljes toitub enamasti kaladest, veel sööb ta mereselgrootuid ja taimi. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad hukkuksid. Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Ta on looduskaitse all.
  • 30.
  • 31.
    Viiger Viiger on väiksemkui hallhüljes. Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline ujuma. Viiger elab rannavetes. Ta on looduskaitse all.
  • 32.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 33.
    Läänemere linnud Koos mereimetajateja mõnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lõpplüli. Merelinnud on tõelised maailmaasukad. Nad elavad kõigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid kõrgematel laiuskraadidel. Seal on vesi külmem ja toidurikkam, eelkõige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mõnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua nii soolast vett. . Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev häirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine , õlireostus, kalavõrkudesse takerdumine ja toiduvarude vähenemine.
  • 34.
    Kormoran Kormoran on heaujuja ja lendaja ning ülihea sukelduja, kuid käimine on vaevarikas. Kuna ta on kalatoiduline, siis on ta arvestatav konkurent kaluritele. Oma pesapaikadesse saabuvad nad paaridena, mis moodustuvad ilmselt kogu eluks. Meelispaikades pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni meeter. Pesa asukohaks valitakse võimalusel puuoks, aga kui seda pole, siis tuleb leppida lamandunud roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga. Looduskaitse alla ei kuulu.
  • 37.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 38.
    Kühmnokk-luik Kühmnokk-luik on vägavaikne lind. Kühmnokk-luik eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, harvem lagedaid meresaari. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Kühmnokk- luige nokk on hirmus relv, millega ta võib lüüa sügavaid haavu. Ründel kasutab ta ka oma tiibu, mille nukkidega antud hoobid on võrreldavad täiskasvanud inimese rusikalöökidega. Vihane kühmnokk-luik võib ka inimesele eluohtlik olla: kui teda ärritada, ründab ta meelsasti. Inimene ohustab kühmnokk-luike eelkõige veekogude saastamisega. Kühmnokk-luik ei ole looduskaitse all.
  • 40.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 41.
    Laululuik Rändel peatuvad luigednii merel kui ka siseveekogudel (nendeks saavad olla vaid suuremad järved, laululuik ei usalda väikseid veekogusid), teostades merelähedastelt hädaohututelt aladelt päeva jooksul regulaarseid lende madalmere toitemaadele. Toitu hangivad nad nokaga põhja küünitades, sügavamal vees sageli keha püstiselt alla suunates, nagu pardid. Laululuik toitub eelkõige taimedest, vähemtähtsad on selgrootud loomad. Praegusel ajal on laululuik looduskaitse all.
  • 43.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 44.
    Merikotkas Merikotkas eelistab veekogudelähedasielupaiku, enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid. Taimekaitsemürkide ja loomaraibete mürgitamine ohustavad merikotkade arvukust. Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur lind, siis alates pardisuurustest lindudest ta suurte lindude seas erilist valikut tegema ei pea, kes ette jääb, see lõpu leiab. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu.
  • 46.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 47.
    Jääkoskel Jääkoskel tegutseb avaveel,ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse. Pesa teeb jääkoskel igasugustesse õõnsustesse, kõige sagedamini puuõõnsustesse, kuid ei põlga ära ka müüripragusid, põranda- ja katusealuseid. Jääkoskel kasutab ka. Jääkoskel võib aga pesitseda ka avapesas, roostikus, tihedas rohus või ka põõsaste all. Jääkoskel toitub kaladest. Jääkosklat kütitakse aastas umbes poolsada lindu. Looduskaitse alla ei kuulu.
  • 50.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 51.
    Merikajakas Teda võib kohataainult merel, sisemaale ei tule ta kunagi. Pesa rajatakse kõrgemale rannaniidule, kaljule, laugkaldale või lihtsalt kõrgesse rohtu. See kujutab endast suurt oksaraagudest, taimedest ja vetikatest tehtud kuhjatist. Peamiseks ehitusmaterjaliks ongi just Läänemere rannikule massiliselt välja uhutav põisadru. Pesad paiknevad meresaarel väikeste kolooniatena, harvem ka üksikult. Alati leidub merikajakaid suurte linnade sadamates, kust nad koos väiksemate kajakatega ka laevu saatma lendavad. Merikajakas ujub sageli ning teeb seda hästi. Merikajakas on küll kõigesööja, aga tema põhitoit on siiski kalad. Nii võib ta sageli ka kaluritele võrke lõhuda ja süüa seest kalu. Peale selle teeb ta hulka kahju väiksematele kajakaliikidele, kelle poegi ja mune ta tihti ära sööb. Aga meresanitarina toob ta veeökosüsteemidele ka kasu.
  • 53.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 54.
    Aul Aul on väiksematsorti sukelpart, kes kaalub tavaliselt 600-700g. Aul pesitseb tundravöötmes, kuid talvituma lendab lõuna poole. Euroopas on olulisim talvituspiirkond aulidele Läänemeri, kus talvitub kuni 4,5 miljonit lindu. Peamisteks ohtudeks on naftareostus, sattumine kalurite püünistesse nind pesitsusaladel poegade ja munade hävitamine polaarrebaste ja kajakate poolt. Toitumiseks aulid sukelduvad ja ujuvad vee all. Nad võivad sukelduda kuni 60 m sügavusele. Nad söövad peamiselt limuseid, vähilaadseid ja mõningaid väikesi kalu, kuid vahel ka taimset toitu.
  • 56.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 57.
    Kirjuhahk Kirjuhahk kuulub maailmasotsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Läänemeri on kõige tähtsam kirjuhaha talvituspiirkond Euroopas. Kirjuhahad peatuvad talvel enamasti avamerel, kuid kevadkuudel tulevad nad sagedamini ranna lähedusse, kus toituvad rannakarpidest, vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja ka taimedest. Läänemerel talvituvad kirjuhahad on põhiliselt koondunud Lääne-Saaremaale. Vähesel määral võib neid leida ka Leedu rannikuvetes, Ahvenamaa saarestikus ja Rootsi ranniku lähedal. Pesitsusaladel ohustab kirjuhahku suurenenud inimtegevus ning ka polaarrebased ja kajakad. Euroopa talvituspaikades on üha tõsisem oht naftareostus. Teda võib ohustada ka rannakalapüük.
  • 59.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 60.
    Hahk Hahk armastab sügavamatvett ja siseveekogudele ei tule. Hahk on kuival maal kohmakas, kuid vees vägagi osav. Ta on võimeline sukelduma kuue meetri sügavuseni ja olema vee all pisut üle minuti. Hahk toitub rannakarpidest ja vähilaadsetest, aeg-ajalt saab kätte ka väiksemaid kalu. Toitu hangib ta nii sukeldudes kui ka madalas vees küünitades. Karpe neelab ta koos kojaga, mille tugev magu söödavast osast realdab. Mustvaer (Melanitta nigra) ja tõmmuvaer ( Melanitta fusca) Vaeraid võib enamasti näha avamerel suurte parvedena. Vaerad toituvad peamiselt molluskitest, koorikloomadest, ussidest ja muudest selgrootutest, süües vahel ka väikesi kalu ja veetaimi. Nad võivad toidu järele sukelduda kuni 30 meetri sügavusele.
  • 62.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 63.
    Nad on vähearvukadja kogu maailmas kaitse all olevad veelinnud. Nad on suurepärased sukeldujad, kes toituvad peamiselt kaladest. Kaurid võivad viibida vee all keskmiselt ühe minuti ning jõuda mitmekümne meetri sügavusele. Maapinnal on nad väga kohmakad. Sel põhjusel asuvad kauride pesad tavaliselt kaldapiirist vaid mõne meetri kaugusel. Järvekaur ja punakurk-kaur
  • 65.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 66.
    Väikekajakas Tema on maailmaväikseim kajakas, kes on väikesearvuline kogu Euroopas. Pesitsuspaigana eelistavad nad madalate taimestikurikaste järvede ja merelahtede kaldaid ning meresaari. Läbirände ajal kohtub väikekajakaid peamiselt avamerel. Väikekajakas toitub peamiselt putukatest, näiteks kiilidest, ühepäevikutest, kärbestest, kihulastest ja mardikatest, ent püüab ka kala ja veeselgrootuid ning vahel sööb taimevõsusid. Looduslikke vaenlasi väikekajakate vanalindudel eriti pole, kuid mätaste vahele rajatud pesi võivad rüüstada röövlomad ja linnud.
  • 68.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 69.
    Alk Algid on tõelisedmerelinnud – nad veedavad enamiku ajast vees, kalastades, sulgi kohendades ja isegi magades, ning tulevad kaldale ainult pesitsema. Olles küll üsna head lendajad, eelistavad nad ohu korral siiski pigem sukelduda. Algid pesitsevad peamiselt kolooniates kaljunukkidel, kus röövloomadel on raske nende munade või poegadeni jõuda.
  • 71.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 72.
    Video was notexported from SlideRocket
  • 73.