1. Vesinik
Kristo Haavel
10b
Tallinna täiskasvanute gümnaasium
2012
2. Paiknemine P.tabelis ja aatomi
ehitus
• Vesinik asub perioodilisus tabelis esimesel kohal.
• Vesiniku tähis on H.
• Vesiniku tuumalaeng on 1.
• Vesiniku massiarv on 1.
• Vesinikul on 1 Prooton,
1 Neutron ja 1 elektron,
ehk väliskihil asub 1 elektron.
• Vesinik esineb kolme
isotoobina:
tavaline vesinik (prootium),
raske vesinik (deuteerium)
ja üliraske vesinik (triitium).
3. Levik looduses
• Lihtainena vesinikku maal eriti ei leidu.
• Vesinik moodustab maakoorest alla ühe
massiprotsendi, aatomite arvult aga on vesinik
üks levinumaid elemente.
• Vesinik esineb looduses enamuselt vee
koostises, kuid ka mõnedes mineraalides ja
enamikus orgaanilistes ainetes.
• Universumis on vesinik kõige levinum keemiline
element, vesinik moodustab enamuse Päikese
massist.
4. Lihtaine omadused
• Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest
(H2). Vesiniku molekulid on väikesed ja kerged,
nendevahelised jõud on väga nõrgad.
• Vesiniku sulamis ja keemis temperatuurid on
väga madalad.
• Vesiniku keemis temperatuur on -253 C kraadi.
• Vesinik on lõhnata,maitseta ja värvusetu.
• Vesinik on kõige kergem (väiksema tihedusega)
gaas.
• Vesinik on vees väga vähe lahustuv.
5. Keemilised omadused
• Vesinik on suhteliselt väheaktiivne mittemetall.
• Vesinik käitub enamikes keemilistes reaktsioonides redutseerijana,
moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmes I. Reageerimisel
aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerujana tekivad
hüdriidid,milles vesinik on oksüdatsiooniastmes –I.
• Elektroni täielikul loovutamisel tekib vesiniku aatomist H+ ioon ehk
prooton. H+ ioonid on üliväikesed. Seetõttu ei esine vesinikioonid
üksinda ega moodusta ka ioonilist sidet, vaid seostuvad teiste
osakestega kovalentsete sidemetega.
• Molekulaarne vesinik on keemiliselt üsna väheaktiivne, aatomid on
väiksed ja nende side vesiniku molekulides tugev.
• Atomaarne vesinik on üsna aktiivne, ebapüsiv ja vesiniku aatomid
liituvad kergesti molekulideks.
6. Tähtsamad ühendid
• Vesi: hapniku ja vesiniku tähtsaim ühend,
tavatingimustes vedel, raskeim +4 C
kraadi juures.
• Hüdriidid: vesiniku ja metalli ühend, NaH
(naatriumhüdriid).
• Vesinikperoksiid: (H2O2), tugev
oksüdeerija.
7. Kasutamine
• Kütusena, enamasti raketikütuses, kuid ka juba autode ja
muude pisemate sõidukite kütusena.
• Metallurgias metallide
redutseerimisel
oksiididest.
• Keemiatööstuses
ammoniaagi ja paljude
orgaaniliste ainete
tootmisel.
• Vesinik on saamas
alternatiivenergia allikaks.
8. Saamine
• Laboris enamasti tsingi reageerimisel väävel või
soolhappe lahusega. Sealjuures eralduv vesinik
sisaldab vähesel määral lisandeid, mis annavad
talle teravavõitu lõhna. Zn(t) + 2HCl(l)
ZnCl2(l) + H2 ↑ (g).
• Puhtama vesiniku saamiseks kasutatakse vee
elektrolüüsi. Veele lisatakse elektrijuhtivuse
tõstmiseks tugevaid elektrolüüte. Elektrolüüsil
eraldub vesinik ja hapnik. Katoodreaktsioon:
2H2O + 2e¯ H2 + 2OH ¯. Anoodreaktsioon:
2H2O – 4e ¯ O2 + 4H(+)
9. Küsimused
• Kus (looduses) leidub vesinikku kõige
rohkem?
• Miks võib vesinik meile tulevikus väga
tähtsaks saada?
• Millisel puhul ei ole vesinik lõhnatu?
• Mitmest aatomist koosneb üks vesiniku
molekul?
• Kas vesinikku leidub maal lihtainena
palju?
