Downloaded 16 times
Lämmastik
- 1. Lämmastik Malle Mäelt 10B Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2012
- 2. Lämmastik • Sümbol: N •Aatomi nr: 7 • Aatommass: 14,01 • Kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastik on mittemetall. • Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. • Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada.
- 3. Lämmastik looduses. • Lämmastikon õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. • Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tšiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. • On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal.
- 4. Füüsikalised omadused • Lämmastikon maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv ja õhust veidi kergem(tihedus(kg/m3) on 1,251) • Lämmastiku soojusjuhtivus (W/(m*K) on 0,0237. • Lämmastiku sulamis temperatuur on – 210 oC ja keemistemperatuur on –196oC.
- 5. Keemilised omadused • Lämmastikon väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne. • Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). • Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO b) vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 c) metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 • Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist.
- 6. Kasutamine • Lämmastikku kasutatakseammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks . • Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete tootmise lähteaine. • Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. • Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks mõnede kopsutuberkuloosi vormide puhul.
- 7. Leidumine • Lihtainena leidublämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 mahuprotsenti • Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates mineraalides eelkõige nitraatides ehk salpeetrites • Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. • Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes.
- 8. Saamine • Kuna lämmastikukeemistemperatuur (-196 °C) on veidi madalam kui hapnikul (-183 °C), siis sellel erinevusel põhineb ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. • Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O
- 9. Tähtsamad ühendid • Lämmastikuoksiid •Ammoniaak –NH3 • Ammoniumsoolad • Lämmastikhape – NHO3 on tähtsaim lämmastikuühend • Soolad – on nitraadid. K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. On vees hästi lahustuvad.
- 10. Küsimused • Kus leidubkõige rohkem lämmastikku lihtainena? • Mis kahe peamise aine kuumutamisel saab laboratoorselt lämmastikku? • Nimeta tähtsamaid ühendeid. • Milles esineb lämmastik looduses? • Kas lämmastik põleb? • Milleks kasutatakse vedelat lämmastikku?
- 11. Kasutatud materjal • http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/ loodus/lammastik.html • http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/LAMMASTIK.pd f