2. Elutingimused Läänemeres
• Läänemeri imeb soojust endasse. Läänemere
vesi on mage.
• Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine
riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi
on segu ookeaniveest ja paljude jõgede
toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on
Lõuna-Läänemeres lausa 20 promilli (‰), kuid
väheneb 6 promillini Läänemere põhjaosas.
3. Jääolud
• Mereveest tekkiv jää on soolane, erinevalt järvevõi jõejääst. Reegliks on, et merejää soolsus on
ligikaudu kolmandiku võrra madalam kui veel,
millest see tekib. Sool ja veesleiduvad
osisedpaiknevad merejää kristallide vahel.
Seetõttu on merejää nõrgem kui magevee-jää.
• Kui kevadel tõsta jäätükk päikese kätte,
pääsevad kiired läbi puhaste kristallide, kuid
neelduvad kristallide välispinnal, sulatades need
üksteisest lahku.
4. Kevadiste vetikate tähtis roll
• Planktonvetikad saavad hakkama isegi talvel,
jäises vees. Seal ei ole puudust toitainetest, kuid
vähene valgus takistab vetikate paljunemist.
Sageli on lumevaba jää all suurel määral
sinivetikat ja mõnikord moodustavad lausa
kohalikke massvohanguid, värvides seejuures
vee pruuniks. Temperatuuri tõustes ärkavad
vetikatest toituvad loomplankterid ja käivitub
mere ökosüsteemi kasvuperiood.
5. Läänemere kala liigid
• 1) arktilised liigid
2) boreaalsed mereliigid
3) siirdeliigid
4) mageveeliigid
