1. Teele Tammaru

2.  Järv on veega täidetud maapinnanõgu, millel
puudub otsene ühendus merega.
 Eestis on üle tuhande järve

3. Otsi kaardilt
 Peipsi järv
 Pihkva järv
 Lämmijärv
 Võrtsjärv
 Narva veehoidla

4.  Eesti sügavaim järv on Rõuge suurjärv, mille sügavus
ulatub 38 meetrini.
 „Kiek in de Kök“ on umbes
38 meetri kõrgune.

5. Veevahetus järves
 Veevahetus järves toimub järve sisse või välja
voolavate vooluveekogude kaudu.

6. Umbjärv
 Järv, millest ei voola välja ühtegi jõge.

7. Lähtejärv
 Järv, millest jõgi saab alguse.

8. Läbivoolujärv
 Järv, kuhu suubub üks või mitu jõge ning kust algab
jõgi.

9. Järvenõod
 Eesti järvede nõod on tekkinud mitmesugustel
põhjustel.

10. Mandrijäätekkelised
 Mandrijää liikumisel süvendatud maapinna nõod. Jää
sulamisel täitusid nõod veega.
 Peipsi järv
 Võrtsjärv

11. Paisjärved
 Luidete taha jäänud jõgede veest tekkinud järv.
 Ülemiste järv.

12. Jäänukjärved
 Endistest merelahtedest maa kerkimise ja mere
taandumise tõttu tekkinud järved.
 Harku järv.

13. Laugasjärved
 Soos olevatest laugastest tekkinud järved.
 Loosalu laugasjärv.

14. Meteoriiditekkeline
 Vesi on kogunenud meteoriidi poolt tekitatud
süvendisse.
 Kaali järv.

15. Tehisjärved
 Inimese poolt paisutatud jõe tulemusel tekkinud järv.
 Narva veehoidla.

16.  Jätka tööd TV lk 34 ül 1 ja 4.
 Võid kasutada Atlast.