5.klassi loodusõpetus

1. Viia Hang
Loodusõpetus 5. klassile
2013
Õhu omadused II

2. Katse
Võta üks terve kilekott. Veel läheb vaja
purki ja kummi. Tõmba kilekott purgi peale
ning sulge see kummiga nii, et kott jääks
lõdvalt purgi peale rippuma. Püüa kott purki
suruda. Kuidas õnnestus?

3. Esimeses katses surud sa purgis õhu
kokku ja tekitad seal suurema rõhu, kui on
purgist väljaspool. Sa pead nüüd lisajõudu
rakendama, et kilekotti sügavamale purki
lükata.

4. Eemalda nüüd kumm, lükka kott purki ning
keera koti servad purgikaelale, nii nagu
prügikott prügikasti sätitakse. Sule taas
servad kummiga. Püüa kotti purgist välja
tõmmata.
Polegi nii lihtne?

5. Koti väljatirimisel õhk purgis paisub ja rõhk
muutub väiksemaks kui välisõhus. Jälle
pead jõudu pingutama, sest õhk rõhub kotti
väljast tugevamini kui seest.

6. Katsetades tunned, kuidas mingi jõud
takistab sul kilekotti purki suruda ning
teises katses seda sealt välja tõmmata.
Seda jõudu põhjustab õhurõhk, täpsemalt
selle muutumine purgis.

7. Rõhk tekib gaasis aineosakeste põrkumise
tõttu
Kõikides gaasides, nii ka õhus, on osakesed alati
liikumises.
Õhuosakesed põrkavad oma teel õhus olevate
esemete vastu.
Iga osake annab põrkudes löögi ja sellest tekibki
rõhumine.
Mida väiksem ruum, seda rohkem toimub
õhuosakeste põrkeid vastu anuma seinu!

8. Miks me ei tunne õhu raskust?
Me asume Maad ümbritseva paksu õhukihi põhjas. Meie
pea kohale jäävas õhusambas põhja pindalaga 1 cm2 on
aineosakesi umbes ühe kilogrammi jagu.
Inimese peopesale, mille pindala on 100 cm2, rõhub õhk
seega sama suure jõuga kui sajakilogrammine kaaluviht!
Õnneks mõjub õhurõhk ühtviisi käe mõlemale poolele ja
nii me ei tunnegi õhu raskust.
Kuidas aga meie keha sellist survet välja kannatab?
Siin tuleb appi meie kehas olev õhk. See pressib
seestpoolt sama tugevalt välisele õhurõhule vastu.

9. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb
Maa-lähedane õhukiht on tema kohal olevate
õhukihtide raskuse all kõige enam kokku
pressitud.
Õhk on siin kõige tihedam ja rõhk kõige suurem.
Kui eemaldume maapinnalt, kahaneb meid rõhuva
õhukihi paksus meie kohal.
Seega väheneb kõrgemal ka õhurõhk ning õhk
muutub hõredamaks.

10. Inimesed ja loomad on õhurõhuga harjunud ega pööra
sellele tavaliselt tähelepanu.
Õhurõhu järsku vähenemist või suurenemist tajume aga
otsekohe.
Kes on käinud Tallinna telemasti vaateplatvormil, on
tundnud, kuidas pärast liftist väljumist kõrvus kumiseb ja
mõnikord kaob hetkeks isegi tasakaal.
Seda põhjustab õhurõhu kiire muutus liftiga tõusmisel või
laskumisel.
Meie kehas oleva õhu rõhk ei jõua sama kiiresti muutuda.

11. Järsk ilmamuutus on seotud õhurõhu kiire muutumisega.
Nii võivad paljud vanemad inimesed oma enesetunde
põhjal lausa ilma ennustada.
Mägironijad väsivad kõrgel mägedes rohkem ja tunnevad
õhupuudust just õhurõhu vähenemise ja õhu hõrenemise
tõttu.
Avakosmoses ei ole õhku ega rõhku ja kosmonaut saab
väljuda kosmoselaevast ainult erilises väga vastupidavast
materjalist ülikonnas ehk skafandris. Skafandri sisse on
pumbatud õhk, et seal tekiks õhurõhk, millega inimene on
harjunud.

12. Kasutatud:
http://www.avita.ee/pdf/loodus5.pdf
Flickr.com