2. Elutingimused Läänemeres
• Läänemeri imeb soojust endasse. Läänemere
vesi on mage.
• Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine
riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi
on segu ookeaniveest ja paljude jõgede
toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on
Lõuna-Läänemeres lausa 20 promilli (‰), kuid
väheneb 6 promillini Läänemere põhjaosas.
3. Jääolud
• Mereveest tekkiv jää on soolane, erinevalt järvevõi jõejääst. Reegliks on, et merejää soolsus on
ligikaudu kolmandiku võrra madalam kui
veel, millest see tekib. Sool ja veesleiduvad
osisedpaiknevad merejää kristallide vahel.
Seetõttu on merejää nõrgem kui magevee-jää.
• Kui kevadel tõsta jäätükk päikese
kätte, pääsevad kiired läbi puhaste
kristallide, kuid neelduvad kristallide
välispinnal, sulatades need üksteisest lahku.
4. Kevadiste vetikate tähtis roll
• Planktonvetikad saavad hakkama isegi
talvel, jäises vees. Seal ei ole puudust
toitainetest, kuid vähene valgus takistab vetikate
paljunemist. Sageli on lumevaba jää all suurel
määral sinivetikat ja mõnikord moodustavad
lausa kohalikke massvohanguid, värvides
seejuures vee pruuniks. Temperatuuri tõustes
ärkavad vetikatest toituvad loomplankterid ja
käivitub mere ökosüsteemi kasvuperiood.
5. Läänemere kala liigid
• 1) arktilised liigid
2) boreaalsed mereliigid
3) siirdeliigid
4) mageveeliigid
