Kalade tunnused

         VII klass
   Koostas Hille Arumäe
       VG 2012012
Kalade mitmekesisus
1. Sõõrsuud – silmud ja sutid
2. Kõhrkalad – haid ja raid
3. Luukalad – karpkala, ahven
95% kalaliikidest on luukalad
Kala kohastumised eluks vees
• Uimed – ujumiseks
• Luulised soomused ja lima - kaitseks
• Lõpused – hingamiseks
• Voolujooneline keha – kergem liikuda
• Küljejoon – meeleelund vee võngete tajumiseks
• Ujupõis – gaasidega täisetud elund ujuvuse
  reguleerimiseks
• Kaitsevärvus – selg tume, kõht hele
Kala välisehitus
      soomused




PEA              KERE
Röövkalad
•   Koha
•   Põhitoiduks on kalad
•   Suured lõualuud ja teravad hambad
•   Haug
Lepiskalad
• Särg, latikas
• Põhitoiduks selgrootud veeloomad ja
  veetaimed
• Torujas suu ja hambad väikesed
• Roosärje põhitoiduks on ainult veetaimed
Mageveekalad
• Säga võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda
  kuni 300 kg.
• Röövkalana sööb ta endast väiksemaid kalu,
  konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi.
• Kudemiseks ehitab säga tagasihoidliku pesa
  veetaimede vahele, mida isane kuni väikeste
  vastsele koorumiseni valvab
• Eriti ohustatud liigina kuulub säga I kaitse-
  kategooriasse, kelle kohta Eestis kehtib täielik
  püügikeeld. Kahju hüvitamise määr ühe isendi
  kohta on 192 eurot.
Säga
    (Silurus glanis)




Hispaania vetest püütud säga kaalus 34kg
Merekalad
• Lesta võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest
  elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel
  põhjal.
• Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva
  eluviisiga, toitub limustest ja väikestest
  kaladest.
• Kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud
  lest on olnud 51 cm pikk ja 1,305 kg raske.
• Lesta liha on väga maitsev ning seda
  suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse.
Lest e kammeljas
       Platichthys flesus trachurus
• Ei kuulu kooduskaitse alla.               Püük
  on keelatud 1. veebruarist 30. juunini.
Siirdekalad
• Angerja emaskalad kasvavad Eestis kuni 1 m pikkuseks ja
  paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks.
• Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel Sargasso
  meres. Angerjad koevad vaid üks kord elus.
• 75 mm pikkused vastsed triivivad 2,5...3 aastaga Euroopa
  läänerannikule kus moonduvad klaasangerjateks.
• Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-
  elu järel. Läänemeres elavad peamiselt emased angerjad.
• Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad
  veekogu põhjamudas.
• Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele
  jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest
  kaladest.
Angerjas
          Anguilla anguilla (L.)
• Pole looduskaitsealune liik
• Alammõõt angerjate püüdmisel merest on
  45 cm, siseveekogudest 60 cm.
Riimveekalad

        • Riimvesi on
          vähesoolane
          merevesi, kus elavad
        • ahven, haug,
          hõbekoger
Kalade elu mõjutavad vee omadused
•   Vee soolsus
•   Vee voolukiirus
•   Veekogu põhjastruktuur
•   Veetaimestik
•   Vee temperatuur
•   Vee hapnikusisaldus
Kalade tähtsus

• Lüliks toiduahelas.
• Inimesele toiduks.
• Suurendavad looduslikku mitmekesisust.
• Kalarasv ravimitööstuses – vajalik närvisüsteemi,
  aju ja nägemise arenguks, väldib veresoonkonna
  ning liigesehaigusi.
• Tööstuslik tooraine liimi, väetiste, loomasööda
  tootmiseks.
• Teaduslike katsete läbiviimiseks.
• Ilukalad akvaariumis.
Kalastikku ohustavad
• Ülemäärane väljapüük.
• Püük valel ajal.
• Võõrliigid – liigid, kes on sattunud elama
  väljaspoole oma looduslikku levilat,
nt Eestis Kaug-Ida unimudil




                                               Foto Tiit Hunt
Kalakaitse
tegeleb ohustatud kalaliikide kaitsega
ja kalavaru kaitsega.
•Alammõõt – püüda lubatud kala Ahvena alammõõt on 16 cm
lühim pikkus.
•Looduskaitse
•Püüginormid e kalapüügikvoodid
•Reostus (veeõitseng, raskmetallid)
•Tõkked jõgedel (paisud) – kalatrepid
                                   Pildil on Pärnu jõel olev kalatrepp.
                                   foto: Henn Soodla, Pärnu Postimees
Ohustatud kalaliikide kaitse
•   Kalakaitseseadus
•   Kehtestab lubatud püügiviisi ja püüginormi.
•   Antakse välja püügilubasid.
•   Käsiõngega võivad kala püüda kõik.
•   Spinningupüügiks on vaja püügiluba, mis
    väljastatakse pärast vastava eksami
    sooritamist.
Kasutatud allikad
• A. Tuvike, 2011. Bioloogia 7. klassile, ptk 7-8. AS BIT 2011
• Kalade alammõõdud
  http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=257328/Kalad

• Kalapüügi eeskirjad, 2010. Kalastusinfo.ee
  http://www.kalastusinfo.ee/sisu/harrastuspyyk/kalapyygieeskiri.php

Fotod:
Looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/7188
Krissu7 http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3NDkzODUsMyxLcmlzc3U3LDE/
veeloom http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3MjE2OTAsMCwwLDE/
Jagdhof fishing www.jagdhof.ee
http://www.pealinn.ee/?pid=95&nid=2109&lang=5

Kalade tunnused

  • 1.
    Kalade tunnused VII klass Koostas Hille Arumäe VG 2012012
  • 2.
    Kalade mitmekesisus 1. Sõõrsuud– silmud ja sutid 2. Kõhrkalad – haid ja raid 3. Luukalad – karpkala, ahven 95% kalaliikidest on luukalad
  • 3.
    Kala kohastumised eluksvees • Uimed – ujumiseks • Luulised soomused ja lima - kaitseks • Lõpused – hingamiseks • Voolujooneline keha – kergem liikuda • Küljejoon – meeleelund vee võngete tajumiseks • Ujupõis – gaasidega täisetud elund ujuvuse reguleerimiseks • Kaitsevärvus – selg tume, kõht hele
  • 4.
    Kala välisehitus soomused PEA KERE
  • 5.
    Röövkalad • Koha • Põhitoiduks on kalad • Suured lõualuud ja teravad hambad • Haug
  • 6.
    Lepiskalad • Särg, latikas •Põhitoiduks selgrootud veeloomad ja veetaimed • Torujas suu ja hambad väikesed • Roosärje põhitoiduks on ainult veetaimed
  • 7.
    Mageveekalad • Säga võibkasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kg. • Röövkalana sööb ta endast väiksemaid kalu, konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi. • Kudemiseks ehitab säga tagasihoidliku pesa veetaimede vahele, mida isane kuni väikeste vastsele koorumiseni valvab • Eriti ohustatud liigina kuulub säga I kaitse- kategooriasse, kelle kohta Eestis kehtib täielik püügikeeld. Kahju hüvitamise määr ühe isendi kohta on 192 eurot.
  • 8.
    Säga (Silurus glanis) Hispaania vetest püütud säga kaalus 34kg
  • 9.
    Merekalad • Lesta võibleida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. • Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga, toitub limustest ja väikestest kaladest. • Kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm pikk ja 1,305 kg raske. • Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse.
  • 10.
    Lest e kammeljas Platichthys flesus trachurus • Ei kuulu kooduskaitse alla. Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini.
  • 11.
    Siirdekalad • Angerja emaskaladkasvavad Eestis kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. • Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel Sargasso meres. Angerjad koevad vaid üks kord elus. • 75 mm pikkused vastsed triivivad 2,5...3 aastaga Euroopa läänerannikule kus moonduvad klaasangerjateks. • Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee- elu järel. Läänemeres elavad peamiselt emased angerjad. • Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas. • Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest.
  • 12.
    Angerjas Anguilla anguilla (L.) • Pole looduskaitsealune liik • Alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm.
  • 13.
    Riimveekalad • Riimvesi on vähesoolane merevesi, kus elavad • ahven, haug, hõbekoger
  • 14.
    Kalade elu mõjutavadvee omadused • Vee soolsus • Vee voolukiirus • Veekogu põhjastruktuur • Veetaimestik • Vee temperatuur • Vee hapnikusisaldus
  • 15.
    Kalade tähtsus • Lülikstoiduahelas. • Inimesele toiduks. • Suurendavad looduslikku mitmekesisust. • Kalarasv ravimitööstuses – vajalik närvisüsteemi, aju ja nägemise arenguks, väldib veresoonkonna ning liigesehaigusi. • Tööstuslik tooraine liimi, väetiste, loomasööda tootmiseks. • Teaduslike katsete läbiviimiseks. • Ilukalad akvaariumis.
  • 16.
    Kalastikku ohustavad • Ülemääraneväljapüük. • Püük valel ajal. • Võõrliigid – liigid, kes on sattunud elama väljaspoole oma looduslikku levilat, nt Eestis Kaug-Ida unimudil Foto Tiit Hunt
  • 17.
    Kalakaitse tegeleb ohustatud kalaliikidekaitsega ja kalavaru kaitsega. •Alammõõt – püüda lubatud kala Ahvena alammõõt on 16 cm lühim pikkus. •Looduskaitse •Püüginormid e kalapüügikvoodid •Reostus (veeõitseng, raskmetallid) •Tõkked jõgedel (paisud) – kalatrepid Pildil on Pärnu jõel olev kalatrepp. foto: Henn Soodla, Pärnu Postimees
  • 18.
    Ohustatud kalaliikide kaitse • Kalakaitseseadus • Kehtestab lubatud püügiviisi ja püüginormi. • Antakse välja püügilubasid. • Käsiõngega võivad kala püüda kõik. • Spinningupüügiks on vaja püügiluba, mis väljastatakse pärast vastava eksami sooritamist.
  • 19.
    Kasutatud allikad • A.Tuvike, 2011. Bioloogia 7. klassile, ptk 7-8. AS BIT 2011 • Kalade alammõõdud http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=257328/Kalad • Kalapüügi eeskirjad, 2010. Kalastusinfo.ee http://www.kalastusinfo.ee/sisu/harrastuspyyk/kalapyygieeskiri.php Fotod: Looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/7188 Krissu7 http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3NDkzODUsMyxLcmlzc3U3LDE/ veeloom http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3MjE2OTAsMCwwLDE/ Jagdhof fishing www.jagdhof.ee http://www.pealinn.ee/?pid=95&nid=2109&lang=5