1. Õhk ja loomad
Viia Hang Loodusõpetus 5. klass 2013

2. Õhk ja organismid
Õhk on osa meie elukeskkonnast.
See ümbritseb meid ja kõiki teisi olendeid, kes elavad
maismaal.
Peaaegu kõik organismid vajavad õhku hingamiseks.
Lindudele, nahkhiirtele ja paljudele putukatele on õhk
oluline selleks, et lennates edasi liikuda.
Nahkhiired ja mitmed linnud hangivad õhus toitu, pidades
jahti seal lendavatele putukatele.
Õhus saavad püsida vaid need
elusolendid, kes on hästi kerged
või kellel on tiivad.

3. Õhutemperatuur
Ei jääkaru ega elevant suuda Eesti looduses elada: jääkarul
oleks siin suvel liiga soe ja elevandil talvel külm.
Õhutemperatuurist sõltub, millised loomad ühel või teisel
maal elavad.
Aja jooksul on välja kujunenud igale piirkonnale omased
loomaliigid.

4. Video was not exported from SlideRocket

5. Külmade alade asukatel on tihe karvkate või paks rasvakiht.
Soojade maade loomad peavad end suutma palaval ajal
maha jahutada.
Näiteks elevandid saavad liigset kehasooja ära anda suurte
kõrvalestade kaudu.
Kindlasti oled televiisorist näinud, millise mõnuga elevandid
lonti dušina kasutades end veega jahutavad.
Kuid põua ajal ei pruugi nad selleks küllaldaselt vett leida.

6. Video was not exported from SlideRocket

7. Paljude loomade kehatemperatuur ja elutegevus sõltub
otseselt välistemperatuurist.
Sellised loomad on konnad, maod ja sisalikud.
Nende kehatemperatuur on vaid soojemate ilmadega
piisavalt kõrge, et ringi liikuda ja toitu otsida.
Enne talve saabumist poevad sisalikud ja maod
sügavatesse urgudesse, kus maapind läbi ei külmu.
Seal saadavad nad külma aja mööda puhkeolekus.
Konnad talvituvad veekogude põhjamudas.

8. Ka mõned püsisoojased loomad (nende kehatemperatuur ei
sõltu välistemperatuurist) magavad talvel, sest nad
ei leia siis küllalt toitu. Sellised on näiteks karud.

9. Niiskus
Paljudele elusolenditele on oluline veeauru sisaldus õhus
ehk õhuniiskus.
Niisket õhku vajavad näiteks konnad.
Nende nahk peab olema kogu aeg niiske, sest nad
hingavad lisaks kopsudele ka naha kaudu.
Kui konna nahk kuivab, ei saa ta
piisavalt hingata ja sureb.
Seetõttu elavad konnad niisketes
elupaikades ja varjuvad
päevasel ajal päikese eest.

10. LOOMAD LIIGUVAD ÕHUS LENNATES VÕI LIUELDES
Peaaegu kõik elusolendid vajavad õhku hingamiseks.
Kuid vaid vähesed neist suudavad õhku kasutada
liikumiseks. Lendamine on enamiku lindude, nahkhiirte ja
paljude putukate põhiline liikumisviis.
On ka selliseid loomi, kes läbivad väiksemaid vahemaid
õhus liueldes.

11. Linnud
Lindudel on tiivad.
Tiibu liigutades tõuseb lind ülespoole.
Tiibu liigutamata saavad linnud liuelda.
Lindude tiivad ja keha on kaetud sulgedega.
Tiibadel on laia labaga suled, mis suurendavad lennupinda.
Lindude sabasuled aitavad lennul suunda muuta.
Tiibade liigutamiseks on lindudel suured rinnalihased.

12. Et õhus püsida, peab kehakaal olema võimalikult väike.
Linnud ongi kerged, sest nende luustik on väga kerge.
Nende luud on seest õõnsad.
Lendamine on raske töö ja nõuab palju energiat.
Seepärast vajavad linnud rohkesti toitu.
Näiteks tihane võib päeva jooksul süüa sama palju
putukaid, kui ta ise kaalub.

13. Video was not exported from SlideRocket

14. Tiibade kuju
Tiibade suurus ja kuju sõltub linnu eluviisist.
Kullide ja kotkaste tiivad on laiad ja sobivad liuglemiseks.
Kotkas võib tõusta kõrgele taeva alla ja seal, sirutanud oma
tiivad välja, neid liigutamata liuelda ja maapinnal liikuvat
saaki jälgida.

15. Video was not exported from SlideRocket

16. Kiiretel lendajatel, nagu piiritajatel ja pistrikel, on pikad ja
kitsad tiivad.
Selliseid tiibu on kerge kiiresti liigutada.
Väga kiire lennuga lind on rabapistrik.
Meie lindudest veedab kõige rohkem aega õhus piiritaja,
kes võib lennates isegi magada.
Lennult püüab ta ka õhus putukaid.
Ainult pesitsemiseks vajab piiritaja kindlat jalgealust.

17. Putukate tiivad
Tavaliselt on putukatel kaks paari tiibu.
Kärbestel ja sääskedel pole aga tagumine tiivapaar välja
arenenud.
Mardikatel on kahest tiivapaarist eesmine hästi tugev ja
sarnaneb koorikuga.
Kilejad tagatiivad viivad neid lennul edasi.
Putukatel luustik puudub.
Tiivad on neil vastupidavad seetõttu, et neil on kergest, kuid
tugevast ainest soonekesed.
Ühed paremad lendajad putukatest on kiilid.

19. Video was not exported from SlideRocket

20. Nahkhiired
Nahkhiired on ainukesed lennuvõimelised imetajad.
Nende tiibadeks on õhuke lennus, mis ulatub
tagajäsemetest eesjäsemete sõrmedeni.
Oma peidupaikadest lendavad nahkhiired välja videviku
saabudes.
Nende lend tundub salapärane, see on hääletu ja kiire.
Sageli teevad nahkhiired lennul ootamatuid pöördeid.
Nad avastavad takistusi ja püüavad pimedas putukaid
inimkõrvale kuuldamatu ultraheli abil.

21. Video was not exported from SlideRocket

22. Lendorav
Liuglemisel loomad ise aktiivselt liigutusi ei tee.
Liueldes saavad nad läbida lühikest vahemaad, liikudes
kõrgemalt madalamale.
Eestis elavatest loomadest liugleb vaid lendorav.
Liuglemise teeb võimalikuks suur nahakurd tema ees- ja
tagajäsemete vahel.
Suurema osa oma elust veedab lendorav puu otsas ja liigub
edasi puult puule liueldes.
Ta on öise eluviisiga.
Eestis on ta küllaltki haruldane loom.

23. Video was not exported from SlideRocket

24. Kasutatud materjalid:
http://www.avita.ee/pdf/loodus5.1.pdf
Sliderocket toetab Flickr. com keskkonda ja YouTube. com
keskkonda