Valemid, mida peab põhkooli lõpuks pähe tuupima.

1. Valemite kasutamise valdkond Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem
Tiheduse ja aine seos Tihedus [roo] Kg/m3
Mass m Kg [roo]=m/V
Ruumala V m3
Keha ühtlane liikumine Nihe s m
Aeg t s V=s/t
Kiirus V m/s
Maa külgetõmbejõud kehale Jõud F N
Mass m Kg F=mg
Raskuskiirendus g m/s2
Jõu jaotumine keha pinnale Rõhk P N/m2=Pa
Rõhumisjõud F N P=F/S
Pindala S m2
Mehaanilise töö tegemine Töö A J
Nihe s m A=Fs
Jõud F N
Võimsus, töö tegemine erineva kiirusega Töö A J
Aeg t s N=A/t
Võimsus N W
Vedelikusamba raskusest põhj. Rõhumine Rõhk p N/m2=Pa
vedelikus Tihedus [roo] Kg/m3 P=[roo]gh
Raskuskiirendus g m/s2
Samba kõrgus h m
Seos võnkeperioodi ja sageduse vahel Sagedus f Hz F=1/T
Periood T s
Laengute korrapärane liikumine juhis Voolutugevus I A
Elektrilaeng q C I=q/t
Aeg t s
Elektrivool vooluringi osas(Ohm’i seadus) Voolutugevus I A
Pinge U V I=U/R
Takistus R
Elektrivoolu töö ja võimsus Elektrivoolu töö A J
Voolutugevus I A A=Uit
Pinge U V
Aeg t s N=UI
Võimsus N W
Keha soojenemine või jahtumine soojusülekandel Soojushulk Q J
Kehamass m Kg Q=cm(t2-t1)
Temp. Muut. t2-t1 C
Aine erisoojus C J/kg C
Kristallilise aine sulamine või tahkumine Soojushulk Q J
Keha mass m Kg
Aine sulamissoojus J/kg Q= m
Vedeliku aurumine ja keemine Soojushulk Q J
Keha mass m Kg Q=Lm
Aurust. soojus L J/kg