1. Aatomkooslused
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
2005

2. Elektrilaengute tõmbumine tõukumine

3. Elementaarlaeng
 Elementaarlaenguks nimetatakse
vähimat looduses esinevat laengut.
 Elementaarlaengut tähistatakse e
tähega.
 Prootoni laengu suurus on + e ja
elektroni laengu suurus on - e

4. Molekulid

5. Molekulide ehitus
 Kui kaks või enam aatomit on ühinenud
tihedalt seotud koosluseks, siis öeldakse, et
need aatomid moodustavad molekuli
 Aatomeid koos hoidev keemiline side jaguneb
kovalentseks ja ioonsidemeks
 Kovalentne side moodustub siis, kui molekuli
koosseisu kuuluvate aatomite üks või mitu
elektroni muutuvad kogu süsteemile ühiseks
 Ioonsideme puhul “omandab” üks aatom teise
aatomi elektroni

6. Aatomi väline elektronkiht
 Kui aatomi välises
elektronkihis on 1
..3 elektronid, siis
selline aatom on
ebastabiilne ja ta
võib kergesti
loovutada viimase
kihi elektronid.

7. Aatomi väline elektronkiht
 Kui aatomi välises
elektronkihis on 5 ...7
elektronid, siis selline
aatom võib kergesti
lisada endale välisesse
elektronkihti aatomeid
juurde, saavutamaks
maksimaalse
stabiilsuse, st. 8
elektronid.

8. Aatomite ioniseerumine

9. Aatomite ioniseerumine

10. Ioonid
+
-
Vasakpoolne aatom on ära andnud kolm elektronid
parempoolsele aatomile, muutudes ise positiivseks
iooniks, parempoolne aatom on nüüd negatiivne ioon.

11. Iooniline side NaCl vesilahuses
 Ioonilise sideme
tekkimiseks Na ja Cl
vahel loovutab Na
aatom oma välimise
kihi elektroni, mis
liitub Cl aatomiga.
 Aatomid on pärast
seda muutunud
ioonideks ja neid hoiab
koos erinimeliste
elektrilaengute
tõmbumine.

12. Iooniline side NaCl vesilahuses
 Kloori iga
väliselektron on
seotud tugevamini
kui naatriumi oma.

13. Kristallide ehitus
 Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas
korras, nad moodustavad ruumvõre.
 Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud
positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt
kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab
metallid ka headeks elektrijuhtideks.
 Dielektrikutes, nagu teemant, kvarts ja teflon, jäävad
elektronid seotuiks oma aatomitega ja seetõttu pole
seal vabu voolukandjaid.
 Pooljuhtide elektrijuhtivus on metallide ja
dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on
ioniseerunud ja loovutanud elektronid kristalli ühisesse
leiulainesse.

14. Kristall (NaCl)
Metall (Au)

15. Keedusoola kristallid
Üleküllastunud lahuses liituvad nii naatriumi- kui ka kloori ioonid
naaberioonidega, moodustades niiviisi järjest uusi keemilisi sidemeid
ja tekivad kristallid ehk hiidmolekulid.

16. Vesiniku molekuli teke. Kovalentne
side
 Kovalentse sideme
korral on aatomitel
ühine elektronpaar.
 Kovalentne side
esineb enamikes
orgaanilise ja
biokeemia
ühendites.

17. Süsiniku aatomimudel
 Selles süsiniku
aatomis on 6
elektroni (sinised).
 Need ümbritsevad
tuuma, mis koosneb
6 prootonist
(punased) ja 6
neutronist (hallid).

18. Neutroni lagunemine
p
e
Laeng + e
Laeng - e
+ e +(- e) = 0

19. Laengu jäävuse seadus
+ e +(- e) = 0
Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng
on jääv suurus.

20. Tänan tähelepanu eest!
anmet.rtg 2005