1. Ajalooline käsitlus aatomi
ehitusest
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
2005

2. Täna saame teada:
 Kuidas avastati aatomituumad ja
elektronid.
 Aatomituumad on positiivse
laenguga, elektronid aga negatiivse
laenguga.
 Miks elektronid ei lange
aatomitruumale, kuigi nad peaksid
vastavalt erinimeliste laengute
tõmbumisele tegema.

3. Ernest Rutherford
1871 - 1937
 Inglise füüsik,
tuumafüüsika
rajaja.

4. Rutherfordi katseseade
 Sellise katseseadme abil määrati, et
aatomituum omab positiivse elektrilaengu

5. Alfaosakeste hajumine aatomis
 Alfa osakesed on
positiivse laenguga.
 Enamik kiiri läbib
kuldplaadi otse, ainult
tühine osa nendest
kaldub kõrvale või
põrkub tagasi.
 Tegemist on
samanimeliste
laengute tõukumisega
 Järelikult …

6. Planetaarne aatomimudel
 Ümber positiivse
laenguga
aatomituuma
tiirlevad negatiivse
laenguga
elektronid.

7. Bohri aatomimudel
 Taani füüsik Niels
Bohr täiendas
Rutherfordi mudelit
sellega, et
elektronite
tiirlemisel ümber
aatomituuma on
neil kindlad lubatud
orbiidid.

8. Rutherford – Bohri aatomimudel
 Tänapäeval tuntakse
seda mudelit
Rutherford - Bohri
aatomimudelina.
 Hiljem kvantfüüsika
arenedes on küll seda
pidevalt täiendatud,
kuid algtõed on
jäänud samaks.

9. Miks elektronid ei kuku aatomi
tuumale?
 Miks Maa ei lange
Päikesele?
 Lisaks erinimeliste
laengute tõmbejõule
esineb siin veel ka
teisi jõude ning
jõudude liitmisel
tekkiv resultantjõud
suunab elektroni
tuumast mööda.