1. Mehaaniline töö
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
2005

2. Mehaaniline töö
Töö

3. Mehaaniline töö
Töö
Jooksmine

4. Mehaaniline töö
Töö
Õppimine Jooksmine

5. Mehaaniline töö
Autosõit
Töö
Õppimine Jooksmine

6. Mehaaniline töö
Kivi
Autosõit
viskamine
Töö
Õppimine Jooksmine

7. Mehaaniline töö
Kivi
Autosõit
viskamine
Filmi
Lugemine
Töö. vaatamine
Õppimine Jooksmine
Maa
kündmine

8. Iga tegevus ei ole füüsikas veel
töö
Töö.
Jooksmine
Õppimine
Autosõit Kivi
viskamine
Filmi
vaatamine Lugemin e
Maa
kündmine

9. Millal tehakse mehaanilist tööd?
Töö.
Füüsikas ei
loeta neid
tegevusi tööks
Jooksmine
Õppimine Filmi
vaatamine
Kivi viskamine
Lugemin e
Maa
kündmine
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui
keha liigub mingi jõu mõjul.
Autosõit

10. Energia
 Energia näitab, kui
suurt tööd keha või
vastastikmõjus olevad
kehad saavad
sooritada.
 Energial ja tööl on
ühine mõõtühik 1 J.
 Energia jäävuse
seadus. Energiat ei
teki juurde ega kao
kuhugi – energia võib
muutuda ühest liigist
teise.

11. Mis on mehaaniline energia?
 Keha võimet teha tööd nimetatakse
mehaaniliseks energiaks
 Mehaaniline energia võib olla nii
kineetiline kui potentsiaalne energia
 Kehadel on mehaanilist energiat, kui
nad liiguvad või nad on vastasmõju
asendis. Mehaaniline
energia
on võime
teha tööd.

12. Tõstja pea kohale tõstetud kangil on
potentsiaalset energiat

13. Pidurdusteekonna ja kiiruse
vaheline seos
 Kiiruse muutumisel
mingi arv korda,
muutub keha
kineetiline energia
sama arv ruudus
korda.

14. Posti kohale tõstetud koormisel on mehaanilist energiat. Seega tal on
võime teha tööd.
Kui koormis ripub, moodustab tema mehaanilise energia Epot.
Kui koormis langeb, hakkab Ep vähenema ja Ek suurenema.
Kogu mehaanilise energia arvel teeb koormis tööd.

15. Kõik liikuvad kehad omavad
kineetilist energiat

16. Kineetiline energia
 Kõik liikuvad kehad
omavad kineetilist
energiat

17. Millest sõltub kineetiline energia?
K in e e t ilin e e n e r g ia s õ lt u b
E
K e h a m a s s is t K e h a k iir u s e s t
m v
2
mv
E=
2

18. Mida nimetatakse
mehaaniliseks tööks?
 Mehaaniliseks tööks nimetatakse
füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja
selle mõjul keha poolt läbitud
teepikkuse korrutisega.
Töö = jõud × teepikkus
A = Fs

19. Missugune on töö mõõtühik?
Tööühik = jõuühik × pikkuseühik
1J = 1N ⋅ m
 Tööühikut nimetatakse
džauliks.
SAMA MÕÕTÜHIKUT KASUTATAKSE FÜÜSIKAS KA ENERGIA JA
SOOJUSHULGA MÕÕTÜHIKUNA.

20. Potentsiaalne energia.
Potentsiaalne ehk
vastastikmõju energia
sõltub kehade
vastastikusest asendist.
E p = mgh
Potentsiaalne energia
sõltub taustsüsteemist.
©anmet.rtg. 2004

21. Koguenergia
Koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
E = Ek + E p

22. M e h a a n ilin e t ö ö
T ö ö t in g im u s e k s o n
j õ u d j a liik u m in e .
A rv u ta ta k s e
A = Fs
P o s it iiv n e t ö ö N e g a t iiv n e t ö ö
©anmet.rtg. 2004

23. Töö
Töö mõõtühikuks on 1 džaul.
1J = 1Nm

24. Töö arvutamise valemid.
A = Fs

25. Võimsus.
Võimsus on töö tegemise kiirus.
A
N=
t

26. Võimsus ja kiirus
Võimsuse mõõtühik on 1 W
1J
1W =
1s

27. Hobujõud
1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550
naelane koorem 1 jala kõrgusele.
1 hj = 746 W

28. Mees, kes jookseb, omab kineetilist
energiat oma liikumise tõttu.

29. Tänan tähelepanu eest!