1. Füüsika uurimismeetodid
Mõõtmine vaatluses ja
eksperimendis

2. Füüsika uurimismeetodid
Vaatlus
Füüsika
Katse
uurimismeetodid
Andmetöötlus
Hüpotees Vaatlus Eksperiment Andmetöötlus Järeldus

3. Füüsika uurimismeetodid
Vaatlus
• Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saab uuritavast reaalsest
loodusest infot läbi vaatleja kogemuse.
• Vaatlus füüsika lahutamatuks osaks, tähtsaimaks uurimismeetodiks.
Katse
• Katse ehk ekspement - vaatlus, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud
tingimustes.
• Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt
soovile ka ise mõjutada
Andmetöötlus
• Füüsika on täppisteadus ehk eksaktne (exactus — ladina k. täpne) teadus, kuna
uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldakse arvude abil.
• Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab
uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada.

4. Füüsikaline suurus
Vaatluse ja katse käigus kogutakse informatsiooni, mida tuleb
talletada ja töödelda. Uuritavad objektid ja nähtused erinevad
üksteisest mingite omaduste poolest.
Füüsikaliseks suuruseks nimetatakse füüsikalise objekti või
nähtuse sellist omadust, mida saab arvuliselt kirjeldada.
Füüsikalisteks suurusteks on näiteks keha mass, ruumala,
liikumiskiirus, temperatuur ja elektrijuhtivus.

5. Füüsikaline suurus
• Füüsikaline suurus on mingi nähtuse või
objekti omaduse kirjeldamiseks vajalik mõiste.
• Füüsikalisel suurusel on nimi: pikkus, kiirus,
eritakistus.
• Füüsikaline suurus peab olema mõõdetav, tal
on mõõtühik.

6. Definitsioon ja definitsioonvalem
• Füüsikalise suuruse sisu avab definitsioon.
Näiteks sulamissoojuseks nimetatakse 1 kg aine sulatamsieks
kuluvat soojushulka.
• Füüsikalise suuruse defineerimisel lepitakse ka kokku
suuruse mõõtmisviisis.
• See antakse tavaliselt valemi kujul ja seda valemit
nimetatakse definitsioonvalemiks.
Näiteks mehaanilise töö definitsioonvalem A =Fs näitab, et töö
mõõtmiseks peame mõõtma kehale mõjuva jõu, selle jõu
mõjul läbitud teepikkuse ja need tulemused korrutama.

7. Mõõtmine
• Füüsikalise suuruse põhitunnus on selle mõõdetavus.
Mis siis on mõõtmine?
• Mõõtmine tähendab mõõdetava füüsikalise suuruse ja
mõõtühiku suuruse suhte katselist leidmist.
• Mõõtmine annab arvu, mis näitab, kui palju on antud
suurus suurem või väiksem mõõtühiku suurusest.
Näiteks kui mõõtmisel saime, et keha pikkus on 1,25 m, siis see
tähendab, et antud keha pikkus on 1,25 korda suurem kui 1 meeter.
• Võib öelda, et mõõtmine on igasuguse kvantitatiivse
informatsiooni hankimine eksperimentaalsel teel.

8. Otsene ja kaudne mõõtmine
• Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist
mõõtmist, mille korral mõõtmistulemus
saadakse vahetult mõõteriista skaalalt.
Näiteks pikkuse mõõtmine joonaluaga või voolutugevuse mõõtmine
ampermeetriga.
• Kaudse mõõtmise korral leitakse tulemus
arvutuste teel otsemõõdetud suurustest.
Näiteks aine tiheduse määramiseks tuleb mõõta keha ruumala ja
mass ning siis arvutatakse tihedus valemist m
V

9. Pikkusühikud
Pikkusühikud
• 1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta
• 1 verst = 1,07 km = 500 sülda
• 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat
• 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli
• 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli
• 1 toll = 2,54 cm = 10 liini.
• 1 miil = 1609m
• 1 meremiil = 1853m
• 1 jard = 91,4cm = 3jalga

10. Pinnaühikud
Pinnaühikud
• 1 tiin = 1,09 ha
• 1 tündrimaa 0,5 ha
• 1 aaker = 4047 m2 0,4 ha

11. Ruumiühikud
Ruumiühikud
• 1 vaat = 491 l = 40 pange
• 1 pang = 12,3 l = 10 toopi
• 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit
• 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti
• 1 pint = 0,57 l
• 1 unts = 29,6 cm3

12. Massiühikud
Massiühikud
• 1 puud ) = 16,4 kg = 40 naela
• 1 nael = 409 g = 96 solotnikut
• 1 unts = 28,4 g

13. Mõõtühikute etalonid
• Ühikute säilitamiseks ja mõõtevcahendite kontrollimiseks olid kasutusel
erinevad etalonid. Näiteks küünra etalon Vanas Egiptuses oli
graniitvarras, tolli etalon oli mehe pöidla laius.
• Segadust püüti vähendada meetermõõdustiku kehtestamisega aastatel
1790 – 1799 Prantsusmaal pärast Suurt Prantsuse Revcolutsiooni.
• Meetermõõdustiku põhiühikuteks on kilogramm, meeter ja sekund.
• Meetermõõdustikku iseloomustab ühikute kümnekordsus. Kordseid
ühikuid moodustatakse vastavate eesliidete abil.
• Ühikute nimetused valiti sellised, et need ei oleks seotud ühegi rahvaga,
oleksid internatsionaalsed.
• Meetermõõdustik sai kohustuslikuks esimesena Prantsusmaal (1840),
• Eestis 01.01.1929.a.
• Nüüdseks on see kohustuslik pea kõikides riikides välja arvatud
Suurbrittannia ja USA.