Koolitus e-Koolikoti moderaatoritele. 14. detsember 2017.

1. Intellektuaalomand
ja e-Koolikott
Hans Põldoja
Tallinna Ülikool

2. Hans Põldoja
õppejuht, haridustehnoloogia dotsent
Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut
Haridus:
Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016)
Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.hanspoldoja.net

3. Koolituse teemad
• Autoriõiguse seadus
• Avatud sisulitsentsid ja Creative Commons
• e-Koolikoti õppematerjalide näidete läbivaatamine
• Küsimused ja vastused

4. Autoriõiguse seadus

5. Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud
mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav
ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed,
arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud),
muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed,
kartograafiateosed, standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2017)

6. AÕS ei kohaldata
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud
programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted

7. Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii
avalikustamata kui avalikustatud teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema
surma

8. Autori õigused
• Isiklikud õigused
• Varalised õigused

9. Isiklikud õigused
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist

10. Varalised õigused
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata

11. http://www.autor.ee

12. Teose vaba kasutamine teaduslikel ja
hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine
motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava
või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise
kohustust.
• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva
materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel
motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei
taotle ärilisi eesmärke.

13. Teose vaba kasutamine teaduslikel ja
hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud
õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus-
ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

14. Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?
• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid
(illustratsioonide kasutamisel)?
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja
varaliste õiguste omaniku nõusolekut
• Orbteosed

15. Avatud sisulitsentsid ja
Creative Commons

16. Mis on litsents?
• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse
alusel kaitstavat teost)
• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule
(litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast
tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud
territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest
tasu (litsentsitasu)
(Karja, 2010)

17. https://creativecommons.org

21. Creative Commons litsentsid
• Attribution
• Attribution-Share Alike
• Attribution-Noncommercial
• Attribution-Noncommercial-Share Alike
• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works
• Attribution-No Derivative Works

22. Creative Commons piirangud
b Attribution — kohustus viidata teosele autori
poolt määratud viisil
a
Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid
tuleb edasi levitada sama, lähedase või
ühilduva litsentsi alusel
n Noncommercial — teost ei tohi kasutada
ärilistel eesmärkidel
d No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega
kasutada tuletatud teoste loomisel

23. Creative Commons õigused
s
Share — õigus teost kopeerida, levitada ja
edasi anda
r Remix — õigus teost kohandada

24. Litsentsi esitusviisid
(Creative Commons, kuupäev puudub)

26. Creative Commons Eesti litsentsid
• Autorile viitamine
• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel
tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld
• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld

28. Teised avatud sisulitsentsid
• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba
Dokumentatsiooni Litsents
• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid

29. Kuidas avatud sisulitsentsi ära
tunda?

30. Teose tähistamine litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik
autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja
ikoon

31. Creative Commons ikoonid

32. Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsents
CC BY
Attribution-ShareAlike litsents
CC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsents
CC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsents
CC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents
CC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents
CC BY-NC-ND

33. Teised avatud sisulitsentsid
GNU Vaba
dokumentatsiooni
Litsents
Public Domain

34. Kuidas leida avatud sisu?

37. BY–NC–ND
BY–ND
BY–NC–SA
BY–NC
BY–SA
BY

38. http://search.creativecommons.org

39. Avatud sisu kogud

40. http://en.wikipedia.org

42. http://commons.wikimedia.org

43. https://www.flickr.com/creativecommons

44. https://pixabay.com

45. Avatud õppematerjalid

47. Avatuse 5 R-tähte
• Säilitamine (Retain) – õigus omada kontrolli oma sisu üle
• Taaskasutamine (Reuse) – õigus kasutada sisu erineval viisil
(klassiruumis, veebis, videos jne)
• Muutmine (Revise) – õigus muuta sisu (kohandamine, tõlkimine)
• Remiksimine (Remix) – õigus kombineerida erinevaid sisuobjekte ning
luua nende põhjal midagi uut
• Levitamine (Redistribute) – õigus jagada originaalsisu, selle muudetud
ja remiksitud versioone teistega
(Wiley, 2014)

48. Avatud õppematerjalide kogud

49. Kuidas kasutatud teostele viidata?

50. Autoriõiguse seadus
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori
nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika
kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”
(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise
eesmärkidel)
(Autoriõiguse seadus, 2017)

51. https://wiki.creativecommons.org/wiki/Best_practices_for_attribution

52. http://www.apastyle.org

53. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

54. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul
(http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-
style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel
(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi,
100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel
(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus.
Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis
(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht.
Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid
(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon
(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat.
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

55. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon
(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused
õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded
(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist
(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future
Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge
Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid
(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid
(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self-
and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H.
Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer
Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin,
Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd
(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe
näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad
(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes:
põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/
viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud
aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

56. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological
Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Veebilehekülg, ilma autori ja
avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://
www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files
Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev
puudub)
Web Page
Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016
aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
Web Page
76. Ajaveebipostitus
(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Tarkvara
Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse
loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-
style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid
tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele
joonealuste viidetega.
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

57. Litsentside ühilduvus

58. Litsentside
ühilduvustabel
Tuletatud teosele sobivad litsentsid
BY BY-NC BY-NC-ND BY-NC-SA BY-ND BY-SA
Esialgse
teose
litsents
BY Jah Jah Jah Jah Jah Jah
BY-NC Jah Jah Jah
BY-NC-ND
BY-NC-SA Jah
BY-ND
BY-SA Jah

59. Avatud sisulitsentsiga õppematerjalid Eesti repositooriumides (2017-05-30)
0
500
1000
1500
2000
2500
Koolielu e-ope.ee
2132
55
1892
1631
10081 89
6
307
1418
104
156
Attribution
Attribution-ShareAlike
Attribution-NoDerivs
Attribution-NonCommercial
Attribution-NonCommercial-ShareAlike
Attribution-NonCommercial-NoDerivs

60. Milline litsents valida?

61. Litsentsivaliku kriteeriumid
• Teiste autorite teosed, mida oma õppematerjali koostamisel
on kasutatud
• Keskkond, kus õppematerjal avaldatakse
• Piirangud, millega soovitakse oma õppematerjali kaitsta

62. Soovitus
• Töömahukad teosed — CC Attribution-Share Alike
• Fotod — CC Attribution

63. Lisalugemist

64. https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/oppematerjalide-autorioigus/

65. Põldoja, H. (2009). Digitaalsed õppematerjalid. K.
Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe:
Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 49–67). Tallinn:
TLÜ informaatika instituut.

66. Põldoja, H. (2012). Õppematerjalid ja autoriõigus.
Loetud aadressil http://oppekava.innove.ee/
gumnaasium-uhiskonnaopetus/
1
Õppematerjalid ja autoriõigus
Hans Põldoja - Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teadur
Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene
seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright
tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoseid. Intellektuaalomand ja selle kaitse on tõusnud kaasaegses ühiskonnas väga
oluliseks teemaks, sest Internet on avanud igaühele lihtsad võimalused oma loomingu
levitamiseks ning teiste loodud teoste kasutamiseks. Selle juures on oluline järgida autoriõiguse
reegleid. Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud
õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades.
Gümnaasiumi riiklikus õppekavas kuulub intellektuaalomandi ja autoriõiguste temaatika
sotsiaalainete ainevaldkonda. Ühiskonnaõpetuse II kursuses puudutatakse intellektuaalomandi
küsimusi ühiskonna majandamise teemas. Põhjalikumalt käsitletakse intellektuaalomandi
temaatikat valikkursuses “Inimene ja õigus”. Kokkuvõttev artikkel intelletuaalomandi kaitsest on
ilmunud põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus (Hiir, 2010).
Käesolev peatükk jaguneb neljaks osaks. Esmalt antakse ülevaade autoriõiguse seadusega
kaitstavatest teostest, autoriõigusega kaasnevatest õigustest ning teoste vabast kasutamisest
hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Teises osas tutvustatakse tänapäevast lähenemist
autoriõigusele, mida tuntakse avatud sisulitsentside nime all. Kolmandaks antakse ülevaade
olulisematest veebikeskkondadest, kust õpetajad võivad leida õppematerjale. Lõpetuseks
jagatakse soovitusi oma õppematerjalide koostamiseks ja avaldamiseks.
Autoriõiguse seadus
Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu
dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoseid. Kokku on autoriõiguse seaduses loetletud 23 liiki kaitstavaid teoseid
(Autoriõiguse seadus, 2011). Seaduse järgi tekib autoriõigus koheselt koos teose loomisega ja
kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist
koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70
aastat pärast tema surma.

67. e-Koolikoti õppematerjalid

68. Küsimused ja vastused

69. Kasutatud fotod
• Horia Varlan: Large copyright sign made of jigsaw puzzle pieces, https://www.flickr.com/
photos/horiavarlan/4839454263/
• Brittany Hogan: Supreme Court, https://www.flickr.com/photos/
79157069@N03/14099973753/
• David K: Puzzle Crazy .... not this crazy., https://www.flickr.com/photos/
davidkineugene/6398423383/
• Marco Verch: school backpack, https://www.flickr.com/photos/
30478819@N08/37144709625/
• Matthew Paul Argall: painting on wall of girl blowing question marks, https://
www.flickr.com/photos/79157069@N03/14099973753/

70. Viited
• Autoriõiguse seadus. (2017). RT I, 16.06.2017, 8. Loetud aadressil https://
www.riigiteataja.ee/akt/116062017008
• Creative Commons. (kuupäev puudub). About The Licenses. Loetud aadressil
http://creativecommons.org/licenses/
• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise
protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/
uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf
• Wiley, D. (2014). The Access Compromise and the 5th R. Loetud aadressil
http://opencontent.org/blog/archives/3221

71. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.slideshare.net/hanspoldoja/
Tallinna Ülikool
Digitehnoloogiate instituut