Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu

4,934 views

Published on

Loenguslaidid Tallinna Ülikooli informaatika instituudi kursusel IFI6070 Intelligentne arvutikasutus, 2. detsember 2014

Published in: Law
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu

  1. 1. Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu Hans Põldoja
  2. 2. Hans Põldoja! ! Haridustehnoloogia lektor Tallinna Ülikool, Informaatika Instituut ! Doktorant Aalto University, School of Arts, Design and Architecture ! hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net
  3. 3. Teie?
  4. 4. Mis on autoriõigus?
  5. 5. Copy + right
  6. 6. Autoriõiguse ajaloost • Trükipressi litsentsid (15. ja 16 saj.) • Statute of Anne (1710, Suurbritannia) • Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886, viimane versioon 1971) • Autoriõiguse seadus (1992)
  7. 7. Autoriõiguse seadus
  8. 8. Kaitstavad teosed • Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid • Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil • AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne. (Autoriõiguse seadus, 2013)
  9. 9. AÕS ei kohaldata • Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. • Rahvaloominguteostele • Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele • Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele • Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale • Päevauudistele • Faktidele ja andmetele • Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted
  10. 10. Autoriõiguse teke ja kestvus • Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele • Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma
  11. 11. Autori õigused • Isiklikud õigused • Varalised õigused
  12. 12. Isiklikud õigused • Õigus teose autorsusele • Õigus autorinimele • Õigus teose puutumatusele • Õigus teose lisadele • Õigus autori au ja väärikuse kaitsele • Õigus teose avalikustamisele • Õigus teose täiendamisele • Õigus teos tagasi võtta • Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
  13. 13. Varalised õigused • Õigus teose reprodutseerimisele • Õigus teose levitamisele • Õigus teost avalikult esitada • Õigus teost tõlkida • Õigus teha teosest kohandusi • Õigus teost üldsusele edastada • Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks • Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke • Õigus teoseid üldsusele näidata
  14. 14. autor.ee http://www.autor.ee
  15. 15. Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel • Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust. • Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
  16. 16. Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel • Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
  17. 17. Probleemid • Mis on motiveeritud maht? • Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)? • Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut • Orbteosed
  18. 18. Uue AÕS väljatöötamine https://ajaveeb.just.ee/intellektuaalneomand/
  19. 19. Litsentsid
  20. 20. Mis on litsents? • Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse alusel kaitstavat teost) • Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu) (Karja, 2010)
  21. 21. Näited tarkvaramaailmast • End User License Agreement (EULA) • GNU General Public License • ...
  22. 22. Vaba tarkvara mõisted • Vaba tarkvara (free software) — Richard Stallmann ja The Free Software Foundation, 1985 • Avatud lähtekoodiga tarkvara (open source software) — Open Source Initiative, 1998
  23. 23. Vaba tarkvara põhivabadused (GNU GPL) • Vabadus programmi mistahes eesmärgil kasutada (vabadus 0). • Vabadus uurida, kuidas programm töötab, ja seda oma vajadustele vastavaks kohandada (vabadus 1). Juurdepääs lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks. • Vabadus programmi koopiaid levitada, et oma naabrit aidata (vabadus 2). • Vabadus programmi parendada ning oma täiendusi avalikkusele kättesaadavaks teha, et kogu ühiskond sellest kasu saaks (vabadus 3). Juurdepääs lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks. (Mõtsküla, 2009)
  24. 24. Levinumad vaba tarkvara litsentsid • GNU General Public License • Apache License • MIT License • BSD License • GNU Lesser General Public License
  25. 25. Vaba tarkvara litsentside võrdlus http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_free_and_open-source_software_licenses
  26. 26. Avatud sisulitsentsid
  27. 27. Creative Commons https://creativecommons.org
  28. 28. Creative Commons litsentsid • Attribution • Attribution-Share Alike • Attribution-Noncommercial • Attribution-Noncommercial-Share Alike • Attribution-Noncommercial-No Derivative Works • Attribution-No Derivative Works
  29. 29. Creative Commons piirangud b Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil a Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel n Noncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel d No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel
  30. 30. Creative Commons õigused s Share — õigus teost kopeerida, levitada ja edasi anda r Remix — õigus teost kohandada
  31. 31. Litsentsi esitusviisid (Creative Commons, n.d.)
  32. 32. Creative Commons Eesti litsentsid • Autorile viitamine • Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld • Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld
  33. 33. Creative Commons Eesti http://www.creativecommons.ee
  34. 34. Teised avatud sisulitsentsid • GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents • Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid
  35. 35. Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?
  36. 36. Teose tähistamine litsentsiga • Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud • Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon
  37. 37. Creative Commons ikoonid
  38. 38. Üldine Creative Commons ikoon Attribution litsents CC BY Attribution-ShareAlike litsents CC BY-SA Attribution-NoDerivs litsents CC BY-ND Attribution-NonCommercial litsents CC BY-NC Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents CC BY-NC-SA Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents CC BY-NC-ND
  39. 39. Teised avatud sisulitsentsid GNU Vaba dokumentatsiooni Litsents Public Domain
  40. 40. Kuidas leida avatud sisu?
  41. 41. Creative Commons Search http://search.creativecommons.org
  42. 42. Avatud sisu kogud
  43. 43. Wikipedia http://en.wikipedia.org
  44. 44. Eesti Vikipeedia http://et.wikipedia.org
  45. 45. Fotod
  46. 46. Wikimedia Commons http://commons.wikimedia.org
  47. 47. Flickr https://www.flickr.com/creativecommons
  48. 48. Muusika
  49. 49. Jamendo https://www.jamendo.com
  50. 50. ccMixter http://ccmixter.org
  51. 51. Freesound https://www.freesound.org
  52. 52. Avatud õppematerjalid
  53. 53. MIT OpenCourseWare http://ocw.mit.edu
  54. 54. The Open Education Consortium http://www.oeconsortium.org/courses/
  55. 55. OER Commons https://www.oercommons.org
  56. 56. Khan Academy https://www.khanacademy.org
  57. 57. e-ope.ee http://www.e-ope.ee/repositoorium/
  58. 58. Koolielu http://koolielu.ee/waramu/
  59. 59. LeMill http://lemill.net
  60. 60. Avatud kursused
  61. 61. P2PU http://p2pu.org
  62. 62. P2PU https://p2pu.org/en/groups/schools/school-of-webcraft/
  63. 63. Vikiülikool http://beta.wikiversity.org/wiki/Vikiülikooli_koolituspakkumised
  64. 64. (Plourde, 2013)
  65. 65. Coursera https://www.coursera.org
  66. 66. edX https://www.edx.org
  67. 67. EMMA projekt http://www.europeanmoocs.eu
  68. 68. avatud vs tasuta
  69. 69. Kuidas CC litsentsiga teoseid kasutada?
  70. 70. Autoriõiguse seadus “Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...” (§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel) (Autoriõiguse seadus, 2013)
  71. 71. Viitamise soovitused https://wiki.creativecommons.org/Marking/Users
  72. 72. Litsentside ühilduvustabel Tuletatud teosele sobivad litsentsid BY BY-NC BY-NC-ND BY-NC-SA BY-ND BY-SA Esialgse teose litsents BY Jah Jah Jah Jah Jah Jah BY-NC Jah Jah Jah BY-NC-ND BY-NC-SA Jah BY-ND BY-SA Jah
  73. 73. Miks avaldada oma töid avatud sisulitsentsiga?
  74. 74. Milline litsents valida?
  75. 75. Litsentsivaliku kriteeriumid • Teiste autorite teosed, mida oma teose koostamisel on kasutatud • Keskkond, kus teos avaldatakse • Piirangud, millega soovitakse oma teost kaitsta
  76. 76. Soovitus • Töömahukad teosed — CC Attribution-ShareAlike • Fotod — CC Attribution
  77. 77. Ülesanded
  78. 78. Ülesanne • Tutvu esitluses viidatud keskkondadega ja otsi endale kasulikku avatud sisu • Avalda mingi omaloodud teos mõnes avatud sisu keskkonnas • Kirjuta selle põhjal sissekanne oma ajaveebi
  79. 79. Essee teemad • Mina kui autor • Vaba tarkvara või kommertstarkvara? • Mida tähendab vaba tarkvara haridusele? • Mida tähendab avatud sisu haridusele?
  80. 80. Viited • Autoriõiguse seadus (2013). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/ 114062013005 • Creative Commons (n.d.). About The Licenses. Loetud aadressil http:// creativecommons.org/licenses/ • Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/ uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf • Mõtsküla, P. P. (2009). Vaba tarkvara litsentside süstemaatiline analüüs. (Magistritöö). Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/images/50001107/ wmag.pdf
  81. 81. Kasutatud fotod • Giulia Forsythe, Using The Strength Of Copyright To Share: @creativecommons #taaaccct #open4us: https://www.flickr.com/photos/ gforsythe/9102402492/ • Mathieu Plourde: http://commons.wikimedia.org/wiki/ File:MOOC_poster_mathplourde.jpg
  82. 82. Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee ! IFI6070 Intelligentne arvutikasutus http://ifi6070.wordpress.com ! Tallinna Ülikool Informaatika Instituut See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

×