Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine. 7. veebruar 2016.

1. IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide
koostamine: Sissejuhatus kursusesse

2. Hans Põldoja
Haridustehnoloogia lektor
Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut
Doktorant
Aalto University, School of Arts, Design and Architecture
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.hanspoldoja.net

3. Tutvumisring

4. Kursuse koduleht
https://oppematerjalid.wordpress.com

5. Avatud kursus

6. Ümberpööratud õppimine
flipped classroom

7. VOSK

8. Kursuse ülesehitus
• Kursuse maht 3 EAP (78 tundi)
• 4 kontaktpäeva (16 tundi)
• Blogimisülesanded (32 tundi)
• Täiendavad ülesanded (30 tundi)

9. Täiendavad ülesanded
• Kirjanduse analüüsi koostamine digitaalsete
õppematerjalidega seotud teemal
• Õppematerjali koostamine rühmatööna või individuaalselt
• Uue tehnoloogia või vahendi lühitutvustus kontakttunnis
• Vikipeedia artikli kirjutamine digitaalsete
õppematerjalidega seotud teemal

10. Kolm põlvkonda digitaalseid
õppematerjale
Sisupaketid
Veeb 2.0
keskkonnad
Mobiili- ja
tahvelarvutirakendused
2000 2005 2010 2015

11. Kontaktpäevad
• 07.02.2016 — Sissejuhatus kursusesse. Õpiobjekti mõiste
ja õppematerjalide levitamise vahendid, sisupakettide
koostamise vahendid.
• 20.03.2016 — Arvutipõhine testimine, Veeb 2.0 vahendid
õppematerjalide koostamiseks.
• 17.04.2016 — Õppematerjalide koostamine
nutiseadmetele, õppematerjalide autoriõigus,
õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet.
• 15.05.2016 — Esitlused

12. Soovituslik töö maht
Nädal Teema Kontakttunnid
Blogimis-
ülesanded
Täiendavad
ülesanded
Kokku
01.02.2016 Sissejuhatus 4 1 5
08.02.2016 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 4 4
15.02.2016 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 1 1
22.02.2016 Sisupakettide koostamise vahendid 4 4
29.02.2016 Sisupakettide koostamise vahendid 1 1 2
07.03.2016 Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks 4 4 8
14.03.2016 Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks 4 1 2 7
21.03.2016 Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele 4 4 8
28.03.2016 Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele 1 4 5
04.04.2016 Õppematerjalide autoriõigus 4 4 8
11.04.2016 Õppematerjalide autoriõigus 4 1 3 8
18.04.2016 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 4 4
25.04.2016 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 1 2 3
02.05.2016 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö lõpetamine 4 4
09.05.2016 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö esitlemine 4 2 6
16.05.2016 Tagasiside ja kokkuvõtted 1 1
16 32 30 78

13. Õpikeskkond
• Ajaveeb: http://oppematerjalid.wordpress.com
• Õppijate ajaveebid
• Märksõna: oppematerjalid (Twitteris #oppematerjalid)
• Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, Twitter, SlideShare,
Mendeley, …
• Moodle

14. EduFeedr
http://www.edufeedr.net

15. Twitter
https://twitter.com/oppematerjalid

16. Mendeley
http://www.mendeley.com

17. Privaatsus avatud
õpikeskkonnas
• Oma nime all ajaveebi pidamine
• Hinded

18. Avatud kursus
• Kursuse e-õppe osaga võib liituda iga huviline
• Vabatahtlikud osalejad valivad ise, kui palju nad teevad.
Samas ei saa nad TLÜ tõendit ega ainepunkte
• Liitumine avatud kuni 14.02.2016

19. Kursuse teemad

20. Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide
levitamise vahendid
• Digitaalsete õppematerjalide ajalugu
• Õpiobjektid, sisupaketid, ...
• Repositooriumid
• Metaandmed
• ...

21. Sisupakettide koostamise
vahendid
• Standardid
• Sisupakettide koostamise tarkvara
• Sisupakettide kasutamine õpihaldussüsteemis
• Arvutipõhine testimine
• ...

22. Veeb 2.0 vahendid
õppematerjalide koostamiseks
• Sisuhaldusvahendid
• Interaktiivse sisu ja meediasisu koostamise vahendid
• …

23. Õppematerjalide koostamine
nutiseadmetele
• E-õpikute koostamine
• Hariduslikud äpid
• ...

24. Õppematerjalide autoriõigus
• Autoriõiguse seadus
• Avatud sisulitsentsid
• Avatud õppematerjalid
• ...

25. Õppematerjalide koostamise
protsess ja kvaliteet
• Õppematerjalide koostamise protsess
• Õppematerjalide kvaliteedi hindamine
• ...

26. Mida teie tahaksite nende
teemade kohta õppida?

27. Blogimisülesanded

28. Blogimisülesanded
• Blogipostitus teoreetilise ja/või praktilise ülesande põhjal
• Postituse tähtaeg: teema esimese nädala pühapäev
• Kommentaariaruteludes osalemine
• Ajaline maht 4+1 tundi

29. Õppematerjali koostamise
rühmatöö

30. Õppematerjali koostamise
rühmatöö
• Sisupaketi, veebipõhise õppematerjali või e-õpiku
koostamine rühmatööna
• Ajaline maht 20 tundi rühma liikme kohta
• Rühma suurus kuni 3 üliõpilast
• Teema valimise tähtaeg 06.03.2016
• Esitamise tähtaeg 17.04.2016 / 12.05.2016
• Partnerhinnangute tähtaeg 01.05.2016

31. Kirjanduse analüüs

32. Kirjanduse analüüs
• Teadusartiklitel põhinev kirjanduse analüüs
• Maht 6 lk (13 500 tähemärki)
• Arvustused ja parandamine
• Ajaline maht 30 tundi
• Teema valimise tähtaeg 06.03.2016
• Esitamise tähtaeg 17.04.2016 / 12.05.2016
• Partnerhinnangute tähtaeg 01.05.2016

33. Tagasi lükatud Vajalikud olulised
muudatused
Vajalikud väikesed
muudatused
Vastu võetud
1 2 3 4
Sisu
Vastavus
kursuse
teemadele
Puudub seos kursuse
teemadega.
Nõrk seos kursuse
teemadega.
Kirjanduse analüüs on seotud
kursuse teemadega, kuid
seose saaks analüüsis
selgemini välja tuua.
Tugev seos kursuse
teemadega.
Analüüsi tase Allikmaterjale on ebapiisavalt
analüüsitud ning tekst on üks-
ühele ülevõetud või tõlgitud.
Analüüs ei vasta teemale.
Erinevate allikate analüüs ei
ole omavahel piisavalt
seostatud ega moodusta
hästiloetavat tervikut.
Allikmaterjalidest on
koostatud hästi loetav
ülevaade, mis põhiosas
vastab kirjanduse analüüsi
teemale.
Allikmaterjalidest on
koostatud hästi loetav ja
mõistetav analüütiline
ülevaade, mis vastab
kirjanduse analüüsi teemale.
Allikate
kvaliteet
Kirjanduse analüüsi
koostamisel on kasutatud
ainult õppejõu poolt
soovitatud teaduslikke allikaid.
Kirjanduse analüüsi
koostamisel on kasutatud 3
teaduslikku allikat.
Mitteteaduslike allikaid on
kasutatud ka olukordades,
kus nende kasutamine ei ole
põhjendatud.
Kirjanduse analüüsi
koostamisel on kasutatud 4–5
teaduslikku allikat.
Mitteteaduslikke allikaid on
kasutatud olukordades, kus
nende kasutamine on
põhjendatud.
Kirjanduse analüüsi
koostamisel on kasutatud
vähemalt 6 teaduslikku allikat.
Mitteteaduslikke allikaid
(ajakirjandus, õppematerjalid,
ajaveebid, koduleheküljed) on
kasutatud olukordades, kus
teaduspublikatsioonid veel
puuduvad.
Teksti
ülesehitus
Tekst ei ole loogiliselt
liigendatud ning erinevate
osade vahel puuduvad
sobivad üleminekud. Puudub
selge probleemipüstitus ja
üldistav kokkuvõte.
Teksti ülesehituses esineb
olulisi puuduseid.
Teksti ülesehituses esineb
väiksemaid puuduseid.
Tekst on sobivalt liigendatud
alapeatükkideks või osadeks.
Alapeatükkide ja erinevate
allikate analüüside vahel on
sobivad üleminekud.
Kirjanduse analüüsi alguses
on selgelt välja toodud
probleem/eesmärk. Kirjanduse
analüüs lõppeb üldistava
kokkuvõttega.
Vormistus
Õigekiri Tekstis esineb 11 või enam
õigekirjaviga.
Tekstis esineb 6–10
õigekirjaviga.
Tekstis esineb 3–5
õigekirjaviga.
Tekstis esineb kuni 2
õigekirjaviga.
Viitamine Allikmaterjalidele viitamine on
puudulik ja/või ebakorrektne.
Allikmaterjalidele on läbivalt
viidatud, kuid viidete
vormistuses esineb
märkimisväärseid puuduseid.
Viidete vormistuses esineb
üksikuid vigu.
Tekstisisesed viited ja
kasutatud kirjanduse loetelu
on vormistatud korrektselt
järgides APA viitamissüsteemi.
Maht Kirjanduse analüüs on liiga
lühike või liiga pikk. Erinevus
optimaalsest mahust üle 50%.
Kirjanduse analüüs on
optimaalsest mahust oluliselt
pikem või lühem. Erinevus
optimaalsest kuni 50%.
Kirjanduse analüüs on
optimaalsest mahust
mõnevõrra pikem või lühem.
Erinevus optimaalsest mahust
kuni 25%.
Kirjanduse analüüsi maht on
optimaalne: 6 lk trükiteksti /
13500 tähemärki koos
tühikutega. Erinevus
optimaalsest mahust kuni
15%.

34. Näidisteemad

35. Interaktiivse tahvli
õppematerjalid
• Maher, D. A., Phelps, R. B., Urane, N. C., & Lee, M. D. (2012). Primary school
teachers’ use of digital resources with interactive whiteboards: The Australian
context. Australasian Journal of Educational Technology, 28(1), 138–158.
• Türel, Y. K., & Demirli, C. (2010). Instructional Interactive Whiteboard
Materials: Designer’s perspectives. In Procedia – Social and Behavioral
Sciences (Vol. 9, pp. 1437–1442). doi:10.1016/j.sbspro.2010.12.346
• Hennessy, S. (2011). The role of digital artefacts on the interactive
whiteboard in supporting classroom dialogue. Journal of Computer Assisted
Learning, 27(6), 463–489. doi:10.1111/j.1365-2729.2011.00416.x

36. VOSK-lähenemine ja
õppematerjalid
• Waard, I. I. de. (2014). Using BYOD, Mobile Social Media, Apps, and
Sensors for Meaningful Mobile Learning. In M. Ally & A. Tsinakos (Eds.),
Increasing Access through Mobile Learning (pp. 113–124). Vancouver:
Commonwealth of Learning and Athabasca University.
• Song, Y. (2014). “Bring Your Own Device (BYOD)” for seamless science
inquiry in a primary school. Computers & Education, 74, 50–60. doi:10.1016/
j.compedu.2014.01.005
• Ackerman, A. S., & Krupp, M. L. (2012). Five Components to Consider of
BYOT/BYOD. In IADIS International Conference on Cognition and Exploratory
Learning in Digital Age (CELDA 2012) (pp. 35–41). IADIS.

37. Õppematerjalid avatud
massikursustel
• Kernohan, D. (2013). Content that talks back: what does the MOOC
explosion mean for content management? Insights, 26(2), 198–203. doi:
10.1629/2048-7754.82
• Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How Video Production Affects Student
Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. In Proceedings of the first
ACM conference on Learning @ scale conference (pp. 41–50). New York, NY:
ACM. doi:10.1145/2556325.2566239
• Giannakos, M. N., Jaccheri, L., & Krogstie, J. (2014). Looking at MOOCs
Rapid Growth Through the Lens of Video-Based Learning Research.
International Journal of Emerging Technologies in Learning, 9(1), 35–38.

38. Vidinate tehnoloogial põhinevad
hariduslikud rakendused
• Wilson, S., Sharples, P., & Griffiths, D. (2008). Distributing education services
to personal and institutional systems using Widgets. In F. Wild, M. Kalz, & M.
Palmér (Eds.), First International Workshop on Mashup Personal Learning
Environments (pp. 25–32). Aachen: CEUR-WS.
• Govaerts, S., Verbert, K., Dahrendorf, D., Ullrich, C., Schmidt, M., Werkle, M.,
… Law, E. L. (2011). Towards Responsive Open Learning Environments: The
ROLE Interoperability Framework. In C. Delgado Kloos, D. Gillet, R. M.
Crespo Garcia, F. Wild, & M. Wolpers (Eds.), Towards Ubiquitous Learning
(pp. 125–138). Berlin / Heidelberg: Springer. doi:
10.1007/978-3-642-23985-4_11
• Griffiths, D., Johnson, M. W., Popat, K., Sharples, P., & Wilson, S. (2012). The
Educational Affordances of Widgets and Application Stores. Journal of
Universal Computer Science, 18(16), 2252–2273.

39. Õppematerjalide kvaliteedi
tagamise viisid repositooriumides
• Nesbit, J., Belfer, K., & Vargo, J. (2002). A Convergent Participation Model for
Evaluation of Learning Objects. Canadian Journal of Learning and
Technology, 28(3).
• Currier, S., Barton, J., O’Beirne, R., & Ryan, B. (2004). Quality assurance for
digital learning object repositories: issues for the metadata creation process.
Alt-J, 12(1), 5–20. doi:10.1080/0968776042000211494
• Li, J. Z. (2010). Quality, Evaluation and Recommendation for Learning Object.
In 2010 International Conference on Educational and Information Technology
(ICEIT) (Vol. 2, pp. 533–537). IEEE. doi:10.1109/ICEIT.2010.5607654

40. Avatud haridus ja avatud
õppematerjalid
• Peters, M. A. (2008). The History and Emergent Paradigm of Open
Education. In M. A. Peters & R. G. Britez, Open Education and Education for
Openness (pp. 3–15). Rotterdam: Sense Publishers. https://
www.sensepublishers.com/media/729-open-education-and-education-for-
openness.pdf
• Pantò, E., & Comas-Quinn, A. (2013). The Challenge of Open Education.
Journal of E-Learning and Knowledge Society, 9(1). http://www.je-lks.org/ojs/
index.php/Je-LKS_EN/article/view/798
• Hilton, J., III, Wiley, D., Stein, J., & Johnson, A. (2010). The Four R’s of
Openness and ALMS Analysis: Frameworks for Open Educational
Resources. Open Learning: the Journal of Open, Distance and E-Learning,
25(1), 37–44. doi:10.1080/02680510903482132

41. Õppematerjalide kvaliteedi
hindamine
• Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality
of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2),
44–59. http://ifets.info/journals/10_2/ets_10_2.pdf
• Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement
in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-
S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. doi:
10.1007/s11423-008-9094-5
• Plank, T., Villems, A., Pilt, L., Dremljuga-Telk, M., Varendi, M., & Sutt, E.
(2013). Quality Assurance Processes in E-Learning – An Estonian Case.
International Journal for Innovation and Quality in Learning, 1(1), 20–28.
http://www.papers.efquel.org/index.php/innoqual/article/view/16

42. Arvutipõhine testimine
• Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational
tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. doi:10.1016/
S0360-1315(99)00037-8
• Conole, G., & Warburton, B. (2005). A review of computer-assisted
assessment. ALT-J Research in Learning Technology, 13(1), 17–31. doi:
10.1080/0968776042000339772
• Scalise, K., & Gifford, B. (2006). Computer-Based Assessment in E-Learning:
A Framework for Constructing “Intermediate Constraint” Questions and Tasks
for Technology Platforms. The Journal of Technology, Learning, and
Assessment, 4(6), 45. http://napoleon.bc.edu/ojs/index.php/jtla/article/view/
1653

43. Matemaatika õpitarkvara
disainipõhimõtted
• Hoyles, C., & Noss, R. (2003). What can digital technologies take from and
bring to research in mathematics education. A. J. Bishop, M. A. Clements, C.
Keitel, J. Kilpatrick, & F. K. S. Leung (toim), Second International Handbook
of Mathematics Education (pp. 323–349). Springer Netherlands. doi:
10.1007/978-94-010-0273-8_11
• Chiu, T. K. F., & Churchill, D. (2015). Exploring the characteristics of an
optimal design of digital materials for concept learning in mathematics:
Multimedia learning and variation theory. Computers & Education, 82, 280–
291. doi:10.1016/j.compedu.2014.12.001
• Maschietto, M., & Soury-Lavergne, S. (2013). Designing a duo of material
and digital artifacts: The pascaline and Cabri Elem e-books in primary school
mathematics. ZDM – International Journal on Mathematics Education,
45(July), 959–971. doi:10.1007/s11858-013-0533-3

44. E-ohutuse õppematerjalid
• Barnard-Wills, D. (2012). E-safety education: Young people, surveillance and
responsibility. Criminology and Criminal Justice, 12(3), 239–255. doi:
10.1177/1748895811432957
• Woollard, J., Wickens, C., Powell, K., & Russell, T. (2009). Evaluation of e-
safety materials for initial teacher training: can “Jenny”s Story’ make a
difference? Technology, Pedagogy and Education, 18(2), 37–41. doi:
10.1080/14759390902992659
• De Lange, M., & von Solms, R. (2012). An e-Safety Educational Framework in
South Africa. Southern Africa Telecommunication Networks and Applications
Conference (SATNAC) 2012. Fancourt. Loetud aadressil http://
www.satnac.org.za/proceedings/2012/papers/
3.Internet_Services_End_User_Applications/53.pdf

45. Õppijate kaasamine õppematerjalide
ja ülesannete koostamisse
• Hudd, S. S. (2003). Syllabus under Construction: Involving Students in the
Creation of Class Assignments. Teaching Sociology, 31(2), 195. doi:
10.2307/3211308
• Mihans, R., Long, D., & Felten, P. (2008). Power and expertise: Student-
faculty collaboration in course design and the scholarship of teaching and
learning. International Journal for the Scholarship of Teaching & Learning,
2(2), 1–9. http://digitalcommons.georgiasouthern.edu/ij-sotl/vol2/iss2/16
• Brown, H., & Riley, P. (2013). An evaluation of the use of student-generated
materials. The Language Teacher, 37(3), 3–10. http://jalt-publications.org/tlt/
articles/3047-evaluation-use-student-generated-materials

46. Õpimärgid

47. Open Badges
http://openbadges.org

48. (Class Hack, n.d.)

49. Kuidas õpimärgid töötavad?
(Open Badges, 2014)

50. Inimene või organisatsioon annab välja õpimärgi

51. Õppija võtab märgi vastu oma seljakotti (Backpack)

52. Õppija näitab õpimärke oma
kodulehel ja sotsiaalvõrgustikes

53. (Mozilla, 2013)

54. Kirjeldada õpiobjektide
lähenemise eeliseid ja
puuduseid
Otsida repositooriumitest
metaandmete ja
litsentsitingimuste
järgi õpiobjekte
Koostada lihtsamaid
sisupakette, teste ja e-õpikuid
ning kirjeldada neid
metaandmetega
Järgida õppematerjalide
koostamisel autoriõiguse
põhimõtteid
Hinnata hindamismudeli põhjal
õppematerjali kvaliteeti
Koostada põhjalikuma
õppematerjali ühe autorvahendi
abil
Analüüsida ühe digitaalsete
õppematerjalidega seotud teema
aktuaalseid probleeme, uurimusi
ja tulevikusuundi
Põhiteadmised
õpiobjektidest ja
repositooriumidest
Põhiteadmised
õppematerjalide
autorvahenditest
Põhiteadmised
arvutipõhisest
testimisest
Põhiteadmised
õppematerjalide
uutest
tehnoloogiatest
Põhiteadmised
õppematerjalide
autoriõigustest
Põhiteadmised
õppematerjalide
kvaliteedist
Sisupaketi koostaja
Testiküsimuste
koostaja
e-Õpiku koostaja
Süvendatud
teadmised
õpiobjektidest ja
repositooriumidest
Süvendatud
teadmised
õppematerjalide
autorvahenditest
Süvendatud
teadmised
arvutipõhisest
testimisest
Süvendatud
teadmised
õppematerjalide
uutest
tehnoloogiatest
Süvendatud
teadmised
õppematerjalide
autoriõigustest
Süvendatud
teadmised
õppematerjalide
kvaliteedist
Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Blogimisülesanne 5 Õppematerjali
koostamise rühmatöö
Blogimisülesanne 6 Kirjanduse analüüs
Õpimärkide seosed ülesannete ja õpiväljunditega

55. adfa, p. 1, 2011.
© Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2011
Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based
University Courses
Hans Põldoja and Mart Laanpere
Tallinn University, Institute of Informatics, Tallinn, Estonia
{hans.poldoja, mart.laanpere}@gmail.com
Abstract. Recent developments with personal learning environments and open
online courses have led educators to experiment with opening up their formal
higher education courses. In these courses, the online learning activities take
place in open learning environments based on various Web 2.0 tools such as
blogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits,
they also raise issues related to private grading of students’ works and recogniz-
ing the learning of informal participants. This paper presents our exploratory
study on addressing these issues by introducing open badges to master’s level
course that takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspec-
tives on using open badges were evaluated through focus group interviews. The
results of the study indicate, that badges could have a potential in formal higher
education, if they are used more widely and provide an explicit choice of per-
sonal learning paths for learners.
Keywords: open badges, assessment, blog-based courses.
1 Introduction
One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning.
This is supported by introducing social media, personal learning environments and
various open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students can
enrich their learning experience by using open educational resources from other uni-
versities and taking part in Massive Open Online Courses.
In many cases, such developments have led university lecturers and professors to
increase the degree of openness in their courses. One approach is to move online
learning activities to open learning environments that are based on social media and
Web 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number of
pedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development and
expression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, inviting
feedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use of
blog-based learning environments also allows educators to open up their course for
informal participants or members of professional communities who are not officially
enrolled to the course.
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of
Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T.
Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New
Horizons in Web Based Learning: ICWL 2014 International
Workshops, SPeL, PRASAE, IWMPL, OBIE, and KMEL, FET,
Tallinn, Estonia, August 14-17, 2014, Revised Selected
Papers (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. doi:
10.1007/978-3-319-13296-9_19

56. Õppijate vaatenurk
• Tunnustus ja kinnitus ülesannete aktsepteerimise kohta
• Õpimärgid oleksid väärtuslikumad, kui neid kasutataks
mitmetel kursustel
• Varasema kogemuse ja tööde tunnustamine
õpimärkidega

57. Soovitused õpimärkide
edasiseks kasutamiseks
• Pakkuda vähemalt 2 taset õpimärke ülesande kohta
• Pakkuda suuremat valikut erinevaid õpiteid
• Õpimärkide graafiline disain on õppijate jaoks oluline

59. Õpimärkide omistamine
• Aktsepteeritud
• Aktsepteeritud parandustega
• Tagasi lükatud
• Kuldõpimärk (50% rohkem punkte)
• Poolik õpimärk (hilinenud postitused, 50% punktidest)

60. Õpimärkide kaalud
• Põhiteadmised … (10 punkti)
• Põhiteadmised … kuldõpimärk (15 punkti)
• Põhiteadmised … poolik õpimärk (5 punkti)
• Õppematerjali koostaja (24 punkti)
• Uurija (36 punkti)
• Valgustaja (10 punkti)
• Vikipeedia artikli autor (12 punkti)

61. Hindamine
• A — vähemalt 91 punkti õpimärke
• B — 81–90 punkti õpimärke
• C — 71–80 punkti õpimärke
• D — 61–70 punkti õpimärke
• E — 51–60 punkti õpimärke
• F — alla 51 punkti õpimärke

62. “Näidispaketid”

63. Uurija
• 6 blogimisülesannet — 60 punkti
• Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti
• Kokku 96 punkti (hinne A)
• Töömaht 76 tundi

64. Õppematerjali koostaja
• 6 blogimisülesannet — 60 punkti
• Õppematerjali koostamine — 24 punkti
• Kokku 84 punkti (hinne B)
• Töömaht 66 tundi

65. Mitteblogija
• Õppematerjali koostamine — 24 punkti
• Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti
• Esitlus kontakttunnis — 10 punkti
• Vikipeedia artikkel — 12 punkti
• Kokku 82 punkti (hinne B)
• Töömaht 79 tundi

66. Esitlused kontakttunnis

67. Õppematerjali rühmatööde
teemad

68. Esimesed tegevused

69. Esimesed tegevused
• Ajaveebi ülesseadmine
• Enesetutvustus (või About leht)
• Õpileping
• (Toggl?)

70. 3 palvet seoses ajaveebidega
• Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele
kursuse ajaveebis
• Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on
• Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine

71. Õpileping
• Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
• Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan
just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
• Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada?
Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
Millised õpimärgid ma kavatsen saavutada?
• Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan
eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)?
Kuidas ma neile ligi pääsen?
• Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid
saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

72. Toggl
https://www.toggl.com

73. Magistritööd

74. Viited
• Class Hack (n.d.). Open Badges Anatomy. http://classhack.com/post/
45364649211/open-badge-anatomy-updated
• Mozilla (2013). Badges/Onboarding-Issuer. https://wiki.mozilla.org/Badges/
Onboarding-Issuer
• Open Badges (2014). About. http://openbadges.org/about/

75. Kasutatud fotod
• Johan Larsson, http://www.flickr.com/photos/johanl/6966883093/
• https://openclipart.org

76. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine
http://oppematerjalid.wordpress.com
Tallinna Ülikool
Digitehnoloogiate instituut