Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Infoallikad, infootsing ja viitamine

99 views

Published on

Loenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel IFI6223.DT Keel ja tehnoloogia. 1. aprill 2019.

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Infoallikad, infootsing ja viitamine

  1. 1. Infoallikad, infootsing ja viitamine IFI6223.DT Keel ja tehnoloogia 1. aprill 2019 Hans Põldoja
  2. 2. Virkus, S., Lepik, A., Uverskaja, E., Reimo, T., Metsar, S., Ruusalepp, R., ... Laurits, M. (2017). Infoteadused teoorias ja praktikas: kõrgkooliõpik. Tallinn: TLÜ Kirjastus.
  3. 3. Teavikute tüübid • Teadmiskirjandus ehk mitteilukirjandus (non-fiction) • Ilukirjandus (fiction) • Lastekirjandus
  4. 4. Teadmiskirjanduse liigid • Populaarteaduslik kirjandus • Teaduskirjandus • Teatmekirjandus (entsüklopeediad, teatmikud jne) • Õppekirjandus • Tarbekirjandus (käsiraamatud jne) • Ametlikud dokumendid ja teavikud
  5. 5. ETIS klassifikatsioon 1. Ajakirja-artikkel 2. Raamat/monograafia 3. Kogumiku-artikkel/ peatükk raamatus/kogumikus 4. Teadusväljaannete toimetamine 5. Publitseeritud konverentsiteesid 6. Muud publikatsioonid
  6. 6. https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Details/81e52bde-a1a1-490a-a9c4-2df9f3fc3a70
  7. 7. APA klassifikatsioon 1. Perioodikaväljaanded 2. Raamatud ja raamatupeatükid 3. Tehnilised ja teadusaruanded 4. Konverentsiartiklid 5. Doktori- ja magistritööd 6. Arvustused 7. Audiovisuaalne meedia 8. Andmekogud ja tarkvara 9. Avaldamata allikad 10. Arhiivimaterjalid 11. Veebipostitused
  8. 8. Kust leida infoallikaid?
  9. 9. Kust leida infoallikaid? • Otsingumootorid • Digitaalsete õppematerjalide kogud • Raamatukogude andmebaasid • Teadusartiklite ja -ajakirjade andmebaasid • Arhiivid ja registrid
  10. 10. Otsingumootorid
  11. 11. https://www.google.ee/advanced_search
  12. 12. Täpsustatud otsing Google’is • Fraasi otsimine: “tallinna ülikool” • Otsingusõna välistamine: tallinn -ülikool • Kombineeritud otsing: digihumanitaaria OR informaatika • Otsing domeeni piires: digihumanitaaria site:tlu.ee • Otsingusõna automaatne pakkumine: powerpoint vs
  13. 13. https://support.google.com/websearch/answer/2466433
  14. 14. https://web.archive.org
  15. 15. Digitaalsete õppematerjalide kogud
  16. 16. http://www.e-ope.ee/repositoorium/
  17. 17. http://dspace.ut.ee/handle/10062/8541
  18. 18. https://ocw.mit.edu
  19. 19. https://openstax.org
  20. 20. https://open.bccampus.ca
  21. 21. http://www.oeconsortium.org/courses/
  22. 22. Raamatute otsing
  23. 23. https://www.amazon.com
  24. 24. https://books.google.com
  25. 25. Eesti raamatukogude andmebaasid
  26. 26. https://www.ester.ee
  27. 27. http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/teenused/tasulised-teenused/raamatukogudevaheline-laenutus
  28. 28. http://www.digar.ee
  29. 29. http://ise.elnet.ee
  30. 30. https://erb.nlib.ee
  31. 31. Ülikoolide repositooriumid
  32. 32. https://www.etera.ee
  33. 33. http://dspace.ut.ee
  34. 34. https://digi.lib.ttu.ee
  35. 35. Teadusartiklite andmebaasid
  36. 36. https://scholar.google.com
  37. 37. Google Scholar otsingustrateegiad 1. Mõelda läbi märksõnad ja võimalikud sünonüümid 2. Piirata otsingut artiklitega, kus otsingusõnad esinevad pealkirjas 3. Piirata otsingut avaldamise aastaga
  38. 38. http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid
  39. 39. Digitehnoloogia alal olulisemad andmebaasid • ACM Digital Library: http://dl.acm.org • IEEE Computer Society Digital Library: https://www.computer.org/csdl • Inderscience Online: https://www.inderscienceonline.com • ScienceDirect: http://www.sciencedirect.com • SpringerLink: http://www.springerlink.com • Taylor & Francis: http://www.tandfonline.com • Wiley Online Library: https://onlinelibrary.wiley.com
  40. 40. Kogutud materjali hindamine
  41. 41. Kogutud materjali hindamine • Teaduslikud allikad • Lühikokkuvõtted • Tsiteerimiste arv • Avaldamise aeg • Mitteteaduslikud allikad: • Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus • Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)
  42. 42. Pattern Languages in Design Pattern languages in architecture Pattern languages in interaction design Pattern languages in learning Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein, M. (1977). A Pattern Language: Towns, Buildings, Construction. Oxford: Oxford University Press. Erickson, T. (2000). Lingua Francas for Design: Sacred Places and Pattern Languages (pp. 357–368). Presented at the the conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/347642.347794 Salingaros, N. A. (2000). The Structure of Pattern Languages. Architectural Research Quarterly, 4, 149–161. Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA. van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534). Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49– 102. http://doi.org/10.1207/ s15327051hci2101_3 Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V. (2006). Using pattern languages to mediate theory–praxis conversations in design for networked learning. Alt-J, 14(3), 211–223. http://doi.org/ 10.1080/09687760600836977 Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http:// doi.org/10.1145/1555619.1555635 Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/1824749.1824751 Pattern languages in object- oriented programming Cited by 51 Cited by 188 Cited by 187 Cited by 11 Cited by 20 Cited by 212 Alexander, C. (1979). The Timeless Way of Building. New York, NY: Oxford University Press. Cited by 4085 Cited by 3627 Cited by 135 Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley. Cited by 35015 Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C. (2004). Design Patterns For Collaborative Learning: From Practice To Theory And Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin (Eds.), Proceedings of EdMedia World Conference on Educational Media and Technology (pp. 2493–2498). Cited by 64 Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P., et al. (2005). A first exploration of an inductive analysis approach for detecting learning design patterns. Journal of Interactive Media in Education, (3), 1–10. Cited by 39 Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R., Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., & Rusman, E. (2004). Towards a Pattern Language for Networked Learning. Presented at the Networked Learning Conference 2004. Retrieved from http:// www.networkedlearningconference.org.uk/ past/nlc2004/proceedings/ individual_papers/goodyear_et_al.htm Cited by 96 Cited by 45 Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design patterns for complex learning. Journal of Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/ 10.5204/jld.v1i3.35 Cited by 24 Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis, Y. (2007). Eliciting design patterns for e- learning systems. Computer Science Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/ 10.1080/08993400600773323 Identifying design patterns Gibbons, A. S. (2010). A Contextual Framework for Identifying Instructional Design Patterns. In P. Goodyear & S. Retalis (Eds.), Technology-Enhanced Learning: Design Patterns and Pattern Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense Publishers. Cited by 45 McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J. (2006). Patterns, designs and activities: unifying descriptions of learning structures. International Journal of Learning Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/ 10.1504/IJLT.2006.010632 Cited by 114 Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. Cited by 297 Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003). Towards a Pattern Language for Person- Centered E-Learning. In C. Crawford, N. Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis (Eds.), Proceedings of Society for Information Technology Teacher Education International Conference (pp. 2379–2382). Chesapeake, VA. Cited by 16 Sharing patterns Sharing patterns Pattern examples compared with Alexander (INDEPENDENT REGION = STUDY PROGRAMME) Set of patterns for networked learning Identifying patterns using IMS LD Patterns deliberately leave some implementation aspects vague 4 benefits of using patterns in learning design
  43. 43. Pattern Languages in Design Pattern languages in interaction design Pattern languages in learning Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA. van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534). Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49– 102. http://doi.org/10.1207/ s15327051hci2101_3 Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http:// doi.org/10.1145/1555619.1555635 Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/1824749.1824751 Pattern languages in object- oriented programming Cited by 51 Cited by 188 Cited by 187 Cited by 11 Cited by 20 Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley. Cited by 35015
  44. 44. Allikate haldamise vahendid
  45. 45. https://www.mendeley.com
  46. 46. Akadeemilise kirjutamise põhimõtted
  47. 47. Refereerimine ja tsiteerimine • Refereerimine on kasutatud allika edasiandmine oma sõnadega • Tsiteerimine on kasutatud allika teksti esitamine sõna-sõnalt ja jutumärkides • Refereerimise ja tsiteerimise puhul tuleb kasutatud allikatele viidata • Tsiteerimist kasutatakse ainult olukordades, kus algallika sõna- sõnalt edasiandmine on oluline (nt definitsioonid, õigusaktide punktid, oluliste isikute tsitaadid jne)
  48. 48. Refereerimise näide Sobiva diagrammitüübi valik on tähtis selleks, et visualiseeritavaid andmeid õigel kujul edasi anda. Diagrammitüübi valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, milliseid andmeid on tarvis kujutada, ning alles seejärel mõelda, milliseid märkide ning atribuutide kombinatsioone antud olukorras otstarbekaim kasutada oleks. 1.2.2 Kompositsioon Kirk (2016) on öelnud, et kompositsioon seisneb optimaalse loetavuse ning ühtse kujunduse tagamises. Williams (2008, lk 13) sõnul jaotub kompositsioon neljaks peamiseks disainipõhimõtteks, mis on kõik omavahel seotud ning väga harva kasutatakse neist ainult ühte eraldi. Kompositsiooni moodustavad: (1) lähedus (ingl proximity), (2) joondus (ingl alignment), (3) kordus (ingl repetition) ja (4) kontrast (ingl contrast). Ühtne kompositsioon tagab harmoonia ja tasakaalu kõigi näidatavate elementide vahel, sest pole enam vaja mõelda milliseid andmeid näidata, vaid kuidas neid näidata (Kirk, 2016). Läheduspõhimõte seisneb Williams (2008) sõnul selles, et üksteisega seotud kirjed tuleks rühmitada füüsiliselt üksteise lähedale. Mitme elemendi lähestikku asumisel muutuvad nad visuaalselt üheks üksuseks, mitte eraldiseisvateks ühikuteks. Elementide lähedal asumine aitab
  49. 49. Tsiteerimise näide curriculum) “õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused” ning õppeaine (ingl subject) “konkreetse distsipliini või valdkonna probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum õppekavas” (“Tallinna Ülikooli õppekava statuut”, 2017). Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja järgi nimetatakse ainekursuseks (ingl subject course) “sihtgrupist lähtuvat õppeaine teostust” (“Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri”, 2017). Tallinna Ülikooli õppekava statuut sõnastab mooduli kui “õppekavas eristatud ja eesmärgistatud sisulise liigendamise ühik, mis koosneb ühest õppeainest” ning valikmooduli “eriala kitsamate õpiväljundite saavutamist toetav moodul, mille õppija valib õppekavas esitatud teiste samaväärsete moodulite hulgast” (“Tallinna Ülikooli õppekava statuut”, 2017). Eesti kõrgkoolide tagasisidesüsteemide kaardistamiseks viis Poliitikauuringute Keskus Praxis aastal 2014 läbi analüüsi üliõpilaste tagasisidest Eesti kõrgkoolides. Uuringu käigus analüüsiti dokumente, suheldi kõrgkoolidega ning intervjueeriti nii üliõpilasi, õppejõude kui ka
  50. 50. Plagiaat • Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale • Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks nii originaalkeeles kui tõlgitult • Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides) koos korrektse viitega
  51. 51. Plagiaadivormid • Teksti sõnasõnaline kopeerimine • Mosaiikplagiaat — üksikute sõnade muutmine kopeeritud tekstis • Ümbersõnastamine — teise autori idee esitatakse oma sõnadega, kuid ilma viiteta • Eneseplagiaat — iseenda varasemate tekstide kasutamine ilma viiteta (Plagiaadivormid, 2018)
  52. 52. https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid
  53. 53. Plagiaadituvastusvahendid
  54. 54. https://www.urkund.com
  55. 55. https://www.tlu.ee/oppeosakond-1/urkund
  56. 56. https://www.plagramme.com
  57. 57. Allikatele viitamine
  58. 58. Viited • Viited koosnevad kahest osast: • tekstisisene viide • viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus
  59. 59. Viitamissüsteemid • Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus • Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number, täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus • Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina, viitekirjed lehekülje või teose lõpus
  60. 60. Tuntumad viitamissüsteemid • American Psychological Association (APA) • Modern Language Association (MLA) • The Chicago Manual of Style • Harvard • ...
  61. 61. APA viitamissüsteem
  62. 62. http://www.apastyle.org
  63. 63. https://www.ester.ee/record=b2550792*est
  64. 64. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte Tekstisisesed viited Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks: (eXe Learning, kuupäev puudub) Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks: (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014) Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
 Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited Esimene tekstisisene viide sulgudes Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000) Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011) Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011) (Väljataga et al., 2011) Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013) Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013) (Tomberg et al., 2013) Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006) Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006) (Põldoja et al., 2006) Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012) Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008) ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008) (ISTE, 2008) Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003) The Design-Based Research Collective (2003) (The Design-Based Research Collective, 2003) (The Design-Based Research Collective, 2003) Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  65. 65. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Perioodikaväljaanded (Periodicals) 1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga (Journal article with DOI) Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546 Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa- style.html) Journal Article 3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita (Journal article without DOI) Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111. Journal Article 7. Ajakirja artikkel (Magazine article) Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47. Magazine Article 10. Ajalehe artikkel (Newspaper article) Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3. Newspaper Article 11. Ajalehe artikkel veebis (Online newspaper article) Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee Newspaper Article Raamatud ja raamatupeatükid (Books, Reference Books, and Book Chapters) 18. Terve raamat, trükiversioon (Entire book, print version) Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut. Book Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  66. 66. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon (Book chapter, print version) Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. Book Section Tehnilised ja teadusaruanded (Technical and Research Reports) 34. Aruanne asutuse arhiivist (Report from institutional archive) Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01 Report Konverentsiartiklid (Meetings and Symposia) 39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid (Proceedings published in book form) Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13 Conference Proceedings Doktori- ja magistritööd (Doctoral Dissertations and Master’s Theses) Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/ Thesis Veebiallikad (Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities) Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/ viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid Web Page Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet Web Page Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  67. 67. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus. American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http:// www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub) Web Page Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia Web Page 76. Ajaveebipostitus (Blog post) Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/ Web Page Õigusaktid Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 Tarkvara Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa- style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele joonealuste viidetega. Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  68. 68. Tekstisisesed viited
  69. 69. Kaks tekstisisese viitamise stiili • Autori nimi ja aasta sulgudes: Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste vahendite kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate teadmusobjektide loomisel ning ühistegevuste organiseerimisel (Paavola & Hakkarainen, 2014). • Autori nimi tekstis, aasta sulgudes: Feineri (2002) arvates seisneb virtuaalse ja liitreaalsuse vahe selles, et kui esimese eesmärgiks on läbematult reaalset maailma asendada, siis liitreaalsus suhtub respektiga reaalsusesse ja püüab seda laiendada.
  70. 70. Tekstisisene viide sõltub autorite arvust • 1…2 autorit — kõigi autorite perekonnanimed kirjutatakse alati välja • 3…5 autorit — esimesel korral kirjutatakse välja kõigi autorite perekonnanimed, järgmistel kordadel ainult esimese autori perekonnanimi • 6 või enam autorit — kirjutatakse välja ainult esimese autori perekonnanimi
  71. 71. Nimi ja aasta sulgudes 1 autor (Carroll, 2000) 2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010) 3 autorit (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011) 5 autorit (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006) 6 või enam autorit (Villems et al., 2012)
  72. 72. Nimi ja aasta sulgudes, korduvad viited 1 autor (Carroll, 2000) 2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010) 3 autorit (Väljataga et al., 2011) 5 autorit (Põldoja et al., 2006) 6 või enam autorit (Villems et al., 2012)
  73. 73. Nimi tekstis, aasta sulgudes 1 autor Carroll (2000) 2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010) 3 autorit Väljataga, Pata ja Tammets (2011) 5 autorit Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006) 6 või enam autorit Villems et al. (2012)
  74. 74. Nimi tekstis, aasta sulgudes, korduvad viited 1 autor Carroll (2000) 2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010) 3 autorit Väljataga et al. (2011) 5 autorit Põldoja et al. (2006) 6 või enam autorit Villems et al. (2012)
  75. 75. Autoriks organisatsioon või kollektiiv • (Microsoft, 2016) • (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008) • (ISTE, 2008)
  76. 76. Viide leheküljele või peatükile • (Põldoja, 2016, lk 80) • (Põldoja, 2016, lk 80–86) • (Põldoja, 2016, ptk 6) • Põldoja (2016, lk 80)
  77. 77. Mitu tekstisisest viidet samades sulgudes • Kui viidatakse korraga mitmele allikale, pannakse tekstisisesed viited samadesse sulgudesse tähestiku järjekorras, allikaid eristab semikoolon: (Laanpere, 2013; Põldoja, 2016; Tomberg, 2013)
  78. 78. Kasutatud allikate loetelu viited
  79. 79. Allikate tüübid • 7.01 Perioodikaväljaanded • 7.02 Raamatud ja raamatupeatükid • 7.03 Tehnilised ja teadusaruanded • 7.04 Konverentsiartiklid • 7.05 Doktori- ja magistritööd • 7.06 Arvustused (American Psychological Association, 2010) • 7.07 Audiovisuaalne meedia • 7.08 Andmekogud ja tarkvara • 7.09 Avaldamata allikad • 7.10 Arhiivimaterjalid • 7.11 Veebipostitused
  80. 80. Perioodikaväljaanded
  81. 81. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga Yuen, A. H. K. (2006). Learning to Program through Interactive Simulation. Educational Media International, 43(3), 251–268. https://doi.org/ 10.1080/09523980600641452
  82. 82. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga Yuen, A. H. K. (2006). Learning to Program through Interactive Simulation. Educational Media International, 43(3), 251–268. https://doi.org/10.1080/09523980600641452 artikli pealkiri ajakirja nimi aastakäik (ingl Volume) number (ingl Issue)
  83. 83. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita King, D. E. (2009). Dlib-ml: A Machine Learning Toolkit. Journal of Machine Learning Research, 10, 1755–1758.
  84. 84. http://www.doi.org
  85. 85. Ajakirja artikkel Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.
  86. 86. Ajalehe artikkel Aljas, R. (2014, 3. aprill). Eesti valmistab ette uut tiigrihüpet. Eesti Päevaleht, lk 2–3.
  87. 87. Ajalehe artikkel veebis Härma, K. (2017, 26. aprill). Kutseharidusest jääb ITs väheks. Äripäev. Loetud aadressil http://www.aripaev.ee/uudised/ 2017/04/26/it-tootajate-puudus-saab-alguse-valjaoppest
  88. 88. Raamatud ja raamatupeatükid
  89. 89. Terve raamat, trükiversioon Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for Data Driven Design. Thousand Oaks, CA: SAGE Publications.
  90. 90. Terve raamat, trükiversioon Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for Data Driven Design. Thousand Oaks, CA: SAGE Publications. avaldamiskoht osariik kirjastus
  91. 91. Terve raamat, trükiversioon Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
  92. 92. Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  93. 93. Raamatupeatükk, trükiversioon Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  94. 94. Konverentsiartiklid
  95. 95. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel Günther, M., Wallace, R., & Marcel, S. (2012). An open source framework for standardized comparisons of face recognition algorithms. A. Fusiello, V. Murino, & R. Cucchiara (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7585. Computer Vision – ECCV 2012. Workshops and Demonstrations (lk 547–556). Berlin: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-33885-4_55
  96. 96. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel Günther, M., Wallace, R., & Marcel, S. (2012). An open source framework for standardized comparisons of face recognition algorithms. A. Fusiello, V. Murino, & R. Cucchiara (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7585. Computer Vision – ECCV 2012. Workshops and Demonstrations (lk 547–556). Berlin: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-33885-4_55 artikli autorid artikli pealkiri konverentsikogumiku toimetajad konverentsikogumiku pealkiri avaldamiskoht kirjastus
  97. 97. Üliõpilastööd
  98. 98. Seminaritöö ülikooli andmebaasist Orusalu, M. K. (2018). Programmeerimisalase õppematerjali õpidisain iOS arenduse õppematerjali näitel (seminaritöö). Loetud aadressil http:// www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
  99. 99. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist Annuste, T. (2016). Automaattestimise raamistike analüüs ja võrdlus Telia Eesti AS näitel (bakalaureusetöö). Loetud aadressil https://digi.lib.ttu.ee
  100. 100. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist Annuste, T. (2016). Automaattestimise raamistike analüüs ja võrdlus Telia Eesti AS näitel (bakalaureusetöö). Loetud aadressil https://digi.lib.ttu.ee/ i/?6889
  101. 101. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist Türk, A. (2015). Võtmesõnadel põhineva testimise metoodika ning raamistikud tarkvara automaattestimises (bakalaureusetöö). Loetud aadressil http://dspace.ut.ee
  102. 102. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist Türk, A. (2015). Võtmesõnadel põhineva testimise metoodika ning raamistikud tarkvara automaattestimises (bakalaureusetöö). Loetud aadressil http://hdl.handle.net/ 10062/56100
  103. 103. Õigusaktid
  104. 104. Riigi Teatajas ilmunud seadus Isikuandmete kaitse seadus. (2007). RT I 2007, 24, 127. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/ 106012016010
  105. 105. Veebipostitused
  106. 106. http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html
  107. 107. (Lee, 2010)
  108. 108. Veebilehekülg Riigi Infosüsteemide Amet. (2018). Andmevahetuskiht X- tee. Loetud aadressil https://www.ria.ee/ee/x-tee.html
  109. 109. Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA. (kuupäev puudub). Õppijate digipädevused. Loetud aadressil https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/ digipadevused/oppijate-digipadevused
  110. 110. Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https:// en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
  111. 111. Ajaveebipostitus Smith, A. (2018, 10. aprill). Streamlining UX Across Multiple Platforms [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://usabilitygeek.com/streamlining-ux-across- multiple-platforms/
  112. 112. YouTube video McCandless, D. [TED-Ed]. (2012, 23. november). The beauty of data visualization [video fail]. Vaadatud aadressil https://www.youtube.com/watch?v=5Zg- C8AAIGg
  113. 113. http://blog.apastyle.org/apastyle/2011/10/how-to-create-a-reference-for-a-youtube-video.html
  114. 114. APA ja eesti keel
  115. 115. Lühendite ja fraaside tõlkimine viidetes • 3rd ed. — 3. trükk • Retrieved from — Loetud aadressil / Vaadatud aadressil • Eds. — toim • pp. — lk • (2010, April 23) — (2010, 23. aprill) • [Web log post] — [ajaveebipostitus]
  116. 116. Viidete vormistamine puuduva info korral
  117. 117. Puuduva info näited • Veebiallikal puudub avaldamise aeg • Allikal puudub autori nimi • Ajakirjaartiklil puuduvad lehekülje numbrid • Konverentsikogumikul puuduvad toimetajate nimed või avaldamiskoht
  118. 118. http://blog.apastyle.org/apastyle/2012/05/missing-pieces.html
  119. 119. Ilma autorita dokument Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/ strateegia2020.pdf
  120. 120. Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/ microsoft-office-files
  121. 121. Tekstisisesed viited ilma autorita allikale • Allikas on iseseisev terviklik teos: (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014) • Allikas on osa suuremast teosest (nt üks lehekülg suuremast veebisaidist): (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)
  122. 122. Üldine soovitus Kui nii palju infot on puudu, et ei oska viidet vormistada, siis leia soliidsem allikas, mille juures on autor, avaldamisaeg jms välja toodud
  123. 123. Kasutatud kirjanduse loetelu
  124. 124. Kasutatud kirjanduse loetelu APA viitamissüsteemis • Allikad järjestatakse järgnevalt: • autori perekonnanime järgi • ühe autori mitme allika puhul ilmumisaasta järgi • ühe autori mitu teost samal aastal: 2016a, 2016b jne • Kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata ega esitata järjestamata loeteluna (bulleted list)
  125. 125. Kust saab lisainfot?
  126. 126. http://blog.apastyle.org
  127. 127. http://libguides.library.curtin.edu.au/referencing
  128. 128. Books Book In-text citation (Fleer, 2015) OR Fleer (2015, p. 5) claimed that .... Reference list Fleer, M. (2015). Science for children. Cambridge, UK: Cambridge University Press. eBook In-text citation (Bull, 2015) OR Bull (2015, p. 5) claimed … Reference list Bull, M. (2015). Punishment and sentencing: Risk, rehabilitation and restitution. Retrieved from http://CURTIN.eblib.com.au/patron/FullRecord.aspx?p=1985996 For eBooks, supply DOI where available, or URL in the absence of DOI (shorten the URL). Where a DOI is assigned do not include Retrieved from The DOI can be expressed as either doi:10.1037/rmh0000008 or http://dx.doi.org/10.1037/rmh0000008, Make sure however that you are consistent and use the same format throughout the reference list. Book review
  129. 129. Automaatne viidete vormistamine
  130. 130. Kasutatud allikad • American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association. • Becker, D. (2014, 21. august). When to Include Retrieval Dates for Online Sources [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/08/when-to- include-retrieval-dates-for-online-sources.html • Lee, C. (2010, 18. november). How to Cite Something You Found on a Website in APA Style [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/ how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html • Plagiaadivormid. (2018). Loetud aadressil https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/ plagiaadivormid
  131. 131. Kasutatud fotod • David Fulmer, https://www.flickr.com/photos/annarbor/4349876203/
  132. 132. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool

×