Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Viitekirjete vormistamine

193 views

Published on

Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7065.DT Magistritöö seminar I, 6. aprill 2019

Published in: Education
  • Be the first to like this

Viitekirjete vormistamine

  1. 1. Viitekirjete vormistamine IFI7065.DT Magistritöö seminar I
  2. 2. Akadeemilise kirjutamise põhimõtted
  3. 3. Refereerimine ja tsiteerimine • Refereerimine on kasutatud allika edasiandmine oma sõnadega • Tsiteerimine on kasutatud allika teksti esitamine sõna-sõnalt ja jutumärkides • Refereerimise ja tsiteerimise puhul tuleb kasutatud allikatele viidata • Tsiteerimist kasutatakse ainult olukordades, kus algallika sõna- sõnalt edasiandmine on oluline (nt definitsioonid, õigusaktide punktid, oluliste isikute tsitaadid jne)
  4. 4. Refereerimise näide Sobiva diagrammitüübi valik on tähtis selleks, et visualiseeritavaid andmeid õigel kujul edasi anda. Diagrammitüübi valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, milliseid andmeid on tarvis kujutada, ning alles seejärel mõelda, milliseid märkide ning atribuutide kombinatsioone antud olukorras otstarbekaim kasutada oleks. 1.2.2 Kompositsioon Kirk (2016) on öelnud, et kompositsioon seisneb optimaalse loetavuse ning ühtse kujunduse tagamises. Williams (2008, lk 13) sõnul jaotub kompositsioon neljaks peamiseks disainipõhimõtteks, mis on kõik omavahel seotud ning väga harva kasutatakse neist ainult ühte eraldi. Kompositsiooni moodustavad: (1) lähedus (ingl proximity), (2) joondus (ingl alignment), (3) kordus (ingl repetition) ja (4) kontrast (ingl contrast). Ühtne kompositsioon tagab harmoonia ja tasakaalu kõigi näidatavate elementide vahel, sest pole enam vaja mõelda milliseid andmeid näidata, vaid kuidas neid näidata (Kirk, 2016). Läheduspõhimõte seisneb Williams (2008) sõnul selles, et üksteisega seotud kirjed tuleks rühmitada füüsiliselt üksteise lähedale. Mitme elemendi lähestikku asumisel muutuvad nad visuaalselt üheks üksuseks, mitte eraldiseisvateks ühikuteks. Elementide lähedal asumine aitab
  5. 5. Tsiteerimise näide curriculum) “õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused” ning õppeaine (ingl subject) “konkreetse distsipliini või valdkonna probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum õppekavas” (“Tallinna Ülikooli õppekava statuut”, 2017). Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja järgi nimetatakse ainekursuseks (ingl subject course) “sihtgrupist lähtuvat õppeaine teostust” (“Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri”, 2017). Tallinna Ülikooli õppekava statuut sõnastab mooduli kui “õppekavas eristatud ja eesmärgistatud sisulise liigendamise ühik, mis koosneb ühest õppeainest” ning valikmooduli “eriala kitsamate õpiväljundite saavutamist toetav moodul, mille õppija valib õppekavas esitatud teiste samaväärsete moodulite hulgast” (“Tallinna Ülikooli õppekava statuut”, 2017). Eesti kõrgkoolide tagasisidesüsteemide kaardistamiseks viis Poliitikauuringute Keskus Praxis aastal 2014 läbi analüüsi üliõpilaste tagasisidest Eesti kõrgkoolides. Uuringu käigus analüüsiti dokumente, suheldi kõrgkoolidega ning intervjueeriti nii üliõpilasi, õppejõude kui ka
  6. 6. Plagiaat • Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale • Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks nii originaalkeeles kui tõlgitult • Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides) koos korrektse viitega
  7. 7. Plagiaadivormid • Teksti sõnasõnaline kopeerimine • Mosaiikplagiaat — üksikute sõnade muutmine kopeeritud tekstis • Ümbersõnastamine — teise autori idee esitatakse oma sõnadega, kuid ilma viiteta • Eneseplagiaat — iseenda varasemate tekstide kasutamine ilma viiteta (Plagiaadivormid, 2018)
  8. 8. https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid
  9. 9. Plagiaadituvastusvahendid
  10. 10. https://www.urkund.com
  11. 11. https://www.tlu.ee/oppeosakond-1/urkund
  12. 12. https://www.plagramme.com
  13. 13. Allikatele viitamine
  14. 14. Viited • Viited koosnevad kahest osast: • tekstisisene viide • viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus
  15. 15. Viitamissüsteemid • Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus • Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number, täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus • Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina, viitekirjed lehekülje või teose lõpus
  16. 16. Tuntumad viitamissüsteemid • American Psychological Association (APA) • Modern Language Association (MLA) • The Chicago Manual of Style • Harvard • ...
  17. 17. APA viitamissüsteem
  18. 18. http://www.apastyle.org
  19. 19. https://www.ester.ee/record=b2550792*est
  20. 20. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte Tekstisisesed viited Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks: (eXe Learning, kuupäev puudub) Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks: (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014) Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
 Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited Esimene tekstisisene viide sulgudes Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000) Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011) Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011) (Väljataga et al., 2011) Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013) Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013) (Tomberg et al., 2013) Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006) Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006) (Põldoja et al., 2006) Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012) Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008) ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008) (ISTE, 2008) Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003) The Design-Based Research Collective (2003) (The Design-Based Research Collective, 2003) (The Design-Based Research Collective, 2003) Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  21. 21. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Perioodikaväljaanded (Periodicals) 1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga (Journal article with DOI) Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546 Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa- style.html) Journal Article 3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita (Journal article without DOI) Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111. Journal Article 7. Ajakirja artikkel (Magazine article) Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47. Magazine Article 10. Ajalehe artikkel (Newspaper article) Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3. Newspaper Article 11. Ajalehe artikkel veebis (Online newspaper article) Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee Newspaper Article Raamatud ja raamatupeatükid (Books, Reference Books, and Book Chapters) 18. Terve raamat, trükiversioon (Entire book, print version) Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut. Book Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  22. 22. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon (Book chapter, print version) Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. Book Section Tehnilised ja teadusaruanded (Technical and Research Reports) 34. Aruanne asutuse arhiivist (Report from institutional archive) Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01 Report Konverentsiartiklid (Meetings and Symposia) 39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid (Proceedings published in book form) Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13 Conference Proceedings Doktori- ja magistritööd (Doctoral Dissertations and Master’s Theses) Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/ Thesis Veebiallikad (Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities) Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/ viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid Web Page Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet Web Page Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  23. 23. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus. American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http:// www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub) Web Page Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia Web Page 76. Ajaveebipostitus (Blog post) Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/ Web Page Õigusaktid Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 Tarkvara Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa- style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele joonealuste viidetega. Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  24. 24. Tekstisisesed viited
  25. 25. Kaks tekstisisese viitamise stiili • Autori nimi ja aasta sulgudes: Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste vahendite kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate teadmusobjektide loomisel ning ühistegevuste organiseerimisel (Paavola & Hakkarainen, 2014). • Autori nimi tekstis, aasta sulgudes: Feineri (2002) arvates seisneb virtuaalse ja liitreaalsuse vahe selles, et kui esimese eesmärgiks on läbematult reaalset maailma asendada, siis liitreaalsus suhtub respektiga reaalsusesse ja püüab seda laiendada.
  26. 26. Tekstisisene viide sõltub autorite arvust • 1…2 autorit — kõigi autorite perekonnanimed kirjutatakse alati välja • 3…5 autorit — esimesel korral kirjutatakse välja kõigi autorite perekonnanimed, järgmistel kordadel ainult esimese autori perekonnanimi • 6 või enam autorit — kirjutatakse välja ainult esimese autori perekonnanimi
  27. 27. Nimi ja aasta sulgudes 1 autor (Carroll, 2000) 2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010) 3 autorit (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011) 5 autorit (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006) 6 või enam autorit (Villems et al., 2012)
  28. 28. Nimi ja aasta sulgudes, korduvad viited 1 autor (Carroll, 2000) 2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010) 3 autorit (Väljataga et al., 2011) 5 autorit (Põldoja et al., 2006) 6 või enam autorit (Villems et al., 2012)
  29. 29. Nimi tekstis, aasta sulgudes 1 autor Carroll (2000) 2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010) 3 autorit Väljataga, Pata ja Tammets (2011) 5 autorit Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006) 6 või enam autorit Villems et al. (2012)
  30. 30. Nimi tekstis, aasta sulgudes, korduvad viited 1 autor Carroll (2000) 2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010) 3 autorit Väljataga et al. (2011) 5 autorit Põldoja et al. (2006) 6 või enam autorit Villems et al. (2012)
  31. 31. Autoriks organisatsioon või kollektiiv • (Microsoft, 2016) • (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008) • (ISTE, 2008)
  32. 32. Viide leheküljele või peatükile • (Põldoja, 2016, lk 80) • (Põldoja, 2016, lk 80–86) • (Põldoja, 2016, ptk 6) • Põldoja (2016, lk 80)
  33. 33. Mitu tekstisisest viidet samades sulgudes • Kui viidatakse korraga mitmele allikale, pannakse tekstisisesed viited samadesse sulgudesse tähestiku järjekorras, allikaid eristab semikoolon: (Laanpere, 2013; Põldoja, 2016; Tomberg, 2013)
  34. 34. Kasutatud allikate loetelu viited
  35. 35. Allikate tüübid • 7.01 Perioodikaväljaanded • 7.02 Raamatud ja raamatupeatükid • 7.03 Tehnilised ja teadusaruanded • 7.04 Konverentsiartiklid • 7.05 Doktori- ja magistritööd • 7.06 Arvustused (American Psychological Association, 2010) • 7.07 Audiovisuaalne meedia • 7.08 Andmekogud ja tarkvara • 7.09 Avaldamata allikad • 7.10 Arhiivimaterjalid • 7.11 Veebipostitused
  36. 36. Perioodikaväljaanded
  37. 37. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga Yuen, A. H. K. (2006). Learning to Program through Interactive Simulation. Educational Media International, 43(3), 251–268. https://doi.org/ 10.1080/09523980600641452
  38. 38. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga Yuen, A. H. K. (2006). Learning to Program through Interactive Simulation. Educational Media International, 43(3), 251–268. https://doi.org/10.1080/09523980600641452 artikli pealkiri ajakirja nimi aastakäik (ingl Volume) number (ingl Issue)
  39. 39. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita King, D. E. (2009). Dlib-ml: A Machine Learning Toolkit. Journal of Machine Learning Research, 10, 1755–1758.
  40. 40. http://www.doi.org
  41. 41. Ajakirja artikkel Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.
  42. 42. Ajalehe artikkel Aljas, R. (2014, 3. aprill). Eesti valmistab ette uut tiigrihüpet. Eesti Päevaleht, lk 2–3.
  43. 43. Ajalehe artikkel veebis Härma, K. (2017, 26. aprill). Kutseharidusest jääb ITs väheks. Äripäev. Loetud aadressil http://www.aripaev.ee/uudised/ 2017/04/26/it-tootajate-puudus-saab-alguse-valjaoppest
  44. 44. Raamatud ja raamatupeatükid
  45. 45. Terve raamat, trükiversioon Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for Data Driven Design. Thousand Oaks, CA: SAGE Publications.
  46. 46. Terve raamat, trükiversioon Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for Data Driven Design. Thousand Oaks, CA: SAGE Publications. avaldamiskoht osariik kirjastus
  47. 47. Terve raamat, trükiversioon Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
  48. 48. Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  49. 49. Raamatupeatükk, trükiversioon Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  50. 50. Konverentsiartiklid
  51. 51. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel Günther, M., Wallace, R., & Marcel, S. (2012). An open source framework for standardized comparisons of face recognition algorithms. A. Fusiello, V. Murino, & R. Cucchiara (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7585. Computer Vision – ECCV 2012. Workshops and Demonstrations (lk 547–556). Berlin: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-33885-4_55
  52. 52. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel Günther, M., Wallace, R., & Marcel, S. (2012). An open source framework for standardized comparisons of face recognition algorithms. A. Fusiello, V. Murino, & R. Cucchiara (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7585. Computer Vision – ECCV 2012. Workshops and Demonstrations (lk 547–556). Berlin: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-33885-4_55 artikli autorid artikli pealkiri konverentsikogumiku toimetajad konverentsikogumiku pealkiri avaldamiskoht kirjastus
  53. 53. Üliõpilastööd
  54. 54. Magistritöö ülikooli andmebaasist Tomson, T. (2018). Interaktiivsete tahvlite kasutamine Eesti koolides – hetkeseis ja väljakutsed (magistritöö). Loetud aadressil https://www.etera.ee/s/BaRtZKNbeD
  55. 55. Magistritöö ülikooli andmebaasist Lahemaa, S. (2013). Kuulumine käsitööõpetajate virtuaalsesse praktikakogukonda – õpetajate nägemus (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/ teemaderegister/
  56. 56. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist Annuste, T. (2016). Automaattestimise raamistike analüüs ja võrdlus Telia Eesti AS näitel (bakalaureusetöö). Loetud aadressil https://digi.lib.ttu.ee
  57. 57. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist Annuste, T. (2016). Automaattestimise raamistike analüüs ja võrdlus Telia Eesti AS näitel (bakalaureusetöö). Loetud aadressil https://digi.lib.ttu.ee/ i/?6889
  58. 58. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist Türk, A. (2015). Võtmesõnadel põhineva testimise metoodika ning raamistikud tarkvara automaattestimises (bakalaureusetöö). Loetud aadressil http://dspace.ut.ee
  59. 59. Bakalaureusetöö ülikooli andmebaasist Türk, A. (2015). Võtmesõnadel põhineva testimise metoodika ning raamistikud tarkvara automaattestimises (bakalaureusetöö). Loetud aadressil http://hdl.handle.net/ 10062/56100
  60. 60. Õigusaktid
  61. 61. Riigi Teatajas ilmunud seadus Isikuandmete kaitse seadus. (2007). RT I 2007, 24, 127. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/ 106012016010
  62. 62. Veebipostitused
  63. 63. http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html
  64. 64. (Lee, 2010)
  65. 65. Veebilehekülg Riigi Infosüsteemide Amet. (2019). Andmevahetuskiht X- tee. Loetud aadressil https://www.ria.ee/ee/x-tee.html
  66. 66. Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA. (kuupäev puudub). Õppijate digipädevused. Loetud aadressil https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/ digipadevused/oppijate-digipadevused
  67. 67. Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https:// en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
  68. 68. Ajaveebipostitus Smith, A. (2018, 10. aprill). Streamlining UX Across Multiple Platforms [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://usabilitygeek.com/streamlining-ux-across- multiple-platforms/
  69. 69. YouTube video McCandless, D. [TED-Ed]. (2012, 23. november). The beauty of data visualization [video fail]. Vaadatud aadressil https://www.youtube.com/watch?v=5Zg- C8AAIGg
  70. 70. http://blog.apastyle.org/apastyle/2011/10/how-to-create-a-reference-for-a-youtube-video.html
  71. 71. APA ja eesti keel
  72. 72. Lühendite ja fraaside tõlkimine viidetes • 3rd ed. — 3. trükk • Retrieved from — Loetud aadressil / Vaadatud aadressil • Eds. — toim • pp. — lk • (2010, April 23) — (2010, 23. aprill) • [Web log post] — [ajaveebipostitus]
  73. 73. Viidete vormistamine puuduva info korral
  74. 74. Puuduva info näited • Veebiallikal puudub avaldamise aeg • Allikal puudub autori nimi • Ajakirjaartiklil puuduvad lehekülje numbrid • Konverentsikogumikul puuduvad toimetajate nimed või avaldamiskoht
  75. 75. http://blog.apastyle.org/apastyle/2012/05/missing-pieces.html
  76. 76. Ilma autorita dokument Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/ strateegia2020.pdf
  77. 77. Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/ microsoft-office-files
  78. 78. Tekstisisesed viited ilma autorita allikale • Allikas on iseseisev terviklik teos: (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014) • Allikas on osa suuremast teosest (nt üks lehekülg suuremast veebisaidist): (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)
  79. 79. Üldine soovitus Kui nii palju infot on puudu, et ei oska viidet vormistada, siis leia soliidsem allikas, mille juures on autor, avaldamisaeg jms välja toodud
  80. 80. Kasutatud allikate loetelu
  81. 81. Kasutatud allikate loetelu APA viitamissüsteemis • Allikad järjestatakse järgnevalt: • autori perekonnanime järgi • ühe autori mitme allika puhul ilmumisaasta järgi • ühe autori mitu teost samal aastal: 2016a, 2016b jne • Kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata ega esitata järjestamata loeteluna (bulleted list)
  82. 82. Allikate haldamise ja automaatse viitamise vahendid
  83. 83. https://www.mendeley.com
  84. 84. Kust saab lisainfot?
  85. 85. http://blog.apastyle.org
  86. 86. http://libguides.library.curtin.edu.au/referencing
  87. 87. Books Book In-text citation (Fleer, 2015) OR Fleer (2015, p. 5) claimed that .... Reference list Fleer, M. (2015). Science for children. Cambridge, UK: Cambridge University Press. eBook In-text citation (Bull, 2015) OR Bull (2015, p. 5) claimed … Reference list Bull, M. (2015). Punishment and sentencing: Risk, rehabilitation and restitution. Retrieved from http://CURTIN.eblib.com.au/patron/FullRecord.aspx?p=1985996 For eBooks, supply DOI where available, or URL in the absence of DOI (shorten the URL). Where a DOI is assigned do not include Retrieved from The DOI can be expressed as either doi:10.1037/rmh0000008 or http://dx.doi.org/10.1037/rmh0000008, Make sure however that you are consistent and use the same format throughout the reference list. Book review
  88. 88. Kasutatud allikad • American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association. • Becker, D. (2014, 21. august). When to Include Retrieval Dates for Online Sources [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/08/when-to- include-retrieval-dates-for-online-sources.html • Lee, C. (2010, 18. november). How to Cite Something You Found on a Website in APA Style [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/ how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html • Plagiaadivormid. (2018). Loetud aadressil https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/ plagiaadivormid
  89. 89. Kasutatud fotod • David Fulmer, https://www.flickr.com/photos/annarbor/4349876203/
  90. 90. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool

×