Loenguslaidid Tallinna Ülikooli kursusel LTI6001.LT Akadeemilised õpi- ja väljendusoskused, 25. oktoober 2019.

1. Infootsing,
infoallikad ja
andmebaasid
LTI6001.LT Akadeemilised õpi- ja väljendusoskused
25. oktoober 2019
Hans Põldoja

2. Virkus, S., Lepik, A., Uverskaja, E., Reimo, T.,
Metsar, S., Ruusalepp, R., ... Laurits, M. (2017).
Infoteadused teoorias ja praktikas: kõrgkooliõpik.
Tallinn: TLÜ Kirjastus.

3. Teavikute tüübid
• Teadmiskirjandus ehk mitteilukirjandus (non-fiction)
• Ilukirjandus (fiction)
• Lastekirjandus
(Virkus et al., 2017, lk 414)

4. Teadmiskirjanduse liigid
• Populaarteaduslik kirjandus
• Teaduskirjandus
• Teatmekirjandus (entsüklopeediad, teatmikud jne)
• Õppekirjandus
• Tarbekirjandus (käsiraamatud jne)
• Ametlikud dokumendid ja teavikud
(Virkus et al., 2017, lk 414)

5. ETIS klassifikatsioon
1. Ajakirja-artikkel
2. Raamat/monograafia
3. Kogumiku-artikkel/ peatükk raamatus/kogumikus
4. Teadusväljaannete toimetamine
5. Publitseeritud konverentsiteesid
6. Muud publikatsioonid

6. https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Details/81e52bde-a1a1-490a-a9c4-2df9f3fc3a70

7. APA klassifikatsioon
1. Perioodikaväljaanded
2. Raamatud ja raamatupeatükid
3. Tehnilised ja teadusaruanded
4. Konverentsiartiklid
5. Doktori- ja magistritööd
6. Arvustused
7. Audiovisuaalne meedia
8. Andmekogud ja tarkvara
9. Avaldamata allikad
10. Arhiivimaterjalid
11. Veebipostitused

8. Kust leida infoallikaid?

9. Kust leida infoallikaid?
• Otsingumootorid
• Teadusartiklite ja -ajakirjade andmebaasid
• Raamatud ja raamatukogude andmebaasid
• Ülikoolide lõputööde repositooriumid

10. Otsingumootorid

14. https://www.google.ee/advanced_search

16. Täpsustatud otsing Google’is
• Fraasi otsimine: “tallinna ülikool”
• Otsingusõna välistamine: tallinn -ülikool
• Kombineeritud otsing: kehakultuur OR sport
• Otsing domeeni piires: kehakultuur site:tlu.ee
• Otsingusõna automaatne pakkumine: powerpoint vs

17. https://support.google.com/websearch/answer/2466433

18. https://web.archive.org

19. Teadusartiklite otsingumootor
Google Scholar

20. https://scholar.google.com

21. Google Scholar otsingustrateegiad
1. Mõelda läbi märksõnad ja võimalikud sünonüümid
2. Piirata otsingut artiklitega, kus otsingusõnad esinevad
pealkirjas
3. Piirata otsingut avaldamise aastaga

22. Harjutus
• Milliste märksõnadega saab leida artikleid, mis on seotud
noorte jalgpallitreeningutega?

23. Teadusartiklite andmebaasid

24. http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid

26. http://www.webofknowledge.com

28. Kogutud teadusartiklite hindamine

29. Kogutud materjali hindamine
• Teaduslikud allikad
• Lühikokkuvõtted
• Tsiteerimiste arv
• Avaldamise aeg
• Mitteteaduslikud allikad:
• Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus
• Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)

30. Pattern Languages in Design
Pattern languages in
architecture
Pattern languages in interaction
design
Pattern languages in learning
Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein,
M. (1977). A Pattern Language: Towns,
Buildings, Construction. Oxford: Oxford
University Press.
Erickson, T. (2000). Lingua Francas for
Design: Sacred Places and Pattern
Languages (pp. 357–368). Presented at
the the conference, New York, New York,
USA: ACM Press. http://doi.org/
10.1145/347642.347794
Salingaros, N. A. (2000). The Structure of
Pattern Languages. Architectural Research
Quarterly, 4, 149–161.
Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., &
McManus, B. (2002). Using Pattern
Languages in Participatory Design. In T.
Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.),
PDC Proceedings of the Participatory
Design Conference (pp. 104–113). Palo
Alto, CA.
van Welie, M., & van der Veer, G. C.
(2003). Pattern Languages in Interaction
Design: Structure and Organization. In M.
Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson
(Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).
Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern
Languages in HCI: A Critical Review.
Human-Computer Interaction, 21(1), 49–
102. http://doi.org/10.1207/
s15327051hci2101_3
Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V.
(2006). Using pattern languages to
mediate theory–praxis conversations in
design for networked learning. Alt-J, 14(3),
211–223. http://doi.org/
10.1080/09687760600836977
Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009).
Pattern Languages in the Wild: Exploring
Pattern Languages in the Laboratory and
in the Real World (pp. 1–15). Presented at
the the 4th International Conference, New
York, New York, USA: ACM Press. http://
doi.org/10.1145/1555619.1555635
Seffah, A. (2010). The Evolution of Design
Patterns in HCI: From Pattern Languages
to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9).
Presented at the the 1st International
Workshop, New York, New York, USA:
ACM Press. http://doi.org/
10.1145/1824749.1824751
Pattern languages in object-
oriented programming
Cited by 51
Cited by 188
Cited by 187
Cited by 11
Cited by 20
Cited by 212
Alexander, C. (1979). The Timeless Way of
Building. New York, NY: Oxford University
Press.
Cited by 4085
Cited by 3627
Cited by 135
Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., &
Vlissides, J. (1994). Design Patterns:
Elements of Reusable Object-Oriented
Software. Boston, MA: Addison-Wesley.
Cited by 35015
Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C.
(2004). Design Patterns For Collaborative
Learning: From Practice To Theory And
Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin
(Eds.), Proceedings of EdMedia World
Conference on Educational Media and
Technology (pp. 2493–2498).
Cited by 64
Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van
Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P.,
et al. (2005). A first exploration of an
inductive analysis approach for detecting
learning design patterns. Journal of
Interactive Media in Education, (3), 1–10.
Cited by 39
Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R.,
Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., &
Rusman, E. (2004). Towards a Pattern
Language for Networked Learning.
Presented at the Networked Learning
Conference 2004. Retrieved from http://
www.networkedlearningconference.org.uk/
past/nlc2004/proceedings/
individual_papers/goodyear_et_al.htm
Cited by 96
Cited by 45
Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design
patterns for complex learning. Journal of
Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/
10.5204/jld.v1i3.35
Cited by 24
Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis,
Y. (2007). Eliciting design patterns for e-
learning systems. Computer Science
Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/
10.1080/08993400600773323
Identifying design patterns
Gibbons, A. S. (2010). A Contextual
Framework for Identifying Instructional
Design Patterns. In P. Goodyear & S.
Retalis (Eds.), Technology-Enhanced
Learning: Design Patterns and Pattern
Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense
Publishers.
Cited by 45
McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J.
(2006). Patterns, designs and activities:
unifying descriptions of learning structures.
International Journal of Learning
Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/
10.1504/IJLT.2006.010632
Cited by 114
Goodyear, P. (2005). Educational design
and networked learning: Patterns, pattern
languages and design practice.
Australasian Journal of Educational
Technology, 21(1), 82–101.
Cited by 297
Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003).
Towards a Pattern Language for Person-
Centered E-Learning. In C. Crawford, N.
Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis
(Eds.), Proceedings of Society for
Information Technology Teacher Education
International Conference (pp. 2379–2382).
Chesapeake, VA.
Cited by 16
Sharing patterns
Sharing patterns
Pattern examples compared with
Alexander (INDEPENDENT REGION =
STUDY PROGRAMME)
Set of patterns for networked learning
Identifying patterns using IMS LD
Patterns deliberately leave some
implementation aspects vague
4 benefits of using patterns in learning
design

31. Pattern Languages in Design
Pattern languages in interaction
design
Pattern languages in learning
Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., &
McManus, B. (2002). Using Pattern
Languages in Participatory Design. In T.
Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.),
PDC Proceedings of the Participatory
Design Conference (pp. 104–113). Palo
Alto, CA.
van Welie, M., & van der Veer, G. C.
(2003). Pattern Languages in Interaction
Design: Structure and Organization. In M.
Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson
(Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).
Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern
Languages in HCI: A Critical Review.
Human-Computer Interaction, 21(1), 49–
102. http://doi.org/10.1207/
s15327051hci2101_3
Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009).
Pattern Languages in the Wild: Exploring
Pattern Languages in the Laboratory and
in the Real World (pp. 1–15). Presented at
the the 4th International Conference, New
York, New York, USA: ACM Press. http://
doi.org/10.1145/1555619.1555635
Seffah, A. (2010). The Evolution of Design
Patterns in HCI: From Pattern Languages
to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9).
Presented at the the 1st International
Workshop, New York, New York, USA:
ACM Press. http://doi.org/
10.1145/1824749.1824751
Pattern languages in object-
oriented programming
Cited by 51
Cited by 188
Cited by 187
Cited by 11
Cited by 20
Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., &
Vlissides, J. (1994). Design Patterns:
Elements of Reusable Object-Oriented
Software. Boston, MA: Addison-Wesley.
Cited by 35015

32. Viidete põhjal otsimise strateegiad
• Tagasivaatav otsing (ingl backward reference searching) —
vanemad allikad, millele on käesoleva töö kasutatud allikate
all viidatud
• Edasivaatav otsing (ingl forward reference searching) —
uuemad allikad, mis on käesolevat allikat viidanud

33. Raamatud ja raamatukogude
andmebaasid

34. https://www.amazon.com

35. https://books.google.com

36. Eesti raamatukogude andmebaasid

37. https://www.ester.ee

38. http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/teenused/tasulised-teenused/raamatukogudevaheline-laenutus

39. http://www.digar.ee

40. http://ise.elnet.ee

41. https://erb.nlib.ee

42. Ülikoolide lõputööde
repositooriumid

43. https://www.etera.ee

44. https://digi.lib.ttu.ee

45. http://dspace.ut.ee

46. Vikipeedia?

47. https://en.wikipedia.org/wiki/Physical_education

48. https://en.wikipedia.org/wiki/Physical_education

49. Vikipeedia sobib alguspunktiks, kuid
kasutada ja viidata tuleks algallikatele

50. Allikate haldamise vahendid

51. https://www.mendeley.com

55. https://www.mendeley.com/reference-management/citation-plugin

56. Akadeemilise kirjutamise põhimõtted

57. Refereerimine ja tsiteerimine
• Refereerimine on kasutatud allika edasiandmine oma sõnadega
• Tsiteerimine on kasutatud allika teksti esitamine sõna-sõnalt ja
jutumärkides
• Refereerimise ja tsiteerimise puhul tuleb kasutatud allikatele
viidata
• Tsiteerimist kasutatakse ainult olukordades, kus algallika sõna-
sõnalt edasiandmine on oluline (nt definitsioonid, õigusaktide
punktid, oluliste isikute tsitaadid jne)

58. Refereerimise näide
Sobiva diagrammitüübi valik on tähtis selleks, et visualiseeritavaid andmeid õigel kujul edasi
anda. Diagrammitüübi valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, milliseid andmeid on tarvis
kujutada, ning alles seejärel mõelda, milliseid märkide ning atribuutide kombinatsioone antud
olukorras otstarbekaim kasutada oleks.
1.2.2 Kompositsioon
Kirk (2016) on öelnud, et kompositsioon seisneb optimaalse loetavuse ning ühtse kujunduse
tagamises. Williams (2008, lk 13) sõnul jaotub kompositsioon neljaks peamiseks
disainipõhimõtteks, mis on kõik omavahel seotud ning väga harva kasutatakse neist ainult ühte
eraldi. Kompositsiooni moodustavad: (1) lähedus (ingl proximity), (2) joondus (ingl alignment),
(3) kordus (ingl repetition) ja (4) kontrast (ingl contrast). Ühtne kompositsioon tagab
harmoonia ja tasakaalu kõigi näidatavate elementide vahel, sest pole enam vaja mõelda
milliseid andmeid näidata, vaid kuidas neid näidata (Kirk, 2016).
Läheduspõhimõte seisneb Williams (2008) sõnul selles, et üksteisega seotud kirjed tuleks
rühmitada füüsiliselt üksteise lähedale. Mitme elemendi lähestikku asumisel muutuvad nad
visuaalselt üheks üksuseks, mitte eraldiseisvateks ühikuteks. Elementide lähedal asumine aitab

59. Tsiteerimise näide
curriculum) “õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe
nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu,
lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe
lõpetamise tingimused” ning õppeaine (ingl subject) “konkreetse distsipliini või valdkonna
probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste
süstemaatiliselt esitatav kogum õppekavas” (“Tallinna Ülikooli õppekava statuut”, 2017).
Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja järgi nimetatakse ainekursuseks (ingl subject course)
“sihtgrupist lähtuvat õppeaine teostust” (“Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri”, 2017).
Tallinna Ülikooli õppekava statuut sõnastab mooduli kui “õppekavas eristatud ja
eesmärgistatud sisulise liigendamise ühik, mis koosneb ühest õppeainest” ning valikmooduli
“eriala kitsamate õpiväljundite saavutamist toetav moodul, mille õppija valib õppekavas
esitatud teiste samaväärsete moodulite hulgast” (“Tallinna Ülikooli õppekava statuut”, 2017).
Eesti kõrgkoolide tagasisidesüsteemide kaardistamiseks viis Poliitikauuringute Keskus Praxis
aastal 2014 läbi analüüsi üliõpilaste tagasisidest Eesti kõrgkoolides. Uuringu käigus analüüsiti
dokumente, suheldi kõrgkoolidega ning intervjueeriti nii üliõpilasi, õppejõude kui ka

60. Plagiaat
• Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti
põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös
nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta
omistatud töö esitajale
• Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks
nii originaalkeeles kui tõlgitult
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina
(jutumärkides) koos korrektse viitega

61. Plagiaadivormid
• Teksti sõnasõnaline kopeerimine
• Mosaiikplagiaat — üksikute sõnade muutmine kopeeritud
tekstis
• Ümbersõnastamine — teise autori idee esitatakse oma
sõnadega, kuid ilma viiteta
• Eneseplagiaat — iseenda varasemate tekstide kasutamine ilma
viiteta
(Plagiaadivormid, 2018)

62. https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid

63. Plagiaadituvastusvahendid

64. https://www.urkund.com

65. https://www.tlu.ee/URKUND

66. https://www.plagramme.com

67. Allikatele viitamine

68. Viited
• Viited koosnevad kahest osast:
• tekstisisene viide
• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus

69. Viitamissüsteemid
• Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori
nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed
autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus
• Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number,
täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus
• Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina,
viitekirjed lehekülje või teose lõpus

70. Tuntumad viitamissüsteemid
• American Psychological Association (APA)
• Modern Language Association (MLA)
• The Chicago Manual of Style
• Harvard
• ...

71. APA viitamissüsteem

72. https://apastyle.apa.org

73. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

74. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul
(http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-
style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel
(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi,
100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel
(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus.
Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis
(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht.
Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid
(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon
(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat.
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

75. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon
(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused
õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded
(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist
(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future
Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge
Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid
(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid
(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self-
and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H.
Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer
Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin,
Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd
(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe
näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad
(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes:
põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/
viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud
aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

76. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological
Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Veebilehekülg, ilma autori ja
avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://
www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files
Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev
puudub)
Web Page
Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016
aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
Web Page
76. Ajaveebipostitus
(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Tarkvara
Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse
loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-
style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid
tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele
joonealuste viidetega.
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut
Viimati muudetud: 21. november 2016

77. Harvard viitamissüsteem

78. https://www.mendeley.com/guides/harvard-citation-guide

79. https://csl.mendeley.com/searchByName/

81. https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/LTI/Dokumendid/lõputöödejuhendid%202018/Juhend_Kehakultuur_BA_MA_2018.pdf
Lisa 6 Viidete ja kasutatud allikate loetelu vormistamise näited
Siinkohal toodud näited viitekirjete ja kasutatud allikate loetelu vormistamiseks järgivad
Harvardi süsteemi. Näidetena esitatavad viited ja allikad on koostatud üksnes illustreerival
eesmärgil. Mistahes sarnasus publitseeritud tööga on kokkusattumus.
Tekstisisene viitamine
Viitamine ühe ja kahe autoriga tööle:
Uudsus kerkib esile tuttavlike elementide ootamatutest kombinatsioonidest (Red, 1998).
White ja Brown (2004) käsitlevad... või ...uurimuses (White & Brown, 2004).
Kui autori nimi kajastub põhitekstis, siis seda vahetult järgnevas viites ei korrata; täpse
tsitaadi korral on viide ka leheküljele:
Grey (2008: 56) väidab, et “...”
Kui tööl on kolm või enam autorit, siis märgitakse viidete puhul ainult esimene autor ja
“jt” või “et al.”:
Green jt (2004) leidsid, et... või ...leiti hiljutises uurimuses (Green, et al., 2004).
Kui esitatud tekst tuleneb mitmete autorite töödest, tuleb mitmete autorite tööd
järjekindlalt järjestada kas aasta alusel või alfabeetiliselt:
Rekreatsioonil on Eestis, Soomes ja Iirimaal... (Valkoinen, 2000; Blue, 2001; Must, 2008).
Rekreatsioonil on Eestis, Soomes ja Iirimaal... (Blue, 2001; Must, 2008; Valkoinen, 2000).
Autori mitmele tööle korraga viidates tuleb tööd reastada vanemast uuemani; kui samal

82. Ülesanne Moodle’is
Esitage oma eriala viitamissüsteemi (vt oma eriala kirjalike tööde juhendit) reeglitele
vastavad viitekirjed (kokku 5):
• raamat
• raamatupeatükk raamatus
• teadusajakirja artikkel
• Eesti ajakirjanduses ilmunud artikkel
• materjal veebileheküljel
Te võite (on soovitatav) selles ülesandes kasutada juba allikaid, millele kavandate viidata
oma lühireferaadis.
Esitage failina (doc). Järgnevas loengus õpetatakse teile viitamisprogramme, kui viitamise
üldpõhimõtted on omandatud.

83. Kasutatud allikad
• American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the
American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American
Psychological Association.
• Virkus, S., Lepik, A., Uverskaja, E., Reimo, T., Metsar, S., Ruusalepp, R., ...
Laurits, M. (2017). Infoteadused teoorias ja praktikas: kõrgkooliõpik. Tallinn:
TLÜ Kirjastus.

84. Kasutatud fotod
• David Fulmer, https://www.flickr.com/photos/annarbor/4349876203/

85. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
LTI6001.LT Akadeemilised õpi- ja väljendusoskused
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool