2. Füüsikalised üldmudelid
• Füüsikas kasutatakse looduse kirjeldamisel
mudeleid.
• Mudeleid, mis on sõltumata konkreetsest
nähtusest või isegi füüsikaharust kasutatavad
kogu füüsikas.
• Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu
füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks.
3. Keha ja punktmass
• Füüsika üldmudeliks on näiteks keha.
• Füüsikaliste kehadega toimuvate nähtuste
kirjeldamisel puhul pole sageli nede nende
kuju ja mõõtmed olulised.
• Vaja on teada vaid nende asukohta ja massi.
• Kujutades keha ette
punktikujulisena, saadakse omakorda keha
lihtsustatud mudel, mida nimetatakse
punktmassiks.
4. Füüsikalised objektid
Väljad on Kehad on
Füüsikalised
mitteainelised ainelised
objektid. objektid objektid.
Väljad Kehad
Uuritakse koostist ja omadusi
5. Füüsikalised nähtused
Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega
toimuvad muutused (kui pole muutust, siis ju ei
toimugi midagi).
Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel:
tabeli abil,graafiku abil, sõltuvust väljendava valemi
abil.
Sagedamini looduses kohatavateks sõltuvusteks on
võrdeline (graafik sirge)
astmefunktsioon, n. ruutsõltuvus (graafik parabool)
pöördvõrdeline (graafik hüperbool)
9. Füüsikalised suurused
Füüsikalised objektid ja nähtused võivad üksteisest erineda mitmesuguste
omaduste poolest.
• Omadusi saab jagada nelja gruppi:
Nimelised ehk nominaalsed omadused on sellised, mida saame väljendada sõnaliselt, kuid nende
järjestamine pole võimalik. Nominaalseteks omadusteks on näiteks õpilase sugu
(poiss, tüdruk), silmade värvus (hallid, pruunid, sinised) ja maitse (hapu, magus, mõru).
• Järjestatavad ehk ordinaarsed omadused on sellised, millele saab omistada järjenumbri, kuid need
numbrid on vaid kokkuleppelised ega võimalda kvantitatiivset võrdlemist. Järjestatavateks
omadusteks on näiteks juuksevärve tootva firma poolt esitatud nummerdatud värviskaala või
arstide poolt kasutatavad haiguste raskusastmed (vähi esimene või teine staadium)
• Kvantitatiivsed pidevad omadused on sellised, mida saab iseloomustada täpse reaalarvulise
väärtusega. Seejuures on võimalike väärtuste arv lõputu (iga kahe väärtuse vahel võib realiseeruda
veel lõpmata palju erinevaid väärtusi). Kvantitatiivseks pidevaks omaduseks on näiteks keha
mass, ruumala ja liikumiskiirus.
• Kvantitatiivsed diskreetsed omadused on sellised, mida saab iseloomustada täpse arvuga, kuid
võimalikud on vaid selle teatud kindlad väärtused. Näiteks prootonite arv aatomituumas saab olla 2
või 14, kuid mitte kunagi näiteks 2,75.
12. Tehted skalaaridega
• Skalaarne suurus omab arvulist väärtust ja mõõtühikut.
• Selline suurus pannakse alati kirja kui arvu ja mõõtühiku
korrutis (korrutusmärki tavaliselt välja ei kirjutata):
• Skalaarsete suurustega saab sooritada erinevaid
matemaatiliseid tehteid. Seejuures ei tohi muidugi
mõõtühikuid ära unustada! Tehe sooritatakse nii
arvväärtustega kui mõõtühikutega eraldi.
• Miinusmärk tähendab skalaarse suuruse puhul seda, et
suuruse väärtus on positiivsega võrreldes vastupidine.
14. Vektoriaalsed suurused
• Füüsikas tuleb ette mitmeid suurusi, mida iseloomustab
peale arvulise väärtuse ka suund. Näiteks ei saa me
ennustada, kuhu teadaoleva kiirusega sammuv matkaja
kolme tunni pärast kohale jõuab, kui me ei tea, millises
suunas ta liigub.
• Matemaatikas nimetatakse suunatud sirglõiku vektoriks
v
(vector — ladina k. kandja, edasiviija). See nimetus on üle
võetud ka füüsikasse. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi
suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks.
• Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud.
Joonistel ja valemites tähistatakse vektoriaalseid suurusi nii,
et suuruse tähise kohale märgitakse väike nooleke.
v kiirus
F jõud
15. Vektorid
Vektoreid ehk suunaga lõike iseloomustab korraga nii lõigu pikkus kui
suund.
Kaks vektorit on võrdsed, kui nende pikkused on võrdsed ja nad on
samal ajal ka ühesuguse suunaga.
Pikkuste või suundade võrdsusest vektorite võrdsuseks üksi ei piisa.
Pikkused ja suunad peavad korraga ühesugused olema
