Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Demokraatia
põhimõtted
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM
ÜHISKONNAÕPETUS
6.KLASS
Mis on demokraatia?
 Sõna pärineb vanakreeka keelsetest sõnadest δημος ('rahvas', 'hulk')
ja κρατος ('võim', 'valitsus')....
Demokraatia kujunemise tingimused
•Üldine kirjaoskus.
•Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik.
•Kodanikuüh...
Demokraatia kujunemise tingimused
•Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi.
•Et riigivõim oleks erinevate hu...
Demokraatia põhimõtted
 Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
 Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate val...
Demokraatia põhimõtted
 Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
 Vähemusse jäänul on õigus oma s...
Demokraatia püsimine
 Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti
vastupidiste eesmär...
Demokraatia tugisambad tänapäeval
 rahva suveräänsus;
 valitsemine valitsetavate nõusolekul;
 enamuse võim;
 vähemuse ...
Demokraatia vormid
 Otsene ja esindusdemokraatia
Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Sel...
Demokraatia vormid
 Volitatud delegaadi teooria
Selle järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antaks...
Demokraatia vormid
 Diskreetse esindaja teooria
Selle järgi on saadikud rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Demokraatia põhimõtted

4,306 views

Published on

ühiskonnaõpetus

Published in: Education
  • Login to see the comments

  • Be the first to like this

Demokraatia põhimõtted

  1. 1. Demokraatia põhimõtted TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ÜHISKONNAÕPETUS 6.KLASS
  2. 2. Mis on demokraatia?  Sõna pärineb vanakreeka keelsetest sõnadest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus').  Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
  3. 3. Demokraatia kujunemise tingimused •Üldine kirjaoskus. •Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. •Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. •Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine.
  4. 4. Demokraatia kujunemise tingimused •Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. •Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: •Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. •Võitlus monopolidega ka mis tahes majandusharus. •Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (näit erakonna seadus). •Lobitöö kontroll. •Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus.
  5. 5. Demokraatia põhimõtted  Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.  Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.  Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.  Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt.
  6. 6. Demokraatia põhimõtted  Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.  Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.  Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).  Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim.
  7. 7. Demokraatia püsimine  Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega.  Enesekaitsevõime.  Fair play (ingl aus mäng).  Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi.
  8. 8. Demokraatia tugisambad tänapäeval  rahva suveräänsus;  valitsemine valitsetavate nõusolekul;  enamuse võim;  vähemuse õigused;  põhiliste inimõiguste tagamine;  vabad ja ausad valimised;  võrdsus seaduste ees;  korrakohane õigusemõistmine;  põhiseadusega piiratud riigivõim;  sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism;  sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.
  9. 9. Demokraatia vormid  Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome- ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetshe). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaegse otsese demokraatia asemel tuldi siis välja esindusdemokraatia põhimõtetega. Nende kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat.
  10. 10. Demokraatia vormid  Volitatud delegaadi teooria Selle järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga läbi läinud, sest pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Inglise parlamendi alamkoja saadikud veel XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamendi kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.)
  11. 11. Demokraatia vormid  Diskreetse esindaja teooria Selle järgi on saadikud rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid ülesseadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga.

×