PowerPoint "Järved" on kasutatav nii III kooliastme geograafias kui ka II kooliastme loodusõpetuses. Seda saab edukalt kasutada nii tavakoolis kui ka lihtsustatud õppekavaga õpilastele.
PowerPoint "Järved" on kasutatav nii III kooliastme geograafias kui ka II kooliastme loodusõpetuses. Seda saab edukalt kasutada nii tavakoolis kui ka lihtsustatud õppekavaga õpilastele.
3. Parasvöötme asukoht
Parasvöötme asukoht
Paraskliimavööde hõlmab
Põhja-Ameerika keskosa,
Lõuna-Ameerika äärmise
lõunaosa, suurema osa
Euroopast, Aasia sisealad
ning Tasmaania ja Uus-
Meremaa lõunasaare ,
samuti maailmamere alad
nimetatud mandrialade
vahel.
4. Parasvöötme kliima
Sellele kliimavöötmele on
iseloomulikud kõrged
õhutemperatuurid suvel ja madalad
õhutemperatuurid talvel, selgelt
eristatavad neli aastaaega - talv,
kevad, suvi, sügis.
5. Sademed
Sademete hulk selles kliimavöötmes
sõltub asukohast ja jääb vahemikku
250–2000 ning kohati ka enam
millimeetrit aastas. Kliimavöötmele on
iseloomulik õhumasside liikumine
läänest itta, mistõttu mandrite
lääneosad on sademeterikkamad.
Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.
6. Parasvöötme rohtlad
Rohtlad on suured tasased või madalate
küngastega maa-alad, mida katavad
rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud
väikeste veekogude ääres.
Rohtlad kannavad maailma eri osades
erinevaid nimetusi: Euraasias stepp, Põhja-
Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa.
8.
Asend ja kliima
Parasvöötme rohtlad levivad mandrite
siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad
hoovused. Need on sellised alad, kus sademeid
langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda.
Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab
vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta
jooksul ebaühtlaselt. Enamik langeb talvel
lumena ja varakevadel hoovihmadena. Suved
on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased.
9. Taimestik
Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised
kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi-aruhein ja sale
haguhein; preeriate kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad
on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega
kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-
alune aga puitunud).
Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad
samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). Väikesel
maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri
aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest.
11. Mullastik
Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setete l- lössil. Rikkalik
rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad
mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid
mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained,
mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on
mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega
mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik
parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille
jt. söödakultuure.
12. Loomastik
Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene.
Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad
urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike
põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga
antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib
kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks
omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata
maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja
on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub
ka arvukalt roomajaid.
14. Inimene rohtlates
Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud
on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised
toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui
karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja
poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja
sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Stepivööndi põhjaosas ja
metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud
maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul
huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on
vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik
niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne
talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti.
Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid(kivisüsi, rauamaak,
värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse
maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm.
15. Parasvöötme leht - ja segamets
Asend:
Parasvöötme metsade levikuala on
põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral
pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt
maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub
seal väga piiratud alal.
16. Taimestik
Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse
poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel
kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade
vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher,
pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-
Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk-
ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud.
Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud.
Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates
kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu-
ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud
või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele
soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade
levikualal
17. Mullastik
Leht- ja segametsavööndi peamisteks
muldadeks on toitainerohked pruunmullad.
Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline
aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel.
Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam
mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad.
Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua-
ja alumiiniumiühendid on püsivad.
18. Loomastik
Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad
seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on
kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad
talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja
tiheda asustuse tõttu väheks jäänud (metskass, metssiga,
metsnugis,punahirv). Linnustikus domineerivad
mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid.
Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Vähe on
siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid
ja roomajaid.
20. Inimese tegevus
Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste
eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed
mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus, mida
ühendab tihe teedevõrk. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad
laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse
kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade
väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on
töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos
leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning
on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks
tegevusalaks rannikuil on kalandus.
Maapiirkondades tegeldakse veise-ja lambakasvatusega. Peamisteks põllukultuurideks on leht- ja
segametsavööndis nisu, rukis, oder, kartul ja mitmed söödakultuurid. Vööndi lõunaosas kasvatatakse
viinamarja ja toodetakse veini. Niitmise vajadus on metsade kõrvale kujundanud niidud. Euroopa
leht- ja segametsavööndis on vähe säilinud traditsioonilisi elamis- ja majandamisviise. Neid
püütakse alles hoida peamiselt ajaloo- ja etnograafiamuuseumide abil ning muuseum-asulates.
