Segatised Segatisena sobibkasvatada hernest koos kaera ja rapsiga Raps- Aretatud kaalikast. Kasvatatakse loomasöödaks või õli saamiseks
4.
Miks raps jahernes kokku sobivad? + Hernes toetub köitraagudega rapsi tugevale varrele. Väärt söödataim. Söödaks lähevad kõik taime osad.
5.
Umbrohud põllul janende tõrje. Umbrohud võtavad ära: Saagid jäävad kesiseks Toitaineid. Kasvuruumi. Levitavad haigusi.
6.
Tavalised põllu umbrohudon : Umbrohte tõrjutakse peamiselt mürkkemikaalidega ja põllupidamise võtetega. Orashein Põldsinep Põldohakas Rukkilill
7.
Kindel mürk mõjubkindlale organismile, kas siis umbrohule või põllutaimele. Ma ju räägin iga kemikaal mõjub igale organismile erinevalt.
8.
Põllupidamise võtetest ontavalisemaid kündmine. Kündes tehakse: Paremaks mulla omadusi. Purustatakse umbrohtude juurestikku. Maetakse umbrohud mulla alla, et nad kasvada ei saaks Olen “põka”juht ja teen mulda heaks, et pere süüa saaks.
9.
Kuidas umbrohud levivad?Õitseb suvest sügiseni Levivad seemnetega Õitseb suve esimesel poolel. Seemned valmivad samal ajal kui rukki seemned. Põldsinep ehk seatelg Rukkilill ehk härja pead Rukkilill on Eesti rahvuslill
10.
Kuidas umbrohud levivad?Levib maa- aluste varte abil Lahti saab ainult sügavkünni tulemusel. Levib nii seemnetega kui ka juurtega. Lahti saamine ohakast on kõige efektiivsem sügavkünd. Orashein ehk sõrajuurikas Põldohakas ehk raudohakas.
11.
Loomad põllu elukoosluses.Loomad kes elavad mullas tagavad põllumuldade viljakuse. Enamus mullaloomi on silmale nähtamatud. Kõige kasulikum mullaloom on vihmauss
12.
Loomad põllu elukoosluses.Toitub mulla jäänustest. Kiirendavad huumuse teket. Kobestavad mulda. Seal kus on palju vihmausse, seal on muld jätkuvalt viljakas. Hakkame siis sööma, käed on vaja puhtaks pesta pärast söömist Vihmauss
13.
Loomad põllu elukoosluses.Linnud põllul Toitub põllutaimede kahjuritest ja umbrohtude seemnetest. Kuna toitub ka vilja seemnetest, mis on maapinnale kukkunud on konkurent paljudele pisinärilistele. Pesad teeb põldlõoke maapinnale. Põldlõoke
14.
Loomad põllu elukoosluses.Linnud põllul Nime on rukkirääk saanud omapärase häälitsuse järgi, mis kõlab “rääk- rääk” Toitumiselt ja elutsemiselt on sarnane põldlõokesele. Rukkirääk
15.
Loomad põllu elukoosluses.Linnud põllul Enamus linde elavad küll mujal, kuid otsivad põllult toitu. Näiteks: Hiireviu Kanakull
16.
toituvad teraviljadest. Taimikahjustavad kärbse vastsed, süües taime kõiki osi. Kärbeste vastseid kutsutakse vakladeks Loomad põllu elukoosluses. Põllukahjurid Viljakärbes,
17.
toitub taimejuurtest jakartulimugulatest Nimi tuleb sellest, et selili olles teeb naksatuse sarnast häält, et ennast püsti ajada. Vastsed ehk tõugud meenutavad traadijuppe. Rahvasuus kutsutakse naksurite vastseid traatussideks. Loomad põllu elukoosluses. Põllukahjurid Naksur,
18.
Põllul käib rebanepeamiselt jahti pidamas hiirtele ja teistele pisiimetajatele. (linnupojad, jänesed ja nende pojad). Rebaste arvukus sõltub: Saakloomade arvukusest. Teiste kiskjate arvukusest (nt. ilvesed ja hundid) Haigustest.- kärntõbi Jahimeeste küttimisest. Loomad põllu elukoosluses. Imetajad põllul. Rebane Rebase urg
19.
Üks kahest jäneseliigist kes Eestis elab.(valgejänes) Toitub ainult taimedest peamiselt kõrrelistest ja liblikõielistest. Sööb ka enda väljaheiteid, tänu sellele võtab toidust kõik toitained, mis võimalik võtta. Vaenalasi on halljänesel palju: Keskmised ja suured kiskjad. (nt. hunt ja rebane) Röövlinnud(nt. kanakull) Jänese poegi ohustavad ka varesed ja rongad. Inimene, kes kasutab liiga ohtralt mürgiseid kemikaale. Loomad põllu elukoosluses. Imetajad põllul. Halljänes
20.
Mahepõllundus. Mahepõllunduse eesmärgikson toota loodust säästvalt võimalikult tervislikke põllusaadusi. * Ei tarvitata keemilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi. * Väetisena kasutatakse ainult laudasõnnikut. * Hoolitsetakse selle eest ,et mulla elustik oleks mitmekesine, millega tagatakse mullaviljakuse püsimine.
21.
Põld elukooslusena. Tootjatekspõllu elukoosluses on inimese poolt kasvatatavad taimed. Sellega paneb inimene aluse kunstlikule toiduahelale. Peamiselt esineb kaks keskset toiduahelat.
Põld elukooslusena. Taimedest,mida põllul kasvatakse saavad alguse ka mitmekesised looduslikud toiduahelad. Inimene on tipp tarbija ja ei kuulu tavaliselt looduslikku toiduahelasse.
