Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile

Avalik koolitus 12-16. detsember 2011 Tallinnas:
RAAMATUPIDAMINE, MAKSUD, FINANTSJUHTIMINE,
JUHTIMISARVESTUS JA CONTROLLING EDUKALE
RAAMATUPIDAJALE JA FINANTSJUHILE
I moodul: Raamatupidamine ja maksundus
Maksude päev
II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling

Koolitajad:
Sander Karu,
Mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor
koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel
praktikasse
Raili Kuusik,
Mitmete finantskavandamise ja –juhtimise valdkonna koolituste
lektor, eelarvestaja ja analüütik
Gaily Kuusik,
mitmete maksunduse valdkonna koolituste läbiviija, konsultant, Eesti
Maksumaksjate Liidu jurist

©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 2

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused
 Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis 14-15.02.2012, 2 päeva
 Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht 14-17.02.2012, 4 päeva
 UUS! Ettevõtja finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus, 20-21.
veebruar 2012, 2 päeva, Tartus
 UUS! Raamatupidamise aastaaruande finantsanalüüs juhile, 20. märts 2012.a., 1 päev
 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 21-23.märts 2012, kolm päeva
 UUS! Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja
finantsjuhile, 26-30. märts 2012.a. Tallinn, 5 päeva
 I moodul: Raamatupidamine ja maksud edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 26-28. märts, 3 päeva
 maksude päev,, 28 märts
 II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 29-30.märts, 2 päeva
 Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile 10-12.
aprill 2012, 3 päeva,
 Eelarvestamine ja hinnakujundus nüüdisaegses organisatsioonis, 16-18.aprilll 2012, 3 päeva
 UUS! Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja
finantsjuhile, 23-27. aprill 2012.a. Tartu, 5 päeva
 I moodul: Raamatupidamine ja maksud edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 23-24. aprill, 3 päeva
 maksude päev,, 25 aprill
 II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 26-27. aprill, 2 päeva
 Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, , 24-25. aprill 2012, 2 päeva
 Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs, 22-23.
mai 2012, 2 päeva
 Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 29-30. mai 2012, 2 päeva
 UUS! Raamatupidamine, juhtimisarvestus, finantsprognoosimine ja finantsjuhtimine edukale juhile, aeg täpsustub
2011, 1 päev
 Eelarved ja eelarvestamine nüüdisaegses organisatsioonis. , aeg täpsustub, 2 päeva
 Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) - juurutamine ja arendamine organisatsioonis , aeg
täpsustub, 2 päeva
 Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja
tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel www.sanderkaru.ee

KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!
 Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 saanud nüüdisaegsele ja edukale raamatupidajale ja finantsjuhile
vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete;
 teadvustanud trende raamatupidamises ja finantsjuhtimises, millele
keskenduda oma töös tagamaks tööalaste ja isiklike eesmärkide
saavutamine;
 praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses raamatupidamisega,
maksuarvestusega, finantsjuhtimisega, controllinguga, eelarvestamisega
(finantsplaneerimisega); juhtimisarvestusega, rahavoogude juhtimisega
ning eesmärgistatud analüüsiga nüüdisaegses tulemuslikkusele
suunatud organisatsioonis;
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.


Olulisemad teemad I ja II koolituspäev.
Raamatupidamine. Lektor Raili Kuusik
 Raamatupidamise algtõdede värskendamine.
 Olulisemad muudatused Raamatupidamise seaduses ja
Raamatupidamise Toimkonna juhendites.
 Terminoloogia. Raamatupidamise printsiibid. Praktilised näited.
 Aruanded ja nende sisu. Seoste tundmine. Praktiline näide.
 Bilanss ja selles toimuvad muutused. Praktilised näited.
 Kasumiaruannete skeemide teisendamine. Praktiline näide.
 Kasumlikkus versus kasulikkus. Praktiline näide.
 Rahakäibeplaan ja selle sisu. Praktiline näide.
 Rahavoogude analüüs ja juhtimine. Näide.
 Praktilised ülesanded lahendamiseks, tulemuste analüüs ja
hindamine.
 Projektijuhtimine ja sihtfinantseerimine.
 Tulude ja kulude kajastamine aruannetes. Ülesanded lahendamiseks.
 Toetuste liigid ja nende sisu. Seosed aruannetega. Praktilised näited.
 Konsolideeritud aruannete koostamine. Praktiline näide
 Dokumentide vormistamine, aruannete koostamine, esitamine ja
kontroll.
 Praktilised ülesanded aruannete koostamise ja aruannete süsteemi
kohta.


Olulisemad teemad: III koolituspäev.
Maksundus. Lektor Gaily Kuusik
 Ülevaade Eesti maksusüsteemist.
 Olulisemad muudatused maksuseadustes, aktuaalsed
probleemid maksuseaduste rakendamisel.
 Palgaarvestus ja maksundus käsikäes.
 Olulisemad nõuded lähtudes seadusandlusest.
 Praktilised näited - palgaarvestus põhikohaga töötajale ja osalise
tööajaga töötajatele.
 Töövõtuleping ja selle eripära. Praktiline näide.
 Käsundusleping ja selle eripära. Praktiline näide.
 Sotsiaalmaksu arvestus põhikohaga töötajale ja osalise tööajaga
töötajale. Praktiline näide.
 Töövõtuleping, käsundusleping ning sotsiaalmaksu arvestus.
Praktiline näide.
 Sotsiaalmaks ja FIEd.
 Erisoodustused. Töölähetused. Kingitused. Litsentsitasud.
 Käibemaks ja maksukohustuslaseks registreerimine.
 Praktilised näited case study põhimõttel


Olulisemad teemad: IV-V päev – Finantsjuhtimine,
juhtimisarvestus ja controlling. Lektor Sander Karu
 Milline keskenduda raamatupidaja ja finantsjuhi töös, et olla edukas?
 Tulemuslikkuse juhtimine
 Finantsjuhtimise ja juhtimisarvestuse probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas
 Eesmärkidele ja strateegiatele suunatud finantsjuhtimise ja juhtimisarvestuse süsteemi
loomine ja arendamine
 Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis
 Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus
 Millist strateegiat valida? Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele
 Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs
 Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine
 Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme?
 Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid
 Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling
 Tulemuslikkuse mõõtmine ja kriitiliste edufaktorite valik
 Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks?
 Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja arendamisel?
 Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile
 Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine
 Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine
 Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline kasu?
 Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)?
 Eelarvestamine ja eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis
 Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu?
 Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve
 Eelarvete koostamise meetodid ja selle tähtsus meeskonna kaasamisel eelarveprotsessi
 Eelarvekorraldus
 Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine
 Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?
 Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?


Olulisemad teemad: IV-V päev – Finantsjuhtimine,
juhtimisarvestus ja controlling. Lektor Sander Karu
 Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus
 Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda (kulusid)?
 Toote kuluarvestuse protsess
 Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis
 Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused
 Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?
 Kuidas arvestada kaudkulusid ja üldkulusid kuluobjektidele?
 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused
 Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust või tegevuspõhist
kuluarvestust (ABC costing)?
 Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine
 Tegevuspõhine kuluarvestus
 Jääktulupõhise kasumi kujunemine
 Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel
 Otsuste puu
 Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) nüüdisaegses organisatsioonis?
 Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?
 Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine
 Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine
 Täiendava raha vajaduse määramine
 Eelarvete koostamine
 Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine (finantsplaneerimine)
 Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides
 Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas konkurentsikeskkonnas
 Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB)
 Kohanduv eelarvestamine (beyond budgeting)
 Miks eelarvetest ei ole kasu?
 15 soovitust eelarvete koostamiseks
 Mineviku finantsanalüüsidelt eesmärgistatud ja controllingu aruannete analüüsidele


3. Seaduses kasutatavad mõisted
 .............................– aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb
varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike
tehtud sissemaksed omakapitali;
 ..........................raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt
hinnatav asi või õigus;
 ........................................– raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi
tulude ja kulude vahe;
 .......................................................– raamatupidamiskohustuslase varade ja
kohustuste vahe;
 ............................– raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt
hinnatav võlg;
 ........................................ aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb
varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele
tehtud väljamaksed omakapitalist.


Raamatupidamisest ja selle arengust EL-is
 2011 oktoobris avaldati EL raamatupidamisdirektiivi eelnõu
 Eesmärk on olemasolevate direktiivide moderniseerimine ja
lihtsustamine väikeettevõtetele
 Direktiiv nõuab väikeettevõttelt kahte põhilist aruannet (bilanssi
ja kasumiaruannet) ja lisasid
 Lisade hulk sõltub ettevõtte suurusest (vähemalt kaks tegurit):
Ettevõte Varad Müügitulu Töötajad

Väike 5 mln 10 mln 50

Keskmine 20 mln 40 mln 250

Suur Enam kui 20 mln Enam kui 40 mln Enam kui 250


Praktilised juhtimiskogemused raamatus
“JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor
Sander Karu)

Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee
11

Alusprintsiipide seletused (3)
 6) aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade
tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad
tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal
perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
7) raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab
olema neutraalne ja usaldusväärne;
8) raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja
kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või
kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes
õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste
ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest
varjatud reservide tekitamine;


Bilanss ja selles peituv info
 Finantsseisundit puudutav informatsioon konkreetse kuupäeva
seisuga.
 Varade, kohustuste ja omakapitali seosed ja nende mõistmine.
 Kiirpilk möödunud perioodide tulemustele läbi bilansikirjete
muutuste majandusaasta jooksul.
 Kapitali kaasamise, kasutamise ja hindamise küsimused bilansi
lugemise põhjal.

Kasumiaruanne
 Kasumiaruande skeem 1 ja skeem 2 seosed
 Kasumiaruanne kui juhtimisotsuste peegeldus konkreetsel
perioodil
 Tulude ja kulude võrdluspilt
 Omahind versus müügihind
 Otsustamine arvude põhjal

Rahavoogude aruanne ja selle sisu
 Kas juhtimises keskenduda rahakäibe prognoosile või
rahavoogude aruandele?
 Kuidas tekib olukord, et kasum on ja raha ei ole?
 Kas ja kuidas mõjutavad meie juhtimisotsused bilanssi,
kasumiaruannet ja rahavoogusid?

15

Rahavoogude aruanne

• Tugineb raha reaalsel
Otsene liikumisel ettevõttesse ja
ettevõttest välja
meetod • Kassapõhine printsiip

• On seotud alg- ja
Kaudne lõppbilansi muutuste
arvutamisega
meetod • Tekkepõhine printsiip

Maksunduse võtmeküsimused
 Ülevaade Eesti maksusüsteemist. Olulisemad muudatused
maksuseadustes, aktuaalsed probleemid maksuseaduste
rakendamisel.
 Palgaarvestus ja maksundus käsikäes. Olulisemad nõuded
lähtudes seadusandlusest. Praktilised näited - palgaarvestus
põhikohaga töötajale ja osalise tööajaga töötajatele.
 Juhtumite lahendamine.

Erisoodustuste maksustamine
 Tulumaks maksumääras 21/79
 Sotsiaalmaks 33% brutolt
 Käibemaksukohustuslasele lisaks ka käibemaks omatarbelt 20%

Case Study
Äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena ja esitab
Teie äriühingule arve ehitustarvete müügi eest 16003 €.
 Kas ja kuidas toimub maksustamine?
 Kas arvele tuleks lisada 20% käibemaksu?
 Mis saab siis, kui arvele on 20% lisatud?

TEST 2

5. Tulemuslikkuse mõõtmisel on prioriteetne keskenduda:
A. väljundite mõõtmisele
B. sisendite mõõtmisele
C. protsesside mõõtmisele
D. meetmete mõõtmisele

6. Kuluarvestuse süsteemi arendamisel on kõige olulisem keskenduda
A. kululiikide arvestusele
B. kuluobjektide (kulukandjate) arvestusele
C. kulukohtade arvestusele
D. tegevuste kulude arvestusele

7. Finantsanalüüsi alustatakse:
A. analüüsitavate aruanne valimisest
B. analüüsi eesmärkide püstitamisest
C. analüüsi meetodite valikust
D. analüüsitavate näitajate valikust


FINANTSJUHTIMINE, JUHTIMISARVESTUS,
RAAMATUPIDAMINE

Minevik Olevik

Raamatupidamine
Finantsjuhtimine
Juhtimisarvestus

Sander Karu raamatud
1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga
1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest
2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk
2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga
2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk
2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk
2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi
organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga
2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,
äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest
2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336
lk
2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)
2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu
Läätsega (ka digiraamatuna)

KUIDAS OSTA?
 www.rafiko.ee
 koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal
 digiraamatud: http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new

INTERAKTIIVSED JA DIAGNOSTILISED
CONTROLLINGUSÜSTEEMID (RPFJ)

STRATEEGIA
Mitteformaalsed juhtimissüsteemid, Formaalsed juhtimissüsteemid, mida
mida juhid kasutavad pühendu- juhid kasutavad organisatsiooni
maks uute võimaluste otsimisse väljundite jälgimiseks ja
ja süsteemide arendamisse hälvete korrigeerimiseks

STRATEEGILINE KRIITILISED
MÄÄRAMATUS EDUTEGURID

INTERAKTIIVSED DIAGNOSTILISED
CONTROLLINGU CONTROLLINGU
SÜSTEEMID SÜSTEEMID
(Interactive Control Systems) (Diagnostic Control Systems)
Simonds, Performance Measurement, p.208

EELARVESTAMINE, KULUD (RPFJ)(2), RP5

G1: KUIDAS KOOSTADA EELARVEID (milliseid
eelarveid, millest alustan, kuidas, kes jne)?

G2: KUIDAS JUHTIDA JA ARVESTADA KULUSID
ORGANISATSIOONIS?

JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU


KULUDE KODEERIMINE
Koodi all mõistetakse sümbolite, tunnuste, klassifikaatorite, dimensioonide,
artiklite, või objektide süsteemi, mis on koostatud selleks, et anda lühikest
täpset viidet, mis kergendaks erinevate näitajate ja majandustehingute
sisestamist, võrdlust ja analüüsi. Koodi abil antakse infosüsteemi sisestatud
näitajatele lühikene täpne viide, mis kergendab näitajate edasist kasutamist
organisatsiooni infosüsteemis. Kuluarvestuse eesmärgil lisatakse
majandustehingutele erinevate kuluobjektide, kulukohtade, tegevuste ja
kululiikide koode.
Kulude kodeerimine on tegevus, mille käigus lisatakse igale kulutusele ja
kulule kood. Kodeerimise eesmärgiks on:
 konkretiseerida erinevad kuluartiklid, kuna kulu ei ole alati täpselt ja
lühidalt kirjeldatav,
 hoida ära kulutuste kirjeldustest tulenevat ebamäärasust,
 luua võimalused erinevate aruannete ja analüüside sünteesimiseks,
 lihtsustada andmete töötlemist,
 vähendada andmete kuhjumist ja
 muuta infosüsteem ülevaatlikumaks, sest enamasti on kood palju lühem kui
vastava artikli kirjeldus.

Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 144

KOGUKULUDE KUJUNEMINE

OTSESED MATERJALIKULUD
+ OTSESED TÖÖJÕUKULUD
+ MUUD OTSEKULUD
= OTSEKULUD KOKKU
+ KAUDSED MATERJALIKULUD
+ KAUDSED TÖÖJÕUKULUD
+ PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU
+ MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD
= PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU
+ TURUSTUSKULUD
+ ÜLDHALDUSKULUD
+ MUUD ÄRIKULUD
+ FINANTSKULUD
= KOGUKULUD (KULUD KOKKU)

ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID
OTSENE TRADITSIOONILINE TEGEVUSPÕHINE
JAOTAMINE MEETOD MEETOD
Üldkulud Üldkulud
Üldkulud (kaudkulud)
(kaudkulud) (ressursside kulud)
1 2 K
1 2 K 1 2 x
I samm I samm
PÕHITEGEVUSE JA
PÕHI – JA
TUGITEENUSTE
TUGITEGEVUSED
KULUKOHAD
1 2 N
1 2 M
I samm
II samm II samm

Kuluobjekt(id) Kuluobjekt(id) Kuluobjekt(id)

ÜLESANNE: EELARVETE KOOSTAMINE - ALGINFO
 Koostada algbilanss
 Koostada müügieelarve toodete lõikes (ME)
 Koostada müügieelarve müügijuhtide lõikes (MEM)
 Koostada müügieelarve klientide lõikes (MEK)
 Koostada ühikuline tootmiseelarve (TEÜ), tükk
 Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VÕLU
 Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VALU
 Koostada materjalide ostu eelarve (TEMO)
 Koostada otsetööjõukulude eelarve (TETJ)
 Koostada turustuskulude eelarve (TKE)
 Koostada üldhalduskulude eelarve (ÜHKE)
 Koostada üldkulude eelarve (ÜKE)
 Jaotada üldkulud (TEÜJ)
 Koostada toodete VÕLU ja VALU eelarved (TET)
 Koostada varude eelarve (TEV)
 Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 1)
 Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 2)
 Koostada rahakäibe prognoos
 Koostada eelarvestatud lõppbilanss
 Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (kaudmeetodil)
 Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (otsemeetodil)


“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)

 Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes

 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 2007
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee


www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee 29

rohkem slaide osalejatele...

Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest siin

Kohtumiseni
koolitusel!

Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Viewers also liked

Viewers also liked (16)

Similar to Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile

Similar to Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile (10)

Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile

Editor's Notes