Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Sander Karu: Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

331 views

Published on

www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ . Valik Sander Karu 25-26. märts 2013 koolituse "Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs" slaide. Olulisemad teemad olid: Mis on rahakäibe (RKJ) (rahavoogude) juhtimine?
Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk?
Kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik?
Ettevalmistused rahakäibe juhtimiseks
Analüüs: Rahakäibe juhtimine minu organisatsioonis
Rahakäibe tsükkel ja selle olulisus
Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?
Rahakäibe prognoos (eelarve) ja eelarvete süsteem
Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine
Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine
Projektide eelarvestamine ja rahakäibe prognoosi koostamine
Praktiline näide: Organisatsiooni rahakäibe prognoosi koostamine
Kuidas analüüsida ja uuendada rahakäibe prognoosi (eelarve)
Kuidas juhtida käibekapitali?
Raha ja selle ekvivalentide juhtimine
Raha konversiooniperioodi leidmine
Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs
Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine
Varude juhtimine ja analüüs
Lühiajaliste kohustuste juhtimine ja analüüs
Likviidsuse ja maksevõime analüüsid
Rahavoogude aruande koosatmine: otsemeetod ja kaudmeetod
Rahavoogude aruande analüüs
Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Sander Karu: Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

  1. 1. Tere tulemast koolitusele:RAHAKÄIBE (RAHAVOOGUDE)PROGNOOSIMINE, JUHTIMINE JAANALÜÜS26-27. märts 2013
  2. 2. Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitusedLisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/Projektijuhi finantsprogramm - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs, 2-3. aprill 2013, 2 pRaamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht , 8-11. aprill 2013, 4 päevaTulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile , 16-18. aprill 2013, 3 pFinantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja raamatupidamine juhile, 19.04.2013.a., TARTU, 1 päevRaamatupidamine-maksud, finantsjuhtimine-juhtimisarvestus-controlling raamatupidajale, finantsjuhile, 22-26.04.2013.a. TARTU, 5 päevaI moodul: Raamatupidamine ja maksud raamatupidajale ja finantsjuhile, 22- 24.04.2013, 3 päevaMaksude päev,, 24. 04.2013.aII moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 25.-26.04.2013, 2 päevaFinantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, ,23-24.04.2013.a., 2 päevaOmahinna arvestus - omahind ja üldkulude jaotamine, 13-14.05.2013, 2 päevaUUS! Klienditeenindus ja müük raamatupidajatele, audiitoritele ja finantsjuhtidele, 14-15.05.2013, 2 päevaFinantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 20-21.05.2013.a., Tartu, 2 päevaRahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 22-23. mai 2013, Tartu, 2 päevaRaamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 27.05-31.05.2013.a., 5 päevaI moodul: Raamatupidamine ja maksud raamatupidajale ja finantsjuhile, 27- 29.05.2013, 3 päevaMaksude päev,, 29.05.2013.aII moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 30-31.05.2013, 2 päevaEttevõtja ja juhi finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus, aeg täpsustub., 2 päeva ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 2
  3. 3. Sander Karu raamatud1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336 lk2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega (ka digiraamatuna)KUIDAS OSTA? otse kirjastusest www.rafiko.ee ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 3
  4. 4. KOOLITUSE EESMÄRK:(vajalikud) teooriad praktikasse! Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:  värskendanud oma teadmisi rahakäibe (rahavoogude) prognoosimisest, eelarvestamisest ja analüüsist ning käibekapitali juhtimisest  õppinud täpsemalt prognoosima ja eelarvestama rahakäivet (rahavoogu)  leidnud võimalusi raha efektiivsemaks kasutamiseks  vähendanud ostjatelt laekumata summadega seotud riske ja suurendanud krediidikontrolli efektiivsust  koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks. ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 4
  5. 5. KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad Mis on rahakäibe (RKJ) (rahavoogude) juhtimine? Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk? Kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik? Olulisemad tegevused rahakäibe (rahavoogude) juhtimisel organisatsioonis Ettevalmistused rahakäibe juhtimiseks Analüüs: Rahakäibe juhtimine minu organisatsioonis Rahakäibe tsükkel ja selle olulisus Rahastamisallikate valik ja kapitali hind Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet? Rahakäibe prognoos (eelarve) ja eelarvete süsteem Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine Projektide eelarvestamine ja rahakäibe prognoosi koostamine Praktiline näide: Organisatsiooni rahakäibe prognoosi koostamine Kuidas analüüsida ja uuendada rahakäibe prognoosi (eelarve) Kuidas juhtida käibekapitali? Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha konversiooniperioodi leidmine Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine Varude juhtimine ja analüüs Lühiajaliste kohustuste juhtimine ja analüüs Likviidsuse ja maksevõime analüüsid Rahavoogude aruande koostamine: otsemeetod ja kaudmeetod Rahavoogude aruande analüüs Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 5
  6. 6. Praktilised juhtimiskogemusedraamatus “JUHTIMISE VÕLU JAVALU” (autor Sander Karu) Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  7. 7. TEST RAHAKÄIBE JUHTIMINE1. AS “MÕMMI” 201X. aasta puhaskasum oli 300000 €. Eeldades, et firma töötab alates 201X.a. algusest, on raha konto lõppsaldo 201X.a. lõppbilansis: A. 300000 € B. 300000 € miinus tulumaks 78000 € C. 300000 € pluss tulumaks 78000 € D. 147895 € E. kõik eelnevad vastused võivad olla õiged väga väikese tõenäosusega F. kõik eelnevad vastused võivad olla õiged väga suure tõenäosusega2. Rahakäibe juhtimisel on prioriteetne A. kindlustada piisav raha hulk, mis tagaks pideva likviidsuse ja maksevõime B. saavutada olemasolevate rahaliste vahendite efektiivne kasutamine C. mõlemad võrdselt olulised3. Rahavoogude juhtimisel keskendun A. rahakäibe prognoosile (eelarvele) B. rahavoogude aruandele C. mõlemad võrdselt olulised ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 7
  8. 8. RAHA, RAHA EKVIVALENDID JA PANKROT RAHA all mõistame organisatsiooni kassas, arveldus-, välisvaluuta- ja muudel pangakontodel olevaid rahajääke Raha ekvivalentideks (RTJ2, muudetud 2011, p35) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ekvivalentide mõistele). (SME IFRS 7.2).§ 1. Pankroti mõiste(1) Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011](2) Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.(3) Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.§ 10. Võlausaldaja pankrotiavaldus(1) Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.(2) Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.§ 22. Ajutine pankrotihaldur(4) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. ………… ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 8
  9. 9. RKJ KASULIKKUS PÕHIPROTSESSILE JA ARENGULE Kasu põhiprotsessile:  Suurem võimalus saada allahindlusi hankijatelt - võimaldab alandada kulusid või osta kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid hankijatelt  Usalduse tõus klientide ja hankijatega suhtlemisel - oluline eeldus kvaliteedisüsteemi loomiseks ja kasutamiseks  Paraneb personali motivatsioon - äriprotsess nõuab vähem vahelesekkumist ja loob tingimused personali jätkuvaks arenguks, keskendutakse tulemustele ja meeskonnatööle;  Personali paremad valikuvõimalused - inimesed eelistavad töötada hästi juhitud ettevõtete heaks, millel on hea reputatsioon ja kus palkasid makstakse vastavalt kokkulepetele tähtaegselt Kasu arengule:  Elatakse paremini üle majandusliku languse perioodid - majanduslangust kasutatakse ära selleks, et olla valmis võitma majandussituatsiooni paranedes, välditakse "üleinvesteerimist" põhivaradesse;  Parem valmisolek vajadusel uute projektide juurutamiseks - on läbi analüüsitud hulk erinevaid projekte ja projektidest saadavaid puhasrahavoogusid;  Väiksem sõltuvus välistest rahastamisallikatest - võimaldab rahastada uusi projekte oma vaba rahavoo arvelt;  Krediidireitingu tõus - eriti oluline pikaajalisemate ja arendusprojektide elluviimisel ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 9
  10. 10. RAHA AEGVÄÄRTUSE KONTSEPTSIOONIga rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Jättes täna selle raha kasutult seisma, teenime vähem võrreldes nende investoritega, kes raha investeerivad.Oletame, et ühekuuse hoiuse intressimäär pangas on 12 protsenti aasta arvestuses ehk üks protsent kuus. 1. aprillil panka pandud 100 000 € teeniks siis 1. maiks juurde 0,01*100 000=1000 € ning 100 000 €st on saanud 101 000 € tulevikuväärtus nüüdisväärtus (future value) (present value) ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 10
  11. 11. Rahakäibe juhtimine, olulisemad tegevused jarahastamisallikadG1: Mida mõistame rahakäibe juhtimise all ning kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik? G2: Millised on olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel nüüdisaegses organisatsioonis? G3: Kuidas (mille arvelt) rahastada organisatsiooni tegevust? JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 11
  12. 12. “EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikeleomavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,AhtiKallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)  Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes  Täpsem info ja müük otse kirjastusest  Rafiko Kirjastus OÜ,  2007  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee  ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 12
  13. 13. Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimiselnüüdisaegses organisatsioonis Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks) Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow) Käibekapitali juhtimine Rahavoogude aruande koostamine Investeeringute juhtimine ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 13
  14. 14. VISIOON JA TEGELIKKUS Visioon Tegelikkus ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 14
  15. 15. KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUSTULEMUSLIKKUSELE SUUNATUDORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee  ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)  ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)  ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 15
  16. 16. PRAKTILINE TÖÖ: OLULISEMAD EELARVESTAMISEMEETODID on eelarvestamise meetod, milles eelarvestamist alustatakse kogu organisatsiooni koondplaanist ja seejärel koostatakse järgmiste juhtimistasandite plaanid. on eelarvestamise meetod, milles eelarvestamisel alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest. Alumiste juhtimistasandite eelarveid koordineeritakse kuni ülemise juhtimistasandi ja organisatsiooni koondplaanini on eelarvestamise meetod, milles antakse ülemistelt juhtimistasanditelt alla kontrollarvud ja nendest lähtuvalt koostatakse alumistel juhtimistasanditel vastavate juhtimistasandite eelarved. Pärast seda järgnevad läbirääkimised, mille tulemusena valmib organisatsiooni koondplaan. on eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi (oodatavad) tegelikud tulemused ja kasutab neid eelarvestamisel "baasina". Baasist lähtuva meetodi kasutamisel leitakse eelarveperioodi näitajad baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides. on eelarvestamise meetod, mille korral on iga tegevuse ja/või ressursi esialgne eelarve null. Nullbaasiga eelarvestamise kasutamisel hinnatakse enne eelarvesse lülitamist konkreetse tegevuse ja ressursi vajadust ning alles siis lülitatakse see eelarvesse. ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 16
  17. 17. AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu Praktilised soovitused ja näited +CD amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2008 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 17
  18. 18. Rahakäibe prognoosi koostamise etapid • raha laekumiste prognoosi koostamine • raha väljamaksete prognoosi koostamine • raha laekumiste ja väljamaksete prognooside alusel rahakäibe prognoosi koostamine ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 18
  19. 19. NÄIDE: RAHAKÄIBE (RAHAVOO, KASSAVOO)PROGNOOS (CASH-FLOW) ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 19
  20. 20. ÜL: PROJEKTI EELARVE JA RAHAKÄIBE PROGNOOS(vastus) ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 20
  21. 21. Rahakäibe prognoosimine, käibekapitali juhtimine, jakrediidikontrollisüsteemi loomine (3 grupikat) G1: Kuidas juhtida käibekapitali? G2: Kuidas koostada rahavoogude aruannet? JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 21
  22. 22. KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist. Olulisemad käibekapitali juhtimisega seotud valdkonnad on:  raha ja selle ekvivalentide juhtimine (raha konversiooniperiood)  ostjate tasumata summade juhtimine  varude juhtimine  lühiajaliste kohustuste juhtimine Käibekapitali juhtimise aluseks on erinevate käibekapitali elementide eelarved ja prognoosid Käibekapitali juhtimises on soovitav lähtuda põhimõttest:  KLIENTIDELT SAADA RAHA KÄTTE NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK  OSTUD TEOSTADA NII HILJA KUI VÕIMALIK  HANKIJATELE TASUDA NII HILJA KUI VÕIMALIK LÄHTUVALT KOKKULEPETEST ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 22
  23. 23. KESKMINE VÕLGADE TASUMISE PERIOOD Olulisemad tasuta põhitegevuse rahastamisallikad on:  võlad tarnijatele ja  ostjate ettemaksed Keskmine võlgade kogumise periood näitab, mitme päeva müüdud toodangu kulu või müügitulu rahastatakse tarnijate poolt Keskmine võlgade tasumise periood (päevades) võlad tarnijate le algsaldo lõppsaldo 365 (müüdud toodangu kulu km) * 2 Keskmine võlgade tasumise periood (müügipäev ades) võlad tarnijate le algsaldo lõppsaldo 365 (müügitulu aastas km) * 2 ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 23
  24. 24. NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil),Rahavood äritegevusest, RTJ2, 2011, lisa 3 2013 2012Rahavood äritegevusest Ärikasum Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus Kasum (kahjum) põhivara müügist Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Makstud intressid ² Makstud ettevõtte tulumaks³ Laekumised sihtfinantseerimisestKokku rahavood äritegevusest² Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes.³ Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 24
  25. 25. Rahavood investeerimistegevusest (RTJ2, 2011)40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5):(a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük;(b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük;(c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük;(d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all);(e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest);(f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest);(g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka);(h) saadud intressid ja dividendid (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see on osa äritegevuse rahavoogudest. Alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel. SME IFRS 7.15). ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 25
  26. 26. RAHAVOOGUDE ARUANNE (RTJ2, 2009) 30. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks 31. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil koostatud rahavoogude aruande näidis. ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 26
  27. 27. Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JAARVESTUSE ÜLESANNETSander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ,  september 2010  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee  ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 27
  28. 28. Rahavood äritegevusest (RTJ2, 2009)33. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. (IAS 7.18).34. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks (IAS 7.18(a), 7.14):(a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha;(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;(c) makstud palgad;(d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all);(e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all; IAS 7.33).35. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit (IAS 7.18(b), 7.20):(a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise moodustamine)(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja(c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 28
  29. 29. rohkem slaide osalejatele...Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin Kohtumiseni koolitusel! ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 29
  30. 30. ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 30

×